28.12.09

Aasta parasportlane






Pildid: ELU24
Video
Spordiaasta tähed 2009. galaõhtul sai Kairit Olenko Aasta parasportlase auhinna. Olenko võitis Taipeis toimunud kurtide olümpiamängudel kolm kuldmedalit: 100 m tõkkejooksus, odaviskes ja seitsmevõistluses.

23.12.09

Kairit 26.detsembril kell 19.40 ETV 1 - s

Taipei OM: pilt Kairitilt

Meie sportlane Kairit Olenko on kutsutud ,,Spordiaasta tähed 2009" galale, mis algab Eesti Televisioonis 26. detsembril kell 19.40.
Aasta parimate sportlaste galaõhtul Solarise keskuses Nokia Kontserdimajas selguvad lõppeva spordiaasta tähed.

Pühapäeval kordus kell 13.45 ETV-s

9.12.09

Esimene kurtide õpetaja Johannes Eglon

Johannes Eglon oli esimene kurtide õpetaja Vändra koolis ja õpetas 33 aastat kurte. Teda ei tohi unustada.
Eesti kurtide koolide ajalugu aga peab tema nime aupaika märkima. Ka meie avalikes elus ei või Johannes Egloni mitte tähelepanemata jätta. (ajaleht Linda )

Johannes Eglon sündis 29. mail (10. juunil uue kalendri järgi) 1836 Tartumaal Vastse–Nõo mõisas. Poisikesepõlve elas väikene Johannes Rannus Savi kõrtsis. Isa oli 1838. aastal Rannu mõisa käest Vilsi talu koos Savi kõrtsiga ära rentinud, kus ta 25 aastat elas.
1842. aastal viidi 6 aastane poisikene Rannu köstri juurde kooli. Seal olid peale Egloni veel 12 suurt poissi, kes vallakoolmeistriks õppisid. Talvel koolis ja suvel karjas käies sai poiss 12 aastaseks. Sellel ajal jäi isa õnnetuse läbi vaeseks. Tulekahjus hävis elumaja kõige kraamiga ja loomalaut. Rannu köster Andreas Luig kutsuti sel ajal Tartu Maarja koguduse köstriks ja tema võttis poisi kaasa. Tartus käis Johannes Laalandi elementaarkoolis, kus hakkas saksa keelt õppima.
1852. aastal astus Johannes Tartu kreiskooli, kus õppis usinasti. Temaga oli ühes koolis Jakob Hurt, kes oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Aga kreiskooli jäi poiss ainult üheks aastaks, sest tema ema suri augustikuul 1853. Vaene isa oli nüüd veel enam kitsikuses, pidi võtma poja koju, kus hakkas noormees köster Samuel Austeri abiks. Ta hakkas nüüd kihelkonna koolipoisse õpetama, nagu teda oli õpetatud. Siin õpetas ja õppis Johannes kuni 1856. Siis tuli tal soov Valga seminari minna. Isa vaidles vaesuse pärast vastu. Kodukohas pakuti Johannesele Nõo köstri tööd, aga õppimisehimu võitis. Sügisel 1856 läks Eglon isa viimase rahaga 60 rbl. taskus, Valga Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminari (Cimze seminari). Koolivennad olid tal ka siin noored mehed, kellest mõned pärast üleüldiselt tuntuks saanud: Jakob Pärn, Carl Robert Jakobson ja teised. Õppimine läks hästi, sest Johannesel oli kogemusi koolmeistri ametis. Sellepärast võis Johannes linnas vaestelaste koolis ka tunde anda ja õpetaja Ulmanni eestikeelsetes talitustes aidata. Kui poiss läks Viljandi kaupmehelt riideid ostma, kuulis aus kaupmees, et ta lubas ise ennast vaevaga koolitada, siis kinkis kaupmees riideid omalt poolt.
1859 aastal kui seminari kursus lõpetatud, asus noor Eglon Kanepisse kihelkonna koolmeistriks, kus ta töötas kuus aastat kuni 1865. aastani. 1862. aastal uppus 17 aastane neiu Emilie Hammer Erastvere järve nõrga jää pärast Johannese silmade all. Raske löök oli see noormehele, sest Emilie oli ta esimene armastus. Kanepi kihelkonnakoolis õppis õpetaja Egloni käe all eesti rahvusliku skulptuuri looja August Weizenberg.
1864. aastal kihlus Eglon uuesti oma hilisema abikaasaga Elisabeth Auguste Ullrich. Sellel aastal oli tal aga ka palju pahandust. Üks vaenuline Erastvere peremees oli ta peale kaevanud, et ta ,,mässaja“ olevat. Johannest tiriti Võru vangi, istus ta ilma süüta 10 päeva uurimise all. Hiljem lasti teda vabaks, et midagi süüdi ei leitud.
Kurtide kooli asutamiseks kutsus Sokolovski 1865. aastal Vändrasse Johannest. Eglon hakkas nüüd töötama Lelle klaasivabriku koolis, kus ta abielusse astus. Kurtide õpetamise valmistumiseks sai Sokolovski Saksamaalt kurtide õpetamisetööde kirjandust, mida hakati koos Johannes Egloniga uurima ja katsetama selle ellu rakendamist kahe kurdi lapse juures (Mart Kerres ja Kai Loorents). 1866. aasta detsembrikuu alguseks lõpetati koolimaja ja kõrvalhoonete ehitamine. 10. (23.) detsembril 1866. aastal toimus pidulik kooli avamine jumalateenistusega. Vändra kirikus kooli õnnistamispäeval astusid esimesed 10 õpilast J. Egloni käekõrval altari ette. Peale jumalateenistust järgnes koolimaja õnnistamine, siis avas Eglon esimesena koolimaja ust.
Pärast, kui juba kool rohkem arenes, oli tal võimalik välismaal reisida ja seal kurtide koole vaadata.
11. (24.) detsembril 1891. aastal tähistati koolmeistri 25 aastat tööjuubelit. Juubilarile kingiti hõbedast peeker ja kaunid hõbedast lauariistad. Sel ajal, Mihkli kirikus Läänemaal oli palju uudishimulikku rahvast, õpetaja viis kaks kurti sinna. Kurdid kõnelesid, kui rahvas kuulas vaikselt.
Johannes pühendas sellele raske ametile oma terve elu ja töövõime. 160 kurti oli ta rääkima õpetanud ja igavese elu teele juhatanud 33 aasta jooksul. Ka ta perekonnaelu oli õnnelik, neil oli kolm poega ja kolm tütart.
Peale õpetajatöö oli Eglon ka ühiskonnas oma rahva kasuks tööd teinud. Eesti avalikust elust võttis Eglon elavalt osa. Ta oli C. R. Jakobsoni noorepõlve sõber ja lähedalt Jannsenite perekonnaga tuttav. Johannes oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli, Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi, hiljem Vändra Põllumeeste Seltsi asutajate seas ning juhtinud Kanepi ja Vändra muusikakoore. Ta tegi ka kaastööd ajalehtedele ja kirjutas ka raamatuid, mille seas raamat ,,Kurttumm, tema elu ja olu“. C. R. Jakobsoniga pärast teravalt kokkupõrkamise järele tõmbas ta ennast avalikust elust tagasi. Kui Vändrasse uus põllumeese selts asutati, oli Eglon jälle agar liige ja mitu aastat selle seltsi abiesimees.

1894. aastal astus kurtide kooli uus direktor Constantin Hörschelmann ja uus juhatus otsustas saata Eglon armuleivale (pensionile). Aga vanamees arvas, et suudab edasi töötada.
Imestusega nägid lähemad tuttavad, et väga hea tervisega Eglon ametita olekus kiiresti vananema hakkas. Tema isa oli ligi 100 aastat vanaks elanud ja kõik kuulutasid ka pojale kõrget vanadust ette. Kuni vanakese jõud veel tubli ja vaim värske oli, andis Johannes eraviisil õpetust nendele kurtidele, kes vanaduse ja mõne muu põhjuse pärast kooli ei saanud, kes kõnesid mõistsid, aga kuulmise kaotamise pärast teiste inimeste sõnu suultliigutustest ära lugema tahtsid õppida.

Kahe nädalase raske haiguse järele suri 72 aastane esimene kurtide õpetaja 24. jaanuaril (6.veebruaril) 1908. aastal. 29. jaanuaril (11.veebruaril) viidi ta puusärk kurtide koolimajast Vändra kirikusse, siis kalmistule. Kurdid olid tulnud rohkesti Tallinnast ja Pärnust matusele ja tänasid südamest oma armast kooliõpetajat. Kurtide õpetamise tööd jätkasid Johannese tütar proua Univer abikaasaga ja teiste õpetajatega.

Allikas:
Linda (Viljandi: 1887-1905) nr.14 1898
Elu (Tartu : 1907-1908) nr.22 1908
Ristirahwa pühapäwa leht nr 6 1908

1.12.09

Viimane kurt töötaja Tallinna ettevõttes

Täna lõpetas Osaühing Lasuri direktor töölepingut viimase kurdi töötajaga, kel oli tööstaaž 44 aastat. Hiljem intervjueerin temaga.

Ettevõtte taust
Tallinna õppe-tootmise ettevõte asutati Eesti NSV Kurtide Ühingu V kongressi otsuse põhjal 10. novembril 1955. aastal. Selle ettevõtte tegevuseks on tööstuslik tootmine. Aastatel 1957 – 1959 toodeti laua-, tasku- ja seinapeegleid. 1960. aastal hakati uudistootena kogu NSV Liidu ulatuses valmistama vildistatud barette, kahe aasta hiljem lisandus kootud peenvill-barettide tootmine.
Alguses oli väga tagasihoidlik. 1955. aastal töötas ettevõttes ainult 10 inimest. Toodang suurenes iga-aastase kasumiga. Tööruumide kitsikusele oli seda kõike saavutanud peamiselt tööjõudluse tõusu arvel. 1962. aasta uue kolmekorruselise tootmishoone ehitamist, mis valmis 1964. aastal. Uues baasis lisati juurde õppetöökojad kudumis-, õmblus-, vildi-, metalli- ja dekoortöö aladel. Selles hoones oli tööruumid 150 inimesele, kes oli enamik kurdid.
Taasiseseisvuse ajal vaibus ettevõte tegevus, milles vähenes tasapisi kurtide töötajate arv. Lõpetati kudumis-, vildi-, metalli- ja dekoortööd. Õppe-tootmise ettevõtte vahetas uue nime Eesti Kurtide Liidu Osaühing ,,Lasur“. Selles tegeldi õmblustööd alates voodilinadest ja padjapüüridest kuni kitlite ja tööriieteni ning teostati ka õmblustoodete parandustöid, kuid õmblejate arv kahanes.
Allikas: Eesti NSV Kurtide Ühingu almanahh ,,Meie tungal“

15.11.09

45 aasta tagasi julge põgenemiskatse

45 aasta tagasi on olnud kurdil julge põgenemiskatse. Tema soov oli välismaale põgeneda ja paremat elu otsida.
Oli see katse 1964. aasta lõpupoolel. 25-aastane kurt mees töötas ettevõttes kastitöölisena, kuid ta kurtis, et töö eest palk oli väike ja töötas nagu orjana. 7. novembril oli Nõukogude Liidus väga tähtis üleriigiline tähtpäev Suur Oktoobrirevolutsioon. Sel ajal sõitis kurt vabadusevõitleja rongiga läbi Riia Vilniusesse, edasi elektrirongiga Kaunasesse ilma piletita. Leedu – Poola riigipiiril nabis Nõukogude Liidu piirivalve teda ja viis Kaunase julgeoleku aresti. Pärast 2 päeva aresti saadeti telegramm eesti viipekeeletõlgile, et kutsuda kohale ja viia kurti koju.
Riia raudteejaamas oli ootel Tallinna rongi, aga kurt mees pööras salaja ja astus Minskisse rongi peale. Sealt kihutas ta rongiga Bresti. Detsembrikuus jõudis põgenik Lääne – Ukrainasse. Öösel roomas kurt vaikselt läbi traadiaeda, millel oli tugevdatud valve, kuid põgenemiskatse õnnestus hästi. Poolamaal ta kerjas raha söögiks ja kõndis Saksamaa poole. Poola – Saksa riigipiiri juures tabas piirivalve kurti, keda viidi Ukrainasse, siis lennukiga Valgevenesse. Põgenikku toodi lennukiga Tallinna. Poliitvang veetis 2 kuud vangielu Tallinna Patareis, seejärel 8 kuud psühhiaatria haiglas.
Allikas: kurdi kirjutatud seletused
Karikaktuur: kurdi joonistus

11.11.09

Väravavahil oli kurt laps

Saksamaa jalgpallkoondise väravavaht tegi rongirataste all enesetappu. Väravavaht Robert Enke pidi tulevasel jalgpalli MM-l mängima. Raske kohutav löök tabas tema perele, et paari aasta tagasi suri kaheaastane tütar Lara. Pärast CI-operatsiooni suri Lara, kellel oli südamerike. Robert Enke kandis kahju tema tütre pärast.


Pilt BILD-st
Artikkel

4.11.09

Fotod: kirev päev kurtide kultuuris

31.oktoobril toimusid Tallinnas kultuurilised kurtide sündmused: saksa kurtide teatri tragöödia Elektra ja esimene kurtide ja vaegkuuljate ühispidu.
Pildid erakogust.

Saksa kurtidelt näitlejatelt autogrammid ja käepigistused

Ühispilt näitlejatega

Parimad Halloweeni kostüümid ja pealtvaatajad Eestist ja Saksamaalt

Eesti ja Saksa viipekeelsed poeesiad

Rafael-Evitan Grombelka poeesia Nahkhiir

Eesti pantomiim

Eesti kauboitüdrukud

Janne sakslasega

12.10.09

Seitsmes päev Hsinchu-s



Kristeri põhiala oli 100 m rinnuli. Ta pääses isikliku rekordiga B – finaali. Krister sai parima 15. koha 35 rinnuliujujate hulgas. Martin saavutas üheksanda koha 100 m rinnulis.

Kuues päev Taiwani looduses



Kuuendal hommikul arutasime päevaplaanist, et minna ujuma ookeanis ja Taibei loomaaeda.
Pilvisel päeval olime rannas Taibeist kaugemal ja karjusime Eesti naistele rannavõrkpallis. Nad võitsid Ameerikast. Vaikse ookeani nähes olime õnnetud, sest ei saanud ujuma minna. Vees ujuvad suured katkised puupalgid. Kõrged lained toovad neid rannale.
Edasi sõitsime taksoga Yehliu rahvusparki. Seal veetsime pikka aega ja nautisime kaunist loodust. Pargis on unikaalsed liivakivimoodustised, mida kujundavad ookeanilained ja tuul. Turismid klõpsisid fotoaparaatidega kõige rohkem kivikujutist ,,kuninganna“, mis on haruldane kivistunud liivakuju. Seda valvab abipolitseinik, sest ei tohi puudutada seda kivikujutist. Liblikate paradiisimetsas kasvavad eksootilised suured taimed. Vapustav vaade poolsaarel.
Pärast rahvusparki külastamist jalutasime külas, kus on väikesed kalarestoranid. Täiesti uskumatu näha, et akvaariumites ujuvad erinevad suured ja väikesed kalad.
Järgnes pikk bussisõit. Bussiaknast imetlesime mägist maad. Mereäärest kultuurilinna Keelungi kaunistasid valgustatud laternakujulised lambid. Kellast 19 oli juba pime õhtu. Selles linnas on toimunud üks kuu valgusefestival. Meie hosteliomaniku soovitusel oli sealsel tänavatel ära käia ja süüa. Suur valik söömiseks. Meie Kristiinaga mugisime sushi ja omletti, millele on täidetud mingi kalatooteid. Teistmoodi maitse!
Seejärel pöördusime tagasi Taibeisse rongiga.
See päev oli meile meeldejäädavam hetk. Hea päev oli rannavõrkpalli piigade oluline võistlus, et pääseda edasi mängule.

11.10.09

Viies päev Taiwanis



Viiendal päeval vaatasime sulgpalli-, naiste ja meeste korvpallivõistlust. Olümpiastaadioni lähedal asub hiigelsuur spordihall, mis on 7- korruseline hoone. Esimesel korrusel on korvpalliplats, kus võistlesid mehed turniiril ja naised finaalimängus. Neljandal korrusel on ka korvpalliplats, kus mängisid naised. Seitsmendal korrusel on sulgpalliplats. Enne spordihalli pääsemiseks kontrolliti kotte, lasti läbi turvaväravast ja käed pihustati viiruste peletamiseks. Ujulasse pääsemiseks mõõdeti külastajatel alati kehatemperatuuriga. Kui palavikku on, siis ei lasta ujulasse. Kõikidesse võistlustesse pääsemiseks seisid turvaväravad ja abipolitseinikud.
Taiwan hoolib puuetega inimesi. Metroojaamades, tunnelites ja tänavatel on kollased märgistatud teed pimedatele. Nad kombitavad valge kepi abil ja leiavad puutemärkide abil ohutut teed.
Külastasime ööturgu, mis on avatud kellast 18.00 kellani 00.00. Turul müüakse riideid, eksootilisi puuvilju, igasuguseid vidinaid, kuivatatud kalu, mitmesuguseid kohalikke hõrgutisi ja armsaid lemmikloomi. Kits ootas ka ostjat. Seal on väike lõbustuspark.

8.10.09

Neljas päev Hsinchu-s



Vaade kiirrongi aknast.
Rinnuliujujate ala oli 200 m. See päev oli mulle puhkepäev. Jälgisin põnevat ja tugevat konkurentsi eel- ja finaaliujumises. Tagasi Taibeisse sõitsin bussiga, kus olid kuuljad abilised.

Kolmas päev Taiwanis


Ujumise olümpiavõistlused toimusid Hsinchu-s (Taibeist 80 km). Sinna tuli sõita tava- või kiirrongiga. Kiirrongi sõidukiirus on 210 km tunnis. Sõit kestis Taibeist Hchisiusse pool tundi. Tavarongiga oli odavam, aga rong sõitis tund aega. Kiirrongid kihutasid ülikiiresti raudteesillal. Eelistasin kiirrongi, sest Eestis sellist rongi pole.
Esimesel ujumisvõistluse päeval startisid Krister ja Martin 50 meetris rinnuli. Kristeri startis ebaõnnestunult, sest vilkuv stardipauk oli arusaamatu. Tema põhiala oli 100 m rinnuli. 50 m rinnuli eelujumises ujus Krister tippujuja Terrence Parkiniga Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Teised spordialad nagu rannavõrkpall, laskmine, jalgrattavõistlused, orienteerumine ja maraton toimusid Taibeist eemal.
Esimesel avapäeval võistlesid ka kergejõustiklased Kairit, Marja-Liisa, Anu, Andres, Arles ja Saimi.
Annely: Kairit võitis seitsmevõistluse 200 m jooksu.
Sergei ja Merike: Liisa jooksis pingeliselt. Valgevenelanna jooksis paremini Liisast.
Karin: Hotellist randa bussisõit kestis 1 tund 10 minutit. Võistluspaik asus mere ääres. Eile (6.09) mängisime Saksa naiskonnaga ja kaotasime. Täna (7.09) mängisime Ukraina koondisega, kes oli väga tugev nagu tipptasemel kuuljad. Loodame homme (8.09) võita Iisraeli paarismängijaid. Ma ei mänginud üksi, vaid koos Kristeliga.
Mihkel: Ma võistlen bowlingus, osalen esimest korda kurtide tiitlivõistlustel. Bowlingus võistlevad 153 meest ja 70 naist. Rada on puupõrandaga, teistmoodi kui Eestis. Imetlesin väga ilusat olümpiamängude avatseremooniat. See oli kuuljate OM tasemel. 10 000 m jooksus osales Eesti naisjooksja Saimi Pevkur.
Julia: Jelena B. oli valmistanud enne olümpiamänge loosungi, millel kirjas ,,ESTONIA“. Sellele kogus ta tantsutunnis osalejate allkirju.
Emilja: Olen Emilija. Vaatan Saimi jooksu 10 000 meetris, veel 21 ringi.
Kristel: See jooksja Austraaliast võitis 10 000 m jooksus. Tema aeg oli 35 minutit, aga maailmarekordist puudus napilt. Saimi sai 8.koha ajaga 41 minutit. Tema parim aeg on 40 minutit. Siis OK! Arles lõpetas ka 8. koha kuulitõukes Eesti kurtide rekordiga 13.23. Varem oli 12 meetrit.

6.10.09

Teine päev Taiwanis

21. Kurtide Olümpiamängud olid Taibeis avatud. Staadioni istme alt leidsin väikest kotikest. Kotis oli kaunistatud raamat ajakavaga, joogipudel, magusad keeksid ja helkiv pulk, mis helendab pimeduses. Imetlesin väga vapustavat ja suurejoonelist avatseremooniat. Muusika kõlas võimsasti ja kurdid tajusid hästi muusikarütmi. Kurdid tantsijad Hiinast esinesid suurepäraselt. Rahvusvahelise viipekeele tõlkija Inglismaalt oli suurepärane ja tõlkis laulu viipekeelde. Hiljem sain teada, et ta on viipekeeles väga hea laulude esineja.
Käisime taipeilaste lemmikkohas Tamshuis (20 km Taipeist). Mereäärne linnake asub Tamshui jőe suudmes. Seal jalutasime vanal tänaval ja promenaadil. Taipeilased naudivad seal päikeseloogangut, sest Taibeis on kõrged hooned. Laevasőiduga nautisime maagilist vaadet.
Külastasime budismlikku templit,kus süütasime 8 viirukit. Väga omapärane kogemus!
Őhtul imetlesime praegu maailma kőrguselt teist (509 m) pilvelőhkujat Taipei 101, kus oli kaunis vaade őhtusele Taipeile ja selle ümbrusele. Lift tõusis 5. korruselt 89.korrusele 37 sekundit. Vau, kiire tõus! Üllatav, et me ei kartnud kõrgust.

4.10.09

Esimene päev Taiwanis

Väljasõit algas 4.septembril kell 14.45 Tallinna lennujaamast. Edasi Helsingist Hong Kongi, lennusõit kestis 10 tundi. Saabusime kurtide olümpialinna Taibeisse 5.septembril kell 12 (Eesti aja järgi kell 8). Saime magada ainult 1 tund.
Avatseremoonia piletid olid väljamüüdud. Julia ja Liis jäid piletist ilma ja leppisid TV vaatamisega.
XXI Kurtide Suveolümpiamängude avatseremoonia algas võimsate tulevärkide ja trummidega. Seejärel marssisid 91 riigi sportlased, nende treenerid ja esindajad staadionile. Esimesena astus staadionile Prantsusmaa delegatsioon, sest esimesed maailmamängud toimusid 1924.aastal Pariisis. Eesti delegatsioon saabus rõõmsalt ja uhkelt olümpiastaadionile, Eesti lippu kandis olümpiavõitja Kairit Olenko.
Olümpiatule tõrvikut kandsid 2007 ja 2008 aasta maailma parimad sportlased, Taibeist olümpiamedalist ja olümpiamängude suurim toetaja. Olümpiatuli süüdati koos suurejoonelise tulevärgiga.
Tribüünil jälgisid tulevärki 20 tuhat inimest. Kuuljaid oli rohkem, kui kurte. Kohal olid viipekeeletõlgid, kes viiplesid sündmust taiwani viipekeelde ja rahvusvahelisesse viipekeelde.

">

2.9.09

Harva õitsev öökuninganna

Ühe kortermaja aknal kasvav öökuninganna ajas augustikuu teise nädalavahetuse õhtul lahti kaks õit. Tema õied õitsesid väga lühikest aega, siis närbusid. Suureõielise kaktuse omaniku sõnul on see taim näidanud õite järjest 5 aastat. Praegu on taime vartel kolm punakad laigud, mis hakkavad õitsema lähiajal.
Öökuninganna nime all tuntukse suureõielist kuukaktust (Selenicereus grandiflorus), mis kasvab looduses Lõuna-Mehhikos, Kuubal ja Jamaikal. Õite läbimõõt võib ulatuda enam kui 30 sentimeetrini.

Foto: Maret Õun

1.9.09

Soe vastuvõtt Taipei lennujaamas

Eesti delegatsiooni Taipeisse saabudes ootas neid meeldiv üllatus. Lennujaamas võtsid Eesti sportlasi, treenereid ja esindajaid soojalt Taiwani Kurtide Spordiliidu president ja olümpiamängude maskotid, konnad. Eestlased üllatusid väga ja olid õnnelikud vastuvõtul, millel lehvisid eesti lipud ja loosung ,,Welcome Estonia" (Tere tulemast, Eesti!"). Neid tervitati rõõmsalt, kallistati ning mõnda sportlast võeti isegi sülle.
Endine Eesti Kurtide Spordiliidu president ütles, et 4 aastat tagasi Melbournes, Austraalias sellist vastuvõttu polnud.

Endine Eesti Kurtide Spordiliidu president Riina Kuusk vastuvõtul

Ujuja Krister Õun maskottidega

Pildid (Martin Kuusk)

30.8.09

Kurdid sportlased teel OM-le

Sportlased lennujaamas (erapilt)
Viipekeelsete uudiste reporter Sirle Papp (erapilt)

Tallinna Heleni Kooli õpilased Krister Õun, Marja-Liisa Mändsoo ja Mihkel Püss (Heli Püss foto)

Eesti delegatsioon (Heli Püss)

Täna lõunal alustas Eesti delegatsioon teekonda Tallinna lennujaamast Taipeisse. Järgmisel neljapäeval sõidab noorim sportlane Eduard Mihhejev koos treener Gunnar Tõnninguga OM-le. Marsruut: Tallinn - Helsinki - Hong Kong - Taipei.
5.septembril algavad Kurtide Olümpiamängud Taipeis, Taiwanis. Need üritused on esimest korda Aasias. Sinna tuleb 4262 sportlast, treenerit ja esindajat 85-st eri riigist.

24.8.09

Kurtide ajalookonverents Rootsis

Maret Õun ja Aire Murd Manilla Koolis (erapilt)

Tallinna Heleni Kooli õpetajad Aire Murd ja Maret Õun (mina) osalesid rahvusvahelisel ajalookonverentsil Rootsi pealinnas Stockholmis. Konverentsi motoks oli ,,Pole ajalugu, pole tulevikku“. Sellega seoses tähistas Manilla kool ka 200 aastapäeva.
4.–8.augustil 2009.aastal toimus VII Rahvusvaheline Kurtide Ajaloo Konverents, mida korraldasid Rahvusvaheline Kurtide Ajaloo Organisatsioon ja Rootsi Kurtide Ajaloo Organisatsioon. Üritusel käis 212 külalist üle maailma 31 eri riigist. Konverentsil viibeldi kurtide haridusest, kurtide maailmast, kurtide muuseumidest ja arhiivist ning kurtide elulugudest. Kurtide teadlaste esinemiskeeled olid rahvusvaheline viipekeel, hollandi, inglise ja ameerika viipekeeled. Kuuljate töökeel oli rahvusvaheline viipekeel ja paar lektorite kõnekeelt tõlgiti viipekeelde.
Kuningapere külastas sel kevadel Manilla (kurtide) Kooli seoses juubeliga. Kurtide koolis toimus ka konverentsi külalistele ekskursioon, kuhu oli palju soovijaid. Manilla koolimaja ehitati 1864. aastal ja on tänaseni kasutusel kurtide õppeasutusena. Koolis oli leeritatud 15-aastaseid lapsi kuni 1961.aastani. 20 SEK-i pildil olev rootsi kirjanik Selma Lagerlöf kinkis kurtide koolile oreli.
Järgmised üritused toimuvad 3 aasta pärast Torontos, Kanadas.
Heleni Kooli õpetajaid toetas Archimedese Sihtasutus. Eestist olid kaasas viipekeeletõlgid.

Huvitav teave konverentsilt:
  • Viiped ,,Numbrid“ 123–170 pKr
  • Esimene teadaolev kurtide abielupaar registreeriti 1661.aastal
  • Testament kurdi allkirjaga 1672.a
  • Kurdid vangid Inglismaalt Austraaliasse 1790–1818.a.
  • Vägivald kurtide koolis 1805–1875.a
  • Norra kurtide migratsioon Ameerikasse 1825.aastast
  • Esimene kurtide abielupaar Soomes 1929.a.
  • Taani kurdi matusele toodi 350 pärga 1942.a

9.8.09

Üksi kuuljate maailmas


Triin Sotimaal, taustaks on imeilus Edinburghi linn

Whitchurchi haigla, kus töötas vabatahtlik Triin

Esimene pilt neist, kui saabusid Walesisse. Viipekeeletõlk Inge Oja oli Triinule tõlgiks ettevalmistuse-seminaril.

Wales, Lampeter - kullakaevanduse muusem koos teiste vabatahtlikega

Vabatahtlikud erinevatest riikidest, nende seas ainuke kurt

24.7.09

Lauljatari fännid kurdid rokkisid üliõnnelike tunnetega Helsingis


Lauljatar Britney Spears tõi juulis oma ülimenuka kontserttuuri Circus Helsingisse.Kontsert toimus 16. juulil Helsingi Hartwell Arenas, kus rokkisid ka kurdid eestlased.

Gerdi päevik: Lauljatari Britney Spearsi tuur 2009
Maikuus teatati meedias uudist: „Britney tuleb Soome", ma lugesin vaimustavalt seda uudist. Ma mõtlesin, et tahaksin väga sinna minna. Olen juba lapseeast tema suur fänn, siis kutsusin oma sõpra Triin O., kellele meeldib ka Britney Spears. Triin kahtles, kas saab tulla kontserdile.
Hiljem leidsin ma soomekeelse oksjoni, kus müüdi väga odavalt pileteid. Ma hankisin oksjonilt soodsalt kaks piletit. Piletid maksid tegelikult hinnavahemikus 1500 kr kuni 6000 kr, meie saime odavamalt. Väga odavad piletid olid käes ja ma kutsusin teise fänni Triinu kaasa. Ta oli kohe ,,NÕUS“. Olime väga ärevil, sest Britney on maailma kuulsaim laulja.
16. juulil sõitsimegi tiiburlaevaga Soome pealinna. Õhtuni oli aega. Meie olime rongis ja imetlesime rongiaknast suurt Hartwall Arena halli. Enne kontserdile minekut puhkasime natuke ja ma panin selga t-särgi, millele lasin panna Britney pilti T-Särkide trükikojas. Ostsime endale Britney fännide müügipunktist plakati, tuuriraamatu kavaga ning saime tasuta maski ja koti. Hartwall Arenas oli umbes 15 000 kuulajat, kellel olid huvitavad kostüümid seljas. Nad matkisid Britney riietusstiili. Kohal olid ka eestlased, aga olime ainukesed kurdid. Me istusime väga heas kohas ja nägime väga lähedalt Britneyt. Meil tekkis üliõnnelik tunne. Mõnusat muusikat kuulates tajusime oma kehaga rütmi. Alguses esines Dj Brown, siis esinesid võimlejad lintide ja rõngastega, klounid ja akrobaadid. "Big Apple" esines väga suurepäraselt. Suur ekraan näitas, et 30 minutit on veel aega suure showni. Rahvast tuli juurde. Kui ekraanil aeg näitas veel 10 sekundit, hakkasid klounid ja fännid karjuma ja lugema sekundeid 10, 9, 8, 7, 6, ... Show algas, rahvas karjus hullult Hurrrrrrrraa! Lavale tuli maailmakuulus lauljatar Britney Spears, kes laulis ja tantsis.Ta vahetas showi ajal 12 kostüümi ja laulis 20 laulu. Veel näidati mustkunsti. Viimane laul „Womanizer" lõppes vapustava tulevärgiga.
Kokkuvõttes oli väga kena show, aga ma tahaksin veel kord uuesti minna kontserdile. Meie jäime väga rahule.
Pildid Triinult.

22.7.09

Kurt mees on leitud maalihke tagajärjel.

Foto Scanpix
22-aastane kurt mees on üle elanud katastroofi. Ta peeti kadunuks ja on nüüd leitud. Austria Kurtide WEB TV
Saksamaal Nachterstedti väikelinnas varises laupäeva varahommikul maalihke tagajärjel järve kaks maja, kolm inimest on kadunud.

Vanasse lahtisesse söekaevandusse tekkinud järve kallas varises ootamatult vette ning viis kaasa ühe kahepereelamu ning pool kortermajast, vahendas ERR Uudised.
Kuigi varingu põhjus pole teada, oletavad eksperdid, et õnnetusel on seos 1991. aastal suletud kaevandusega.

19.7.09

Triin on teine Eesti kurtidest vabatahtlik töötaja.

Vabatahtlik töötaja Triin (pilt EKNO kodulehelt)

Kurt 26-aastane Triin on viibinud 6 kuud Euroopas ja teinud vabatahtlikku tööd. Ta on teine Eesti kurtidest, kes sellise julgustüki ette võttis.
Vabatahtlikud aitavad teisi inimesi või teevad midagi ühiskonna heaks. Selle töö eest ei saada palka. Vabatahtliku töö annab palju uusi väärtuslikke kogemusi, oskusi ja teadmisi. Ka avardab silmaringi ja aitab tundma õppida eri maade kultuuri.
Olen Triinu intervjueerinud vabatahtlikust tegevusest.
Kuidas sai mõttest tegu?
Ma ei mäleta, millal vabatahtlik töö tuli mulle pähe. Aga olen alati tahtnud kusagil välismaal aidata, näiteks Aafrikas või Indias. Aga kuna EVS projekt (Euroopa Noored Büroo) pakub ainult Euroopas vabatahtlikke töid, siis mõtlesin ja mõtlesin, miks mitte proovida esialgu Euroopas ja vaatan, kuidas see käib.

Kus/mida teed vabatahtlikuna tööl? Aga vabal ajal?
Töötan psühhiaatriahaiglas huviringides ja kohvikus vaheldumisi. Töötan peamiselt patsientidega. Vabal ajal käisin inglise keele ja fotograafia kursustel (need on edukalt läbitud) ning reisisin Inglismaal ringi nii palju kui võimalik.

Miks tahtsid/valisid vabatahtlikku tööd?
Ametid polnud mulle olulised, aga kohad suhteliselt olulised. Tahtsin töötada Euroopa pealinnades, mitte väikestes linnades. Kui pakuti Walesi pealinnas Cardiffis seda tööd siis kuna ma polnud kunagi seal käinud, siis miks mitte sinna sõita.

Kuidas pääsesid vabatahtlikuna tööle? Kas majutus, söök ja sõit ja lõbustus (vabaaja veetmine) on tasulised?
EVS kaudu sain vabatahtliku töö. Üks organisatsioon Eestis nimega Diakonia Aasta MTÜ aitas mul seda projekti leida ja muretses mulle lennupiletid. Kohapeal, teine organisatsioon muretses mulle majutuse ja toitlustuse. Söögi- ja taskuraha on tavaliselt projekti kulul ja samuti kursuste kulud. Ainult meelelahutused nagu lõbureisid on minu kulul.

Kui kaua oled seal?
Olen siin juba 6 kuud, jäänud on 1 nädal, siis sõidan tagasi Eestimaale. (1 nädal - 20.- 26.juuli 2009)

Kas seal on palju vabatahtlikke inimesi (kuuljaid/kurte)? Kui vanad nad on?
Meid on tegelikult kokku 11, aga paar vabatahtlikku läksid varem koju perekondlikel põhjustel. Kõik on erinevatest Euroopa riikidest ja nad on kuuljad vanuses 18 - 26, olen ainus kurt.
Millised tööd on sulle rasked/kerged?
Ausalt öeldes ei ole minu tööd rasked, sest vabatahtlik töötaja ei tohi teiste "päris" töötajate asemel olla, vaid ta on pigem psühhiaatrilistele patsientidele "meelelahutaja".

Kuidas suhtled inimestega?
Vabatahtlikega suhtlen BSL-s (British Sign Language ehk inglise viipekeel). Patsientide ja töötajatega aga kirja teel või miimika abil.

Millist tagasisidet oled saanud neilt?
Nad tavaliselt ütlesid mulle "aitäh!" kui minu tööaeg oli läbi. Ma pole siiamaani kuulnud kaebusi minu kohta. :)

Mida oled õppinud sealt?
Sain teada, et tahan väga aidata hoopis kurte teistes arenguriikides.

Kuidas on keelega? Kasutad viipekeelt?
Kasutame inglise keelt ja samuti BSL (vabatahtlikega).

Oled kohtunud kurtide eestlastega? Mida teed nendega?
Jah olen kohtunud nii Walesis kui ka Londonis. Niisama veetsime lobisedes aega.

Kas oled tööga rahul? Miks?
Jah olen küll rahul, aga töö oli mõnikord igav, sest seal kohvikus polnud midagi teha kui ainult teed serveerida. Ainult meeldisid väga huviringid, sest sain palju aidata.

Kirjelda riigi tausta. Millised on riigi kultuuris erinevused?
Mulle tundub, et siinsed elanikud on sõbralikud. Aga ei lähe kohe aitama, vaid peab esmalt abi küsima, siis nad on kohe abivalmid. Meeldis kõige rohkem, kui olin poodides ja tahtsin midagi küsida (tavaliselt esmalt ütlesin et olen kurt ja palun kirjutusvahendeid), siis müüja sai kohe aru, naeratas viisakalt ja andis kirjutusvahendeid.

Kas kohalikke kurtide organisatsioonidega oli kokkupuuteid?
Olen ainult üks kord käinud Walesis kurtide klubis, suhteliselt sarnaneb Eesti omale. Inimesed kogunevad kokku ja lobisevad, aga ainult huvitav on see, et seal on baar olemas. Olen püüdnud Walesis kurtide omapäraseid üritusi leida, aga ebaõnnestuski. Walesi kurtide liit ei vastanud minu meilidele. Hiljem sain teada, et Walesis ei ole eriti palju üritusi, soovitati sõita Londonisse.

