33-aastane Tallinna mees Toomas Saluste on kurt. Tema tööotsingud on olnud julmad – laos töötamise eest ei makstud talle sentigi. Nüüd leidis ta aga korraliku töö ning rahul on tema ise ja ta kolleegid.
Paljud tööandjad aga suhtuvad puudega inimese palkamisse eelarvamuse ja hirmuga.
Allikas: Reporter
Videofilm
24.12.10
23.12.10
Tallinn annab kurtidele vähe viipekeeletõlgi tunde
Eike Surva joonistus ,,Roheline tee viipekeele!"
Kui Tartus või Pärnus saavad kurdid igapäevaeluks vajalikku viipekeeletõlgi teenust linna toel nii palju kui vaja, siis Tallinn maksab ühe kurdi eest vaid kümme tundi aastas.
Loe edasi .... (Postimees, 23.12.2010)
20.12.10
Raamat ,,Vaikiv tunnistaja"
Raamat jutustab kurdist tunnistajast, kes nägi pealt mõrva. Jutt on väljamõeldis.
Sisukirjeldus:
Colorado detektiivi Ryan Darnelli väikese mägilinna vaikus purunes, kui noor kuulmispuudega poiss oli pealtnägijaks jõhkrale mõrvale. Koos poisi suvelaagri juhataja Marian Richardsiga sai tema kõige olulisemaks ülesandeks lapse kaitsmine. Lahendades kuriteo saladust, avastas Ryan, et pikkade päevade ning veelgi pikemate ööde veetmine kauni pruunisilmse Marianiga oli kiusatus, millele ta ei suutnud vastu panna. (www.ebooks.ee/vaikiv-tunnistaja)
Vaikiv tunnistaja
17.12.10
Lastesaates tutvustati viipekeelt
Lastesaadet külastas kurt, kes tutvustab viipekeelt.
Vaata edasi filmi
Vaata edasi filmi
15.11.10
David ja Victoria Beckham õpivad viipekeelt
David ja Victoria Beckham õpivad viipekeelt koos lastega, sest nad saaksid suhelda kurdi sõbraga. See on väga hea positiivne uudis.
12.11.10
Diana töötab lillepoes
Diana Kirspuu elab Võrus ja ta on kurt. Diana on üks neist tublidest inimestest, kes on otsustanud oma elus kannapöörde teha ja õppida selgeks uus amet.
Diana on varem töötanud õmbleja ja koristajana. Kui koristaja töö otsa sai, haaras ta võimalusest ja läks floristi kursustele, uut ametit õppima. Loe edasi ...
Diana on varem töötanud õmbleja ja koristajana. Kui koristaja töö otsa sai, haaras ta võimalusest ja läks floristi kursustele, uut ametit õppima. Loe edasi ...
5.11.10
Filmiõhtu ,,Naine mulli seest"
8.novembril kell 16.00 toimub Maailmafilmi õhtu: "Naine mulli seest" Eesti Rahva Muuseumis, Tartus. Film räägib sellest, mida tähendab olla viipekeele tõlk. Juhatab sisse viipekeeletõlk Regina Paabo.
“Ma tean sind telekast,” ütleb Khaled, kurt palestiinlane Lee Danile, Israeli viipekeele tõlgile, kui nad armee kontrollpunktis kohtuvad. Lee naerab. Ta naerul on eriline helin, mille suudavad vahel ära tabada isegi kurdid inimesed. Ka kuuljad teavad teda väikese mulli seest teleekraanil, tõlkimas programme viipekeelde. Väljaspool mulli käib Lee tõlkimas kurtidele väga erinevates olukordades: koolis, kohtus, teraapias, isegi sünnitustoas. Film läheb mulli sisse ja räägib selliste inimeste loo nagu Lee, kes elab vaikuse ja helide vahel.
Sain infot ajalehest Kultuuripealinn 2011
4.11.10
Hädaabi SMS tulevikus
Valitsuse tänase istungi päevakorras on elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas kohustatakse sideettevõtjaid tagama hädaabinumbrile 112 juurdepääs lühisõnumiteenuse (SMS) vahendusel.Selle muudatuse tulemusena avaneb ka kõne- ja kuulmispuuetega inimestel võimalus edastada hädaabiteateid numbrile 112 lühisõnumitega. Nimetatud kohustus on kavas jõustada 2012. aasta alguses, vahendas valitsuse kommunikastioonibüroo.
Nii telefoni- kui ka mobiiltelefoni operaatorid peavad tulevikus hakkama 112 numbrile helistaja asukohaandmeid edastama häirekeskusele reaalajas. Selle tulemusel jõuab abi abivajajani oluliselt kiiremini ning võib sellega päästa mitmete inimeste elu.
Elektroonilise side seaduse muudatusettepanekutega viiakse õigusakt vastavusse kõnealust valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu direktiividega. Ühtlasi sisaldab eelnõu elektroonilise side sektori üldisest arengust tulenevaid muudatusi.
