26.5.09

100 päeva veel kurtide olümpiani

Taipei 101 (erakogust)
Riik: Taiwan Hiina Rahvavabariigist iseseisev riik
Pealinn: Taipei
Pindala: 35 980 km2
Keel: hiina
Rahvaarv: 23 miljonit
Kliima: aasta keskmine temperatuur 23,6 °. Vihmaperiood jaanuarist märtsini, mõnikord maikuuni. Kuum niiske ilm juunist septembrini. Võivad esineda taifuunid.
Raha: taiwani dollar
Kõrgeim hoone: Taipei 101, maailma kõrgeim 508 meetri kõrgune pilvelõhkuja.
Oluline sündmus kuulmispuudega inimestele: Deaflympics 2009

21.5.09

Parimat koolisportlast tunnustati pidulikul vastuvõtul


Pilt Tallinna Haridusametist

21.mail toimus Tallinnas Õpetajate Majas pidulik vastuvõtt, kus tunnustati parimaid Tallinna koolisportlasi. Sealhulgas ka Tallinna Heleni Kooli õpilast Gretelit. Ta saavutas Tallinna koolinoorte kergejõustikuvõistlustel 2.koha odaviskes ja 3.koha kuulitõukes. Gretel on ka viieline õppur. Ta lõpetab sel aastal põhikooli.
Edu Gretelile! ;)

17.5.09

Hiina kurtide tantsud

Paraolümpiamängud 2008 Pekingis


Kurdid tantsus

Viipekeelsed laulud



12.5.09

Kurtide ujumisvõistlused


10.mail, emadepäeval toimusid kurtide ujumisvõistlused Tallinnas. Ujujad on tulnud Tallinnast ja Pärnust. Põnevad ujumisalad olid meeste 50m liblikat ja 200m kompleksi. Osales 18 ujujat, sellehulgas 4 naist. Ujumisvõistlusi korraldas Eesti Kurtide Spordiliit.

9.5.09

Kuidas on teil lood ekspertiisitaotlustega?

Veebruarikuu algul valmistasin abikaasaga ette ekspertiisitaotlused. Taotluses oli 104 küsimust, kus pidime vastama eneseteenindamise, liikumise, nägemise, kuulmise ja muu olukorra kohta. Iga küsimuse all oli vastusevariandid. Viisin enne sõbrapäeva dokumendid pensioniametisse, kus allkirjastasin avaldust. Kahjuks mu abikaasa polnud kohal, siis anti mulle avaldus kaasa, et saaksin kodus valmis teha.
Ootasime 2 kuud ametlikku vastust. Räägiti, et peaksin ise helistama pensioniametisse. Varem saime kirjalikult vastused. Palusin helistada, et kas meil on otsus tehtud ja milline on puuderaskus. Sealt sain vastuse, et mu abikaasal puudub avaldus. Miks peame helistama sinna, oleme ju kurdid. Kas peame jooksma Kurtide Majja viipekeeletõlkide juurde ning paluma helistada? Tõlkekoordinaator töötab esmaspäeviti kell 10 - 13 ja neljapäeviti 14 – 17. Reedel palus mu abikaasa mul avaldus pensioniametisse viia. Ootasin ametis 2 tundi järjekorras ja kujutlesin ette, et kui koos viipekeeletõlgiga seista järjekorras, siis see on tundide raiskamine. Linn annab igale kuulmispuudega inimesele 16 tundi aastas viipekeeletõlgi teenust. Mina tõlki ei tellinud, sest hoian oma tunde vajalikumaks asjaajamiseks.
Kui minu kord kätte jõudis, siis tabas mind ebameeldiv üllatus. Tundus, et spetsialist on oskamatu oma töös. Spetsialist (umbes 40.-45.aastane) kustutas mu abikaasa avaldusel lapse andmed, hooldaja toetuse ja puudega vanema toetuse ristid. Öeldi, et need toetused tuleks küsida linnaosa sotsiaalosakonnast. Ütlesin, et siit peaks saama taotleda puudega vanema toetust. Spetsialist arvutas, et mu poeg saab juunis 18. aastaseks. See on õudne vale arv. Vastasin talle, et poeg saab 17.aastaseks. Küsiti, miks ma ei võtnud kaasa viipekeeletõlki. Põhjendasin, et ei taha oma tõlketunde raisata. Vaidlesin edasi, et saada toetust. Nägin, et laual ilutseb kirjasilt ,,õpilane“. Spetsialist-õpilane küsis teiselt ametnikult infot. Miks pean jooksma tuttava juurde ja küsima abi? Millised kohustused on pensioniameti spetsialistidel? Mõtlesin, et sama probleem oli ju ka eelmisel aastal. Ei viitsi uuesti tulla pensioniametisse. Õnneks seletas teine ametnik talle, millised toetused on õigus saada puudega vanemal Õpilane parandas mu abikaasa avaldust.
Kurdid, soovitan enne pensioniametisse minekut uurides infot toetuste kohta ja võtta kaasa viipekeeletõlk.


7.5.09

Kurb vaadata videofilmi

Video
Ida politseiprefektuur on koostanud ühe liitpuudega kurdi kohta 10 toimikut ehk kümme erinevat menetlust, millega on talle trahve määratud umbes 20 000 krooni ulatuses.
Kurb on vaadata videofilmi, mis kajastati TV3 Seitsmendates Uudistes. Ja lugeda kommentaare Delfist ja Õhtulehest. Keegi kurtidest irvitas mehe üle ja avalikustas tema nime. Milleks sõimata ja kiusata?
Tundub, et mõned kurdid ei hooli liitpuudega kurdist. Mees elab ilma viipekeeleta ega saa viipekeele tõlketeenust.

Tarkus viipekeele kaudu (ajakiri Anne mai 2009)

........Isast räägib Aira ülivõrdes. Kuigi nad suhtlesid vaid viipekeeles, suutis mees oma tarkusi lastele edasi anda. Ta võttis ikka ja jälle lastega ette jalgsimatku loodusesse, et tutvustada neile taimi ja linde. Aira usub, et see, et isa ei saanud oma teadmisi vabalt inimkeeles väljendada, oli üks põhjus, miks ta skisofreeniasse haigestus........
Anne mai 2009

5.5.09

Kuningapaari vastuvõtul nabiti kinni kurt noormees.

Pildistas Arno Saar (Õhtuleht)

Julgestuspolitsei võttis Kadriorus presidendi lossi juures Hispaania kuningapaari tervitama tulnud inimeste seast kinni väljakutsuvalt käitunud mehe.
Hispaania kuningapaari vastuvõtt Kadriorus ei möödunud viperusteta - julgestuspolitsei nabis kinni kurdi noormehe, kes korravalvurite arvates kahtlaselt käitus.
Õhtulehe fotograafi sõnul astusid julgestuspolitseinikud mehe juurde, et tema isikut kontrollida, kuid too pistis ootamatult jooksu. Politseinik lidus noormehele järele, sai ta kiiresti kätte ja toimetas politseibussi.
Kohalviibijatele tundus, nagu oleks politsei poolt kinni nabitud isik esmalt üritanud näidata, justkui oleks ta kurt. Politseibussi juures kostnud tema suust vali hüüe "Appi!"
Õhtulehe andmetel oli politseinike huviorbiiti sattunud noormees kuningapaari pildistada soovinud kuulmispuudega poliitikahuviline. Politseinike pöördumise peale kurt noormees ehmatas ning jooksis eemale. (Õhtuleht, 04.05.2009)
Noormees on päris kurt.
Pildid

3.5.09

55 aastat ümber Viljandi järve jooks



Esimesena kurdina osales sel jooksul Laurenti Altoja, kes käis 1954. aastal Viljandi järvejooksul. Tänavu möödub 55 aastat kurtide traditsioonilise spordiürituse tekkest, millel on osalenud läbi aegade 51 kurti jooksjat.

Teen kokkuvõte videoreportaažist, milles viiplevad kurdid.
Viljandi järvejooksu fänn Eero: Nüüd on 80.korda ümber Viljandi järve jooks. Ammu on käinud aktiivselt sealsel võistlustel jooksmas 3–4 kurti: minu isa Eino, Laurenti, Viktor Tartust ja mina. 2002. aastal suurenes kurtide arv tänu noorematele jooksjatele. Praegu osaleb 19 kurti, see arv on rekordiline. Vana rekord oli 2007. aastal 16 kurti. Sel aastal finišeeris ligi 2700 jooksjat, mis on ka rekordarv, eelmisel aastal 2200. Sellepärast, et tähistada juubelit.
Kurtide seas on parim jooksja Siim Kambek Viljandist ja teisel kohal Saimi Pevkur Pärnust.
Kurt väikepoiss Andre vaatab pealt, kuidas ema Saimi jookseb.
Erik: Tallinnast tulin võistlema Viljandi Suurjooksule. Jooksudistