14.8.14

Kurtide heasüdamlik abi Keeniasse

Noor ja aktiivne Sirle Papp korraldas annetusi Keenia vaestele peredele. Heasüdamlikud kurdid annetasid igasugusi asju: riideid, mänguasju jne. Aga postikulu on kallis, osa kurtidest toetas rahaliselt. Osa pakke on saadetud Keeniasse, kus jagavad vabatahtlikud eestlased.
Kurtide majas on veel pakke, mis ootavad Keeniasse, kuid puudub postiraha. Kel on huvi, palun pöörduda Sirlele!
 Kurtide poolt abipakid Keeniasse
 Peredel puuduvad korralikud ja puhtad riided
 Lastel on riided
Lapsuke puhtas riides
Nad on hullult õnnelikud
Pildid - Kaire Papp facebookist ja Kristerilt

Kangelasel pimekurt laps

Ada Blackjack oli Arktikas ainuke ellujäänu. Ta oli 21-aastane eksimo naine, kes nõustus minema õmblejana Arktika ekspeditsioonile. Tema eesmärk oli teenida palju raha, et oma väikest poja eest hoolt kanda. Septembrikuus 1921.aastal läks Ada koos 4 mehega (3 USA ja 1 Kanadast) Wrangeli saarele. Saar kuulub Venemaa all ja on väga külmad ilmad. Ekspeditsioonil olid raskused, nälg ja tragöödia. Ada tuli tagasi koju 1923.aastal, kui laevameeskond lootis tuua meeskonda. Eksimo jäi ellu tänu poja peale mõeldes. (Kui teil on huvi Ada Blackjack-i eluloost, palun lugege raamatut ADA BLACKJACK).
Adal oli poeg Bennett Blackjack, kes jäi kurdiks ja ühest silmast pimedaks raske haiguse tõttu. Emal oli raske elu, viis 2 poega lastekodusse. Bennett õpetas nooremale vennale märkide keelt (viipekeelt), et nad said omavahel suhelda. Pimekurt Bennett suri 58-aastasena 1972. või 1975. aastal (nii kirjutatud raamatus ja fotopildil - hauakivil aastaarv).
Pilt - http://blog.ecu.edu/sites/staffpick/?p=377


4.8.14

Eesti näitegrupp Salvia festivalil

Eesti näitegrupp osales 22.- 26.juulil 2014.aastal 8. Euroopa Kurtide teatri- ja kunstifestivalil Salvia Vac-s Ungaris.
Eesti näitegrupp - Janne, Kert, Ilja, Albina ja Mati
 Palusin Jannel festivali muljetest kirjutada. 
Toimus Salvia kultuurfestival, mis üritus viiakse läbi iga kahe aasta tagant. Kaks aastat tagasi toimus Eestis, Tallinnas. See aasta toimus Ungaris, Vac’i linnas. Salvia projekti toetuse alusel pidime meie näitlejad sinna sõitma hoopis autoga, mis näitab, et ühe suuna tee on ligi 1600 km pikk. Ostustasime, et läksime minu autoga. Auto mudeliks oli Sedaan ja meid oli viis – Kert Kalvik, Albina Kalvik, Mati Kartus, Ilja Prant ja Janne Oja. Kuuma ilma tõttu oli meil tõesti tohutu piinarikka sõit – palavus, niiskus ja valutavad pepud. Siiski kohalejõudmiseks olime me endiselt õnnelikud ja naerusuil. Salvia teatrifestivalil osalesid 13 riiki. Kõik etendused olid huvitavad. Mulle eriti jäi silma Saksamaa ja Sloveenia. Kõrva jäi aga Horvaatia muusika. Mõnedele meeldisid teised riigite etendused. Eesti etendus läks imekombel tõesti väga hästi. Lavastajaks oli meil Aivo Erm, kes kaasa ei saanud tulla, suutis meid hästi organiseerima panna ja panid meid õigesse rollidesse näitlema. Meie etenduse teemaks oli „19:20“, mis tähendab kellaaega, mis näitab Eesti viipekeelse uudise kellaaja järgi. Sisu oli kriminaaliga seoses. Teles näidatakse mitmeid detektiivsarju. Hercules Poirot, CSI jne. Ilmselt tuli sellest Aivole inspiratsiooni. Kirjutas ümber ja saigi etendus valmis. Tänu Aivole läks meil Ungaris väga hästi ja publikutele meeldisid väga eriti see, et meie etendus ei ole ei raamatust ega tv-st välja ahvinud, vaid Aivo mõtles selle kogu etenduse välja. Olulisemaks oli see, et nad ei jäänud meie etenduse ajal magama, mida on mõned meist teiste riigite etenduse ajal hoopis meile „unetantsu“ lavastanud. Salvia festivali poolt palutud Ungari inimeste korraldus olid tegelikult hästi organiseeritud. Peamiseks olid see, et nad olid nii lahked. Kui meil oli omad palved, siis olid need juba olemaski. Oli ka juhtunud, et proovietenduse ja töötoa ajaplaanid läksid sassi. Aga sellega lahenesid ruttu. Aga meie olime hämmastanud, et majutus oli kurtide internaatkoolis, kus asub täpselt vanalinna keskkohal. Mis võib tähendada nagu Tallinna Raekoja platsil Õpetajate majas. Ja maja oli 1802 aastast, aknavaade otse purskkaev ja niidetud muru. Meie soovime samuti tänada kõigi Eesti kurte, kes toetasid meie etenduse rahaliselt. Annetus oli oodatust rohkem. Aitäh kõigile!
Tagaplaanil kurtide internaatkool
 Videofilm jutustab esinejate reisimuljetest viipekeeles.


Saab vaadata videofilmi
Filmimees Kert Kalvik
Pildid Janne Oja-lt

1.8.14

Vahva tapeet

Käesoleva kuu ilmunud ajakirjas Kodu ja Aed on pilt ,,Tapeet - Sõrmendtähestik". See on vahva tapeet.
Saab vaadata lingist

Silmadega muusikat kuulates - Sirp

Läksin kord Tallinna ülikoolis ühe õppejõuga teravasti vaidlema. Tema leidis, et muusikast kirjutada on võimatu („See on sama, mis kirjeldada lõhna!”), mina muusikateadlasena temaga loomulikult ei nõustunud. Pisut samamoodi reageeris nii mõnigi tuttav, kui kuulis, et Tallinna merepäevadel tõlgitakse mitu kontserti viipekeelde – mis on sel kätega vehklemisel helide vooga pistmist? Ometi on muusika oma abstraktsuses palju mitmetahulisem, kui esmapilgul näha. Muusika ei paku tööd ainult kõrvadele ning tõlkida on seal enam kui küll. Loe edasi
Allikas: Sirp, 25.juuli 2014

Ps. Ajakirjanik palus mul interjueerida, kuid vastasin talle oma soovi, et eelistada viipekeeletõlge. Oma mõtteid väljendamine viipekeeles on palju kergem, kui kirjutamine. Kahjuks loobus ajakirjanik mu pakkumisest. Sirpi loos vastas hiliskurdistunud kurt.
Päikest, Maret

Kuulmispuudega noormeestel koostöö lõputöö koostajaga

Meil kõigil on võrdsete ja vabade ühiskonna liikmetena erisuguseid vajadusi, ent on ka neid, kes on oma vajaduste poolest pisut erilisemad. Nägemis-, kuulmis- või intellektuaalne erivajadus ei tohiks olla tõkkeks eneseteostusele ükskõik millises valdkonnas, sh ka kultuuris. Kultuuri kogemine ning kultuuri loomine on vabadused, mis kehtivad võrdselt iga ühiskonna liikme puhul. Lavastaja Jaanika Juhanson ja koreograaf Kalmer Liimets on viimasel aastal töötanud selle nimel, et nende vabaduste teostamine oleks ka erivajadustega inimestele võimalik. Juhanson on harrastustrupi juht Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures ning Liimets andis oma lõputöö raames nüüdistantsutunde kahele kuulmispuudega noormehele. Loe edasi
Allikas: Sirp, 24.juuli 2014