Allikas: Delfi
Viipekeelsed talgud
Talgulised tööhoos
Ingatsi matkarada
Rõõmsameelsed talgulised
Giidi juttu kuulamas ja viibeldud juttu vaatamas
Kus? - Soomaa
Kes? - 5 kurti, 6 viipekeeletõlgi eriala üliõpilast, 5 viipekeeletõlki ja 2 korraldajat
Kuidas kohale jõuda? - autodega ja väikebussiga
Kust nad tulid? - Tartust, Viljandist ja Tallinnast
Miks minna talgudele? - Eestimaa Looduse Fond oli plaaninud korraldada esmakordselt Eestis viipekeelsed talgud
Mis eesmärk? - lisaks mõnusale heategevuslikule töötegemisele viipekeele arendamine ja tutvustamine
Millised keeled? - eesti viipekeel ja eesti keel
Millised talgutööd? - võsavõtmine ehk luhaniidu taastamine ja puuriita ladumine
Millised tegemised vabal ajal? - vestlusring teemal ,,Kurtide side loodusega, eripärad kurtidele looduse vahendamisel"; loterii konverentsi ,,Kurtide tõlgist viipekeeletõlgiks" toetuseks; saunatamine ja matk giidiga Ingatsi matkarajal
Milline toitlustus? - hernesupp, makaronivorm, borš ja õunakoogid
Kus ööbida? - mugavustega tubades ja mugavuseta saunamaja
Keda näha Soomaal? - 4 metskitsi
Midagi huvitavat? - kurtidega kohtumisel üliõpilased hirmul, lõpuks julged :). Giidi jutustused loodusest
Meedia? - AK uudised 31.oktoobril ja viipekeelsed uudised 1.novembril
Keda tänada? - Eesti Looduse Fond, RMK Loodushoiuosakond, Keskkonnaamet, Eesti Viipekeele Tõlgide Ühing ja Viipekeeletõlkide OÜ
29.10.10
Soomaal tulevad esimesed viipekeelsed talgud
Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist. Loe edasi....
Pildikesi Soomaa matkast 2005. aastal
Staazikad matkalised
Isa ja 13-aastane poeg matkaradadel
Väga hea orienteerija näitab matkateed 14- aastasele tüdrukule
Teel Soomaale
Pildikesi Soomaa matkast 2005. aastal
Staazikad matkalised
Isa ja 13-aastane poeg matkaradadel
Väga hea orienteerija näitab matkateed 14- aastasele tüdrukule
Teel SoomaaleKurtide laulukoor?! Kõlab hästi!
Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus “Muuseum näitab keelt”, mis läheneb interaktiivselt ja mänguliselt eesti keele tekkele, murretele ja ka viipekeelele, mida soovib viimasel ajal õppida üha enam kuuljaid. (Reporter)
Video: Kurtide laulukoor?! Kõlab hästi!
27.10.10
Lillede keelt kuulevad kurdidki (Puutepunkt)
Võru kurt naine Diana töötab lilleseadjana lillepoes, kus käis võttemeeskond Puutepunkt. Ta armastab väga käsitöid teha.
Telesaade Puutepunkt 7.novembril kell 15.30 ETV-s, kordussaade 13.novembril kell 9.00 ETV-s
Diana tehtud tööd
Halloween Diana kodurõdul
Lilleseade
Pildid Diana albumist (Facebook)
Telesaade Puutepunkt 7.novembril kell 15.30 ETV-s, kordussaade 13.novembril kell 9.00 ETV-s
Diana tehtud tööd
Halloween Diana kodurõdul
Lilleseade
Pildid Diana albumist (Facebook)
21.10.10
Info Saksamaa supertalendi huvilistele!
23.oktoobril kell 21.15 RTL-s osaleb kurt tantsija Tobias Kramer. Jälgige tema tantsuoskusi ja hoidke pöialt edasipääsuks!
20.10.10
18.10.10
Kurt tantsija Saksamaa talendisaates ,,Super Talent 2010"
Tobias "Tobi" Kramer (27) on kurt, räägib viipekeelt. Ta esineb oma tantsu "Super Talent". (RTL,17.10.2010 laupäeval kell 20.15)
Tobias töötab tantsuõpetajana.
video
10.10.10
VI Euroopa Kurtide Kunsti ja Kultuuri Festival
VI Euroopa Kurtide Kunsti ja Kultuuri Festival SALVIA toimub 2. – 9. oktoobril 2010. aastal Ljubljanas, Sloveenias. Festivalile läheb osalema Eesti Kurtide Liidu näitering. Sellest võtavad osa Gretel Murd, Marja-Lisa Landar, Jaan Hellermann, Lilli Pärn, Argo Purv Tallinnast, Rait Toivi Kohtla-Järvelt, Mati Kartus Pärnust ja Jari Pärgma Tartust ning juhendaja Jelena Bolšedonova Tallinnast.
Eesti näitering esineb väliskülalistele näidendiga ,,Kurtide hariduse ajalugu“. Ärasõit Sloveeniasse on 1. oktoobril ja tagasi koju tullakse 10. oktoobri hilisõhtul. Festivali programmis on kurtide etendused kümnest Euroopa riigist, näitus, seminar, infovahetus ja ekskursioon. Järgmine festival toimub 2012. aastal Tallinnas.
Film
Allikas: Eesti Kurtide Liit
Eesti näitering esineb väliskülalistele näidendiga ,,Kurtide hariduse ajalugu“. Ärasõit Sloveeniasse on 1. oktoobril ja tagasi koju tullakse 10. oktoobri hilisõhtul. Festivali programmis on kurtide etendused kümnest Euroopa riigist, näitus, seminar, infovahetus ja ekskursioon. Järgmine festival toimub 2012. aastal Tallinnas.
Film
4.10.10
Video - viipekeelne laul ,,Nädalalõpp"
Vytautas viipleb Koit Toome laulu ,,Nädalalõpp".
Loe edasi ..Koit Toome hitist tehti viipekeelne versioon - Õhtulehest
26.9.10
Kurtide päeva kajastati meedias
Pildid Tallinna Postimehelt
Pilt Tiiu Hermat-lt
Video - viipekeelsed uudised
Video - Terevisioonis intervjuu EKL esimehega ja viipekeelne laul
Jutud - 52 üllatust ja ideed
Uudiskiri - Tallinn 2011
Fotogalerii - Tallinna Postimees
Kaunist kurtide päeva kõigile!
2.9.10
Uued blogijad :)
Kurtide kogukonnas suureneb kurtide blogide arv. Uued blogijad on noored kurdid Triin ja Mari. Jõudu neile!
Triinu blogi
Mari blogi
Triinu blogi
Mari blogi
Pildid: Muinastulede ööd
Augustikuu viimasel laupäeval süttisid mere ääres lõkked ja küünlad, mis tähistati Muinastulede ööd.
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,, ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik.(mereblog)
Rahva küünalde süütamine
Riina mõtiskleb muinastulede üle mere ääres
Meie küünlad tuulevaiksel kohal tormisel ööl
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,, ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik.(mereblog)
Rahva küünalde süütamine
Riina mõtiskleb muinastulede üle mere ääres
Meie küünlad tuulevaiksel kohal tormisel ööl
1.9.10
Korvpalli MM-l mängib kurt korvpallur
Kurt korvpallur Miha Zupan mängib kuuljatega Sloveenia koondises. Praegu käib korvpalli MM Türgis. Tulemusi saab vaadata http://turkey2010.fiba.com/pages/eng/fe/10/fwcm/team/p/sid/4728/tid/2154/profile.html12.8.10
Äkki nahkhiir on kurt?
Nahkhiir ööbis Pärnu kurtide klubis
Tere, Teile kõikidele. Ma tahaksin kirjutada ühest toredast juhtumist, mis minuga ühel päeval juhtus. Nimelt- see oli kolmapäeval, 04.augustil. Läksin kurtide klubisse -meil on esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti viipekeeletõlkide vastuvõtud. Mina käin tavaliselt kolmapäeviti. Nii siis seekord läksin jälle klubisse. Kuna esialgu kedagi ei olnud, siis ma mõtlesin, et ei taha ka niisama istuda ja hakkasin veidi tuba koristama. Ega meil eraldi koristajat ei ole, me ise kõik jõudumööda koristame. Hakkasin laua pealt tolmu pühkima, kui korraga märkasin, et diivani käetoel on midagi imelikku pruuni värvi. Meil on klubis selline tumepruuni värvi nurgadiivan. Esimese hooga ma mõtlesin, et see on mingi puutükk, täitsa paistis sedamoodi, nii umbes 10 cm pikk. Kui ma lähemale läksin, siis vaatasin,et see hingab!! Mina mõtlesin, et ei saa võimalik olla!! Kuidas see puutükk hingab!! Vaatasin korraks veel lakke ja mõtlesin, et kas ma tõesti näen viirastusi või on mu silmanägemine nii kehvaks läinud??? Vaatasin aga uuesti ja no ei saanud aru, kes see täpselt on!! Korraks mõtlesin, et hiir ei saa ka olla, rott ka ei ole (või rotipoeg??). Ta oli selline hästi imeliku kujuga..korraks mõtlesin, et äkki mõned uued loomad on meie klubis kasvama hakanud!! See on muidugi nali!! Tegelikult ikka kahtlesin ka ja mõtlesin,et ilmselt on see nahkhiir. Vahepeal ta roomas ka imelikult-küll laua peale-need tiivad olid tal kuidagi nii kokku tõmmatud; ta oli tõesti nii naljaka välimusega. Aga pean ausalt tunnistama, et mina ei julgenud teda kätte võtta. Teadsin, et varsti tulevad teised viipekeeletõlgid- Inga ja Valeri-äkki nemad julgevad:) Ja siis tuligi varsti Inga. Näitasin Ingale ka seda loomakest. Inga sai kohe aru,et see on nahkhiir. Tema julge tüdruk, võttis nahkhiire rätiku sisse ja lasi aknast lendu. Nahkhiir tegi ise sellist väga imelikku häält. Aga eks ta oli ehmatanud ja šokis ka. Arvata on, et ta lendas lahtisest aknast sisse ja veetis terve öö tema jaoks täitsa uues kohas. Eks teda kindlasti ehmatas see, et ta oli kuskil kinni ja ei pääsenud välja.
Aga kõik lõppes ju siiski kenasti. Nahkhiir sai jälle vabadusse!!
Selline lugu juhtus meil Pärnus, kurtide klubis.
Parimate tervitustega viipekeeletõlk Anne Sepping
Tere, Teile kõikidele. Ma tahaksin kirjutada ühest toredast juhtumist, mis minuga ühel päeval juhtus. Nimelt- see oli kolmapäeval, 04.augustil. Läksin kurtide klubisse -meil on esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti viipekeeletõlkide vastuvõtud. Mina käin tavaliselt kolmapäeviti. Nii siis seekord läksin jälle klubisse. Kuna esialgu kedagi ei olnud, siis ma mõtlesin, et ei taha ka niisama istuda ja hakkasin veidi tuba koristama. Ega meil eraldi koristajat ei ole, me ise kõik jõudumööda koristame. Hakkasin laua pealt tolmu pühkima, kui korraga märkasin, et diivani käetoel on midagi imelikku pruuni värvi. Meil on klubis selline tumepruuni värvi nurgadiivan. Esimese hooga ma mõtlesin, et see on mingi puutükk, täitsa paistis sedamoodi, nii umbes 10 cm pikk. Kui ma lähemale läksin, siis vaatasin,et see hingab!! Mina mõtlesin, et ei saa võimalik olla!! Kuidas see puutükk hingab!! Vaatasin korraks veel lakke ja mõtlesin, et kas ma tõesti näen viirastusi või on mu silmanägemine nii kehvaks läinud??? Vaatasin aga uuesti ja no ei saanud aru, kes see täpselt on!! Korraks mõtlesin, et hiir ei saa ka olla, rott ka ei ole (või rotipoeg??). Ta oli selline hästi imeliku kujuga..korraks mõtlesin, et äkki mõned uued loomad on meie klubis kasvama hakanud!! See on muidugi nali!! Tegelikult ikka kahtlesin ka ja mõtlesin,et ilmselt on see nahkhiir. Vahepeal ta roomas ka imelikult-küll laua peale-need tiivad olid tal kuidagi nii kokku tõmmatud; ta oli tõesti nii naljaka välimusega. Aga pean ausalt tunnistama, et mina ei julgenud teda kätte võtta. Teadsin, et varsti tulevad teised viipekeeletõlgid- Inga ja Valeri-äkki nemad julgevad:) Ja siis tuligi varsti Inga. Näitasin Ingale ka seda loomakest. Inga sai kohe aru,et see on nahkhiir. Tema julge tüdruk, võttis nahkhiire rätiku sisse ja lasi aknast lendu. Nahkhiir tegi ise sellist väga imelikku häält. Aga eks ta oli ehmatanud ja šokis ka. Arvata on, et ta lendas lahtisest aknast sisse ja veetis terve öö tema jaoks täitsa uues kohas. Eks teda kindlasti ehmatas see, et ta oli kuskil kinni ja ei pääsenud välja.
Aga kõik lõppes ju siiski kenasti. Nahkhiir sai jälle vabadusse!!
Selline lugu juhtus meil Pärnus, kurtide klubis.
Parimate tervitustega viipekeeletõlk Anne Sepping
Allikas : www.parnu-kurdid.ee
11.8.10
9.8.10
Porkuni kooli vilistlaste kokkutulek
7.augustil toimus Porkunis kauaoodatud kooli vilistlaste kokkutulek. Üritus oli pühendatud Porkuni Kurtide Kooli 85.aastapäevale. Enne 7. augustit registreeris ühingute kaudu 402 inimest, kuid kohapeale tuli juurde 74 soovijat. Kokku oli 476 osalejat vanuses 0 – 85. Kurtide lemmikkohta Porkunisse oli tulnud osalejaid kogu Eestist, mõned Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Venemaalt. Tallinnast käis endist kooli vaatamas 200 inimest. Osa inimesi pole õppinud Porkunis ja nad olid huvitatud vilistlaste armastatud kohast. Porkuni lummab oma ilusa mõisa ja kauni kohaga. Kahjuks ootab mõisa ees tume tulevik, kuna praegune kool kolib järgmisel aastal uude majja. Keegi ei tea, mis saab mõisast edasi. Mõis ootab kas rikast omanikku või lastakse sel laguneda.
34 kraadine päikesepaisteline ilm tervitas osalejaid, kuid pani neid higistama ja otsima jahedat kohta. Külalised tuulutasid ennast pabertaldrikutega. Kuum ja lämbepäev tundus osalejatele nagu tõeline saun.
Hommikust õhtuni viibeldi ,,Tere, tere, tere“. Vanad, keskealised ja noored kurdid tervitasid rõõmsalt, pigistasid soojalt kätt ja kallistasid omavahel hoolimata higisest kehast. Kohtuti ka endiste õpetajatega. Kooli endine pedagoog Jüri Thalfeltd, kes on Eda Ines Etti vanaisa, oli rõõmupisarais, kui nägi oma endisi õpilasi.
Aktusel vanalinnas tervitasid kohalviibijaid Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp, praegune kooli direktor Tiit Leemets ja 1972 – 1982 aastatel töötanud kooli direktorina Kaljo Pilt. Meeldivaid mälestusi ja armsaid tänukõnesid tuli kaua töötanud koolis pedagoog Elle Ojasaarelt ja vilistlastelt Alfons Kuusk, Aarne Võsa, Merike Mändsoo ja Alar Liin. Aktiivne vanaproua Maimu Sabal viiples ilusaid mõtteid lõpetuseks. Näitering esines vahvat etendust ,,Kurtide kooli ajalugu“. Publik oli sellest joovastuses. Lilli Pärn pajatas viipekeeles anekdoote Porkunist.
Järgnes pikk söögiaeg, ühispildistamine ja ei puudunud ka väsimatud vestlused omavahel. Järvevesi jahutas higiseid külalisi. Päikeseloojangul lahkusid osalejad positiivsete elamustega koju.
Selline üritus oli kurtide kogukonnas erakordne ja osalejate arv oli rekordiline.
Raivo: Õppisin 3 aastat Porkunis, läksin Tartusse kooli. Kohtusin paljude endiste koolikaaslastega Eestist. Paljud neist on aastatega muutunud.
Eleriin: Megatore päev. Sain palju kurte näha. Naersin kõvasti etenduse pärast. Oli põnev vaadata Eesti Kurtide Spordiliidu triatloni.
34 kraadine päikesepaisteline ilm tervitas osalejaid, kuid pani neid higistama ja otsima jahedat kohta. Külalised tuulutasid ennast pabertaldrikutega. Kuum ja lämbepäev tundus osalejatele nagu tõeline saun.
Hommikust õhtuni viibeldi ,,Tere, tere, tere“. Vanad, keskealised ja noored kurdid tervitasid rõõmsalt, pigistasid soojalt kätt ja kallistasid omavahel hoolimata higisest kehast. Kohtuti ka endiste õpetajatega. Kooli endine pedagoog Jüri Thalfeltd, kes on Eda Ines Etti vanaisa, oli rõõmupisarais, kui nägi oma endisi õpilasi.
Aktusel vanalinnas tervitasid kohalviibijaid Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp, praegune kooli direktor Tiit Leemets ja 1972 – 1982 aastatel töötanud kooli direktorina Kaljo Pilt. Meeldivaid mälestusi ja armsaid tänukõnesid tuli kaua töötanud koolis pedagoog Elle Ojasaarelt ja vilistlastelt Alfons Kuusk, Aarne Võsa, Merike Mändsoo ja Alar Liin. Aktiivne vanaproua Maimu Sabal viiples ilusaid mõtteid lõpetuseks. Näitering esines vahvat etendust ,,Kurtide kooli ajalugu“. Publik oli sellest joovastuses. Lilli Pärn pajatas viipekeeles anekdoote Porkunist.
Järgnes pikk söögiaeg, ühispildistamine ja ei puudunud ka väsimatud vestlused omavahel. Järvevesi jahutas higiseid külalisi. Päikeseloojangul lahkusid osalejad positiivsete elamustega koju.
Selline üritus oli kurtide kogukonnas erakordne ja osalejate arv oli rekordiline.
Raivo: Õppisin 3 aastat Porkunis, läksin Tartusse kooli. Kohtusin paljude endiste koolikaaslastega Eestist. Paljud neist on aastatega muutunud.
Eleriin: Megatore päev. Sain palju kurte näha. Naersin kõvasti etenduse pärast. Oli põnev vaadata Eesti Kurtide Spordiliidu triatloni.
31.7.10
4 päevane jalgrattamatk Lahemaal
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing korraldas huvilistele 4 päevase jalgrattamatka Lahemaal. Grupis olid staažikad matkalised.
22.juulil, esimesel päeval tabas meid kurb sündmus. Kaks tundi enne matka varastati Erikult Kristiine keskuse juures jalgratas. Erik loobus jalgrattamatkast, sest ta pidi olema politseijaoskonnas.
Rong viis 7 matkalist Tallinnast Kadrinasse. Külastasime Kadrinas elavat kurti, kes oli meid nähes rõõmus. Seejärel lahkusime Kadrinast ja higistasime jalgratastega palaval õhtul. Jõudsime Viitnasse. Ebameeldiv oli see, et seal polnud võimalik telkida järvede ääres ja isegi puhkekeskuse juures. Kohalikud kalamehed soovitasid meil telkida suure järve ääres hoolimata keelust infotahvlil. Seal polnud lõkkekohta, õnneks oli Jaanol kaasas gaasipõleti. Pärast ujumist sõime suppi, mida keetis Liis ja pärast söömist vajusime kohe unne.
Teisel päeval väntasime Palmses, Sagadis, Vihulas, Vainupeal, Altjal, Vergis, Lobineemel, Võsul ja jõudsime Käsmu. Metsa infotahvlil oli märgitud telkimisala, aga me ei leidnud seda. Hiljem leidsime kasutatud lõkkekoha ja panime telgid üles. Pärast suplust soojas merevees sõime Kaido tehtud makaronivormi. Liis oli üliväsinud ja heitis telgis pikali. Sõitsime ratastega 90 kilomeetrit Jaano mõõdetud käe järgi. (Hiljem mõõtsin niidiga kaardil teed, oli 70 kilomeetrit)
Öösel sähvis äike ja sadas tugevasti vihma, aga magasime sügavalt.
Kolmandal päeval otsustasid Liis ja Jelena katkestada matka. Liisi isa viis neid koju. Sellel päeval läbisime Pärispea ja Juminda poolsaari. Sadas seenevihma. Poolsaartel on kirjeldamatult ilus maastik suurte kividega, mida oli palju. Veel oli vanaaegseid maju. Õhtul ootas meid mõnus Tsitre telkimisala, kus oli kõik olemas. See on populaarne koht, kus on palju telke. Väntasime kaardil mõõdetud niidiga kokku 65 kilomeetrit.
Viimasel päeval oli palav ilm, 30 kraadi sooja. Sõitsime viiekesi Tsitrest Kehrasse 30 kilomeetrit.
Kokkuvõtteks jäime väga rahule. Saime tunda erinevaid lõhnu: metsmaasikate, männiku, lillede, vee heina, vihma. Ja sõnnikulõhna. Tavaliselt sõitsid autod meist mööda, aga meie saime mööda sõita aeglasest veeautost, mis lehmadele vett viis. Olime õnnelikud. Sõitsime 4 päevaga kokku 180 kilomeetrit.
Veiko ootab juba uuel suvel järgmist jalgrattamatka. Täname Jaanot, kes oli teejuht, Rihot ja Jelenat vahvate piltide eest, Liisi maitsva söögi eest, Veikot lõkke tegemise eest ja Kaidot tagavara tassimise eest.
22.juulil, esimesel päeval tabas meid kurb sündmus. Kaks tundi enne matka varastati Erikult Kristiine keskuse juures jalgratas. Erik loobus jalgrattamatkast, sest ta pidi olema politseijaoskonnas.
Rong viis 7 matkalist Tallinnast Kadrinasse. Külastasime Kadrinas elavat kurti, kes oli meid nähes rõõmus. Seejärel lahkusime Kadrinast ja higistasime jalgratastega palaval õhtul. Jõudsime Viitnasse. Ebameeldiv oli see, et seal polnud võimalik telkida järvede ääres ja isegi puhkekeskuse juures. Kohalikud kalamehed soovitasid meil telkida suure järve ääres hoolimata keelust infotahvlil. Seal polnud lõkkekohta, õnneks oli Jaanol kaasas gaasipõleti. Pärast ujumist sõime suppi, mida keetis Liis ja pärast söömist vajusime kohe unne.
Teisel päeval väntasime Palmses, Sagadis, Vihulas, Vainupeal, Altjal, Vergis, Lobineemel, Võsul ja jõudsime Käsmu. Metsa infotahvlil oli märgitud telkimisala, aga me ei leidnud seda. Hiljem leidsime kasutatud lõkkekoha ja panime telgid üles. Pärast suplust soojas merevees sõime Kaido tehtud makaronivormi. Liis oli üliväsinud ja heitis telgis pikali. Sõitsime ratastega 90 kilomeetrit Jaano mõõdetud käe järgi. (Hiljem mõõtsin niidiga kaardil teed, oli 70 kilomeetrit)
Öösel sähvis äike ja sadas tugevasti vihma, aga magasime sügavalt.
Kolmandal päeval otsustasid Liis ja Jelena katkestada matka. Liisi isa viis neid koju. Sellel päeval läbisime Pärispea ja Juminda poolsaari. Sadas seenevihma. Poolsaartel on kirjeldamatult ilus maastik suurte kividega, mida oli palju. Veel oli vanaaegseid maju. Õhtul ootas meid mõnus Tsitre telkimisala, kus oli kõik olemas. See on populaarne koht, kus on palju telke. Väntasime kaardil mõõdetud niidiga kokku 65 kilomeetrit.
Viimasel päeval oli palav ilm, 30 kraadi sooja. Sõitsime viiekesi Tsitrest Kehrasse 30 kilomeetrit.
Kokkuvõtteks jäime väga rahule. Saime tunda erinevaid lõhnu: metsmaasikate, männiku, lillede, vee heina, vihma. Ja sõnnikulõhna. Tavaliselt sõitsid autod meist mööda, aga meie saime mööda sõita aeglasest veeautost, mis lehmadele vett viis. Olime õnnelikud. Sõitsime 4 päevaga kokku 180 kilomeetrit.
Veiko ootab juba uuel suvel järgmist jalgrattamatka. Täname Jaanot, kes oli teejuht, Rihot ja Jelenat vahvate piltide eest, Liisi maitsva söögi eest, Veikot lõkke tegemise eest ja Kaidot tagavara tassimise eest.
Maret, Liis ja Jelena :)
Riho, Veiko, Kaido ja Jaano :)
Mida pilt jutustab?
29.7.10
TÄHTIS UUDIS! Kurtide Hariduse Kongress
Rahvusvaheline Kurtide Hariduse Kongress toimus 18. - 22. juulil 2010. aastal Vancouveris, Kanadas. Nüüd otsustati vastupidiselt Milaano 1880 aasta kongressile, et kurtide haridus peaks olema viipekeelne.
allikas: Maailma Kurtide Föderatsioon
21.7.10
ETV 55: Minu ETV
ETV näitab 55. sünnipäevaks vaatajate lugusid teemal "Minu ETV" teleris ja ETV kodulehel.
Eesti Televisioon tähistab 19. juulil 55. sünnipäeva. Tähtpäeva puhul on oodatud vaatajate mälestused, meenutused, elamused või juhtumiste kirjeldused teemal "Minu ETV".
video - Viibeldud mälestus ETV-st
Allikas: etv.err.ee
20.7.10
Kaunid summerdajad kurtide kogukonnas
14. - 18. juulil toimus kurtide lemmiküritus Õllesummer Tallinnas. Meediast oli leitud toredaid pilte, millel olid kurdid.
Mida kuulja ja kurt viiplevad?
Autor: Meelis Tomson
Sina oled kõige ilusam summerdaja? Mina või?
Autor: Tõnu Kruusimäe
Mida kuulja ja kurt viiplevad?
Autor: Meelis Tomson
Sina oled kõige ilusam summerdaja? Mina või?
Autor: Tõnu Kruusimäe
15.7.10
Palavus kurtide majas
Tuul, tule tuppa!
Pühin oma higi:)
Me armastame suve
Miks siin on palav?
Naudime jahedat ruumi
Hmmm, palavus - naine ei taha aga mehed tahavad.
Mitu liitrit nad joovad?
Meeste lemmikkoht, aga miks?
Viimane tähtaeg registreerimine Porkunisse
Suvised jalatsid
8.7.10
Üldlevinud sõrmviibe T-särgil
Eesti firmapoes MONTON müüakse t-särke, millel on sõrmviibe,,Ma armastan sind" (inglise k I LOVE YOU ehk ILY-viibe). Rõivatööstus hoolib :).
See sõrmviibe on üldlevinud kogu maailmas. Sõrmviibe on pärit 1895.aastast USA-st.
6.7.10
In memorian - Avo Hein
Laupäeval, 3.juulil suri ootamatult endine kooli direktor Avo Hein. Ta töötas Porkuni koolis direktorina aastatel 1987 - 2005 ja andis kurtidele õpilastele matemaatika tunde.Matus 9.juulil kell 12 Porkunis.
1.7.10
Janel Raap 5 aastat vangi
Pärnu maakohus mõistis noore kurtidest abielupaar surnuks sõitnud Janel Raapile viie aastase vanglakaristuse. Mees pääses kergema karistusega, kuna kohus leidis, et tema narkojoove süüteo toimepanemise ajal ei olnud nõuetekohaselt tuvastatud.
Loe edasi...
Loe edasi...
13.6.10
Kurtide autoshow
12.juunil toimus esimest korda kurtide autoshow Tallinnas. Seda korraldas Triin Ojatalu.
12.6.10
Kurdid sääsepüüdmisvõistlusel
Pilt Õhtulehest - Margus, Eneli ja Monika sääske püüdmas.
11.juunil Tartumaal toimus sääsepüüdmisvõistlus, kus osales 7 kurti. Kurtide meeskond saavutas 3.koha. Margus sai individuaalarvestuses 4.koha.
Jalgpalli MM kokkuvõtted rahvusvahelises viipekeeles
Viipekeelsed kokkuvõtted kõigi 64 jalgpallimängu videotest edastatakse ametlikul koduleheküljel fifa.com. See veebileht võimaldab esimest korda kokkuvõtteid kurtidele üle maailma. Maailmas elab umbes 70 miljonit kurti.
"Jalgpall on universaalne sport ja see peab olema kättesaadav kõigile. Seetõttu on meil hea meel pakkuda seda teenust kuulmispuudega inimestele," ütles FIFA president Joseph S. Blatter.
Fifa.com veebil on ikoon käed. Vajuta seda. Saab vaadata viipekeelseid kokkuvõtteid.
Jalgpalli MM
"Jalgpall on universaalne sport ja see peab olema kättesaadav kõigile. Seetõttu on meil hea meel pakkuda seda teenust kuulmispuudega inimestele," ütles FIFA president Joseph S. Blatter.
Fifa.com veebil on ikoon käed. Vajuta seda. Saab vaadata viipekeelseid kokkuvõtteid.
Jalgpalli MM
5.6.10
Soomes ordineeriti esimene kurt pastor
Kuopio luteri katedraalis ordineeriti eile Soome esimene kurt pastor, vahendab uudistevõrk YLE. Teoloogiamagistri kraadiga Janne Rissanen asub tööle Soome Evangeelses Luterimissioonis.
Augustis läkitab missioon Rissaneni Jeruusalemma, kus ta asub tööle kurtidega. Vastne pastor plaanib hakata pidama viipekeelseid jumalateenistusi, külastada kurtide koole ja kaalub ka tõlketöö ettevõtmist.
Kõigi Põhjamaade peale on Rissanen teine kurt pastor. Esimene oli 2006. aastal Rootsis ordineeritud Johan Selin.
Allikas: Postimees 31.05.2010
Saab vaadata videot
Augustis läkitab missioon Rissaneni Jeruusalemma, kus ta asub tööle kurtidega. Vastne pastor plaanib hakata pidama viipekeelseid jumalateenistusi, külastada kurtide koole ja kaalub ka tõlketöö ettevõtmist.
Kõigi Põhjamaade peale on Rissanen teine kurt pastor. Esimene oli 2006. aastal Rootsis ordineeritud Johan Selin.
Allikas: Postimees 31.05.2010
Saab vaadata videot
17.5.10
16.5.10
Näitus ,,Muuseum näitab keelt"
18. mail 2010 avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus „Muuseum näitab keelt“. Selle näitusel saab vaadata, milline on viipekeel ja kuidas kõlab viipekeeles Põdra maja. Saab näha, kuidas eesti keel on muutunud ja kuulata, kuidas kõnelesid eri paikade eestlased.Näitus näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avatud 19.5.2010 – 2.1.2011
Pilt - Eesti Rahva Muuseum
13.5.10
Meenutusi jalgrattamatkast - video
Jalgrattamatk Lõuna – Eestis: Orava – Piusa – Haanja – Rõuge – Valga
10.-13.august 2006
Grupp: Jelena, Gretel, Lilli ( 4-päevasest rattamatkast võttis elus esimest korda osa), Veiko, Riho, Jaano, Erik, Kaido, Krister ja Maret.
10.5.10
Doktoritöö ,,Põhivärvinimed eesti viipekeeles"
Liivi Hollman uuris oma doktoritöös põhivärvinimesid eesti viipekeeles ning leidis , et eesti viipekeel areneb samasuguste seaduspärasuste järgi nagu suuline keel.
Loe edasi...
Liivi doktoritöö "Põhivärvinimed eesti viipekeeles" kaitsmine toimub 13.mail kell 14.00 Tartu Ülikooli peahoones. Kõik, kes on asjast huvitatud, on teretulnud. Kaitsmine toimub inglise keeles, aga tõlgitakse ka eesti viipekeelde.
Loe edasi...
Liivi doktoritöö "Põhivärvinimed eesti viipekeeles" kaitsmine toimub 13.mail kell 14.00 Tartu Ülikooli peahoones. Kõik, kes on asjast huvitatud, on teretulnud. Kaitsmine toimub inglise keeles, aga tõlgitakse ka eesti viipekeelde.
30.4.10
Stiilipäevik aitab kurti kaunitari
Väljavõte NaiselehestHeleen-Mary (19 a.) on südikas ja vahva neiu, kelle emakeel on viipekeel. Juulikuus läheb ta Gruusiasse rahvusvahelisele kurtide iludusvõistlusele.
Stilist Zhenja Fokiniga veedetud päeva jooksul saab ta näpunäiteid, kuidas looduse poolt antud ilu veelgi paremini rõhutada. Võtete ajal saatis meeskonda viipekeeletõlk.
Heleen-Mary arvab, et kui kas või üks poliitik seetõttu Eestis kurtide inimeste probleemidele rohkem tähelepanu pöörab, on tema eesmärk täidetud.
6.mail kell 20.00 TV3-s saade ,,Stiilipäevik: Appi tõttab Zenja Fokin". See saade on eriline, et kogu jutt tõlgitakse ekraanil viipekeelde.
27.4.10
Pildimeenustus aprillirahutusest
26.aprillil möödus kolm aastat aprillirahutusest. Öösel vahistati ka 3 kurti noormeest Viru tänaval, kus lilled müüakse.
Tellimine:
Postitused (Atom)