30.4.10

Stiilipäevik aitab kurti kaunitari

Väljavõte Naiselehest

Heleen-Mary (19 a.) on südikas ja vahva neiu, kelle emakeel on viipekeel. Juulikuus läheb ta Gruusiasse rahvusvahelisele kurtide iludusvõistlusele.
Stilist Zhenja Fokiniga veedetud päeva jooksul saab ta näpunäiteid, kuidas looduse poolt antud ilu veelgi paremini rõhutada. Võtete ajal saatis meeskonda viipekeeletõlk.
Heleen-Mary arvab, et kui kas või üks poliitik seetõttu Eestis kurtide inimeste probleemidele rohkem tähelepanu pöörab, on tema eesmärk täidetud.

6.mail kell 20.00 TV3-s saade ,,Stiilipäevik: Appi tõttab Zenja Fokin". See saade on eriline, et kogu jutt tõlgitakse ekraanil viipekeelde.

27.4.10

Pildimeenustus aprillirahutusest

26.aprillil möödus kolm aastat aprillirahutusest. Öösel vahistati ka 3 kurti noormeest Viru tänaval, kus lilled müüakse.

24.4.10

Kurtide probleemid rahvusvahelises viipekeeles

Film räägib kurtide probleemidest, põhjustest ja tulemustest. Noored kurdid eri riikidest tegid filmi.
video

11.4.10

Reklaamivõistluse võitjad


10. aprillil 2010.aastal toimus pidulik Junior Achievement Eesti õpilasvõistluste parimate autasustamise aktus Estonian Business School´s Tallinnas. Aktusele oli kutsutud Tallinna Heleni Kooli 9.klassi õpilased koos juhendajaga. Reklaamivõistlusel ,,Hagari Rukkileivake" võitis kurtide õpilaste reklaamiklipp põhikooli vanemas vanuseastemes (7.-9.klass), võistlejaid oli üle Eesti. Reklaami idee autor oli Rebeka Kiisa.

Kolmel teemal ,,ZEN kõnekaart – omadega ikka ja alati tasuta!, Hagari rukkileivake ja Kudumisgrafiti 2 in 1 – Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011" konkursile laekus 273 võistlustöö 60-st koolist. Konkursile laekunud töid hinnati kolmes tasemekategoorias (põhikooli noorem vanuseaste- 4. - 6.klass, vanem vanuseaste- 7. - 9.klass ja gümnaasium).

9.4.10

Õnnelik ämbrite saaja


Täna, 9.aprilli varahommikul käis kurt vanamees tasuta ämbrite jahil.

Pilt (Postimees)

Kurtide mõrvari kohtuajad paika

Kurdist abielupaari surnuks sõitnud Janel Raap tunnistas advokaadi vahendusel osaliselt oma süüd. Pärnu maakohtus peetud eelistungil otsustati, et Raapi üle mõistetakse kohut 24. ja 25. mail ning 2. ja 3. juunil.

Lapsepilastajast preester

Pilt The New York Times-st

Lawrence C. Murphy oli Ameerika preester, kes pilastas 200 kurti poissi 25 aasta jooksul. Vatikani tippametnikud, k. a. paavst Benedictus XVI ei vabastanud isa Murphy’t ametist, kuigi Ameerika piiskopid teatasid neile tema väärtegudest korduvalt. Seda tehti ilmselt selleks, et hoida ära skandaali.

1996. aastal ei vastanud kardinal Ratzinger kahele kirjale Milwaukee peapiiskop Rembert G. Weaklandilt selle juhtumi kohta. Kaheksa kuu pärast palus kardinal Tarcisio Bertone Wisconsini piiskoppidel alustada salajast kohtuprotsessi, mis viiks isa Murphy ametist vabastamiseni. Kardinal Bertone peatas protsessi pärast seda, kui isa Murphy kirjutas kardinal Ratzingerile, et teda ei peaks kohtuprotsessi kaasama, kuna ta on juba oma pattu kahetsenud ja tal on kehv tervis.

Isa Murphy üle ei mõistetud kunagi kohut kirikusüsteemis ja ta pääses ka politsei käest, kes ei pööranud ohvrite raportitele tähelepanu. Kolmele Wisconsini peapiiskopile teatati, et isa Murphy väärkohtleb lapsi seksuaalselt, aga nad ei suundunud selle infoga politseisse.
Karistuse asemel suunas Milwaukee peapiiskop William E. Cousins isa Murphy põhja-Wisconsini piiskopkonda, kus ta töötas oma viimased 24 aastat lastega kogudustes ja koolides. Ta oli preester oma surmani 1998. aastal.

See ei ole ainus juhtum. Ainult 20 protsenti 3000 süüdistatud preestrist, kelle juhtumeid käsitleti aastatel 2001 kuni 2010, läbisid täieliku kiriku kohtuprotsessi. Ainult mõned neist preestritest tagandati ametist, mõned lahkusid vabatahtlikult ja enamik (60%) said muu administratiivse või distsiplinaarse lahendi.


Välisajakirjanduse põhjal

2.4.10

Kurdid kristlased Ristitee rännakul

Suurel Reedel, 2.aprillil toimus kristlik rännak vanalinnas. Kaarli kirikust Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea kogudusesse kõndis kurt pastor Riho Kurg suure ristiga. Saatjad olid ka kurdid, kellel olid valged küünlad käes. Kirikurahvas alustas teed Kaarli kirikust ja lõpetas Jaani kiriku ees. Peatuspaikadeks olid Toomkirik ja Püha Vaimu kirik.
Video
Täna on aeg mõtisklusteks

Pildid