Mida soovitad tulevastele kurtidele, kui nad tahavad vabatahtlikule tööle?
Soovitan kõigile noortele vähemalt üks kord oma elus kusagile välismaale sõita kasvõi tööle või õppima, et avardada oma silmaringi ja et aru saada, et oma kodumaa on tegelikult kõige parem ja armsam! :)

11.7.09

Kurdid käisid Õllesummeril

Kurtide lemmiküritus on kuuljate poolt korraldatud Õllesummer. See üritus on kurtidele kujunenud traditsiooniks. Seal saab näha palju erinevaid tegevusi. Õhtulehe fotograaf pildistas vahva kostüümiga kurti noormeest, kes on julge avalikus kohas ennast näitama. See on kurtide jaoks haruldane pilt.
Iga aasta juulikuu teisel nädalal toimub Õllesummer Tallinnas.
Kes need on? - pildid Õhtulehest


7.7.09

Rongkäik Tallinnas

Pealtvaataja Toomas jälgis rõõmuga Viljandimaa esinejaid, sest ta on pärit sealt.

Pärnu kooli tantsugrupi esindaja Marjo võttis osa rahva- ja tantsupeo rongkäigust.
Pilt Marjo albumist

Naine (suure naeratusega) rõõmustas oma venna kohaloleku üle.


Kuulmispuudega tüdruk käis rongkäigul ja viiples, et ema laulab.


Perekond Õun jälgis 5 tundi vapustavat rongkäigu.

24.6.09

U20 Euroopa kurtide korvpallivõistlused Lublinis

Pilt koduleheküljelt http://www.u20.em-basketball2009.pl/

U20 Euroopa kurtide neidude/noormeeste korvpallivõistlused toimuvad 22.–27.juunini Lublinis Poolas. Noormeeste turniiril osalevad Eesti, Ukraina, Poola, Inglismaa, Türgi ja Rootsi ning neidude turniiril Ukraina, Iirimaa, Poola ja Rootsi koondised. Eestit esindab ainult meeskond, kuhu kuuluvad Tartu Hiie Kooli korvpallurid Mihkel Taaber, Kristjan Gerassimov, Ragnar Arro, Kristo Ots, Taavi Saar, Daniel Luihka, Gert Krehov, Tallinna Heleni Kooli õpilane Sten Veiper ning Hiie kooli vilistlane Jaan Pärgma. Nende treener on Priit Berg.

Eesti – Ukraina 62–68
Rootsi – Eesti 46–67
Poola – Eesti 70-60
Türgi – Eesti 67-65
Eesti – Inglismaa 79-51

Esimesed U20 korvpallivõistlused toimusid 2007.aasta oktoobris Stockholmis Rootsis.

13.6.09

Tervisespordiürituste ,,Tallinn Liigub!“ raames käisid kurdid tervisesporti tegemas.

Pilt Kairitilt
Tervisespordiüritus ,,Aktiivsed kurdid vabas õhus“ toimus 12.juunil Tallinnas, Pirital. See üritus kuulub terviseliikumise programmi ,,Tallinn Liigub!“, mille hulgas on ka ligi 290 tervisespordiüritust. Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing pakub juba 2006. aastast liikumisvõimalust neljal üritusel.
Õhtul kogunesid Russalka juurde aktiivsed terviseliikujad, kes käivad aastaringselt tervisesporti tegemas. Mõned uued liikujad liitusid nendega. See üritus innustas kurte rohkem liikuma. Enamik kurte eelistas käimist, mõned jalgrattasõitu ja üksikud rulluisutamist. Marsruut oli rannajoonel Russalkast Pirita rannahooneni ja tagasi. Vahepausidel imetlesid terviseliikujad ujuvat eset, mis paistis kummituslaevana. Tugev udu pettis nende silmi.
Tagasi Russalka juures kiideti 5-aastast poissi, kes sõitis jalgrattaga pikka teed. Terviseliikujate janu kustutasid veepudelid.
Kurtide ütlused:
Mees: Kodus istumisest tüdinenud, THKÜ kuulutus kutsus teda tervisesporti tegema. Võttis kaasa oma poja, kes valmistub eksamiks, väljas liikuma.
Naine: Teda kutsuti grillimisele, aga eelistas tervisesporti, et hoida oma tervist.
Mees: Jalgrattaga sõitis viimati 18 aasta tagasi ja proovis rattaga nüüd jälle sõita, oskused ei roosteta.
Naine: Tundub, et üritus läks nii ruttu ja soovis pikka teed käia.

Käige rohkem liikumas metsas, mere ääres või vanalinnas!
Aitäh kõigile, kes käisid tervisesporti tegemas!

8.6.09

Esimene kurt Euroopa Parlamendis


7.juunil 2009. aastal toimusid 19 riigis europarlamendi valimised. Sellele jõudis saadikute hulka esmakordselt kurt saadik. Adam Kosa saavutas Ungaris 12. esindajana.
Adam Kosa avaldus: See oleks suur au ja privileeg esineda huve mitte üksnes puuetega inimesed, vaid kogu rahva kui esimene kurtide ja viipekeelsete kasutajana esindan Euroopa Parlamendis.

Ungarist pääses europarlamenti ka kurt saadik (Delfi)

26.5.09

100 päeva veel kurtide olümpiani

Taipei 101 (erakogust)
Riik: Taiwan Hiina Rahvavabariigist iseseisev riik
Pealinn: Taipei
Pindala: 35 980 km2
Keel: hiina
Rahvaarv: 23 miljonit
Kliima: aasta keskmine temperatuur 23,6 °. Vihmaperiood jaanuarist märtsini, mõnikord maikuuni. Kuum niiske ilm juunist septembrini. Võivad esineda taifuunid.
Raha: taiwani dollar
Kõrgeim hoone: Taipei 101, maailma kõrgeim 508 meetri kõrgune pilvelõhkuja.
Oluline sündmus kuulmispuudega inimestele: Deaflympics 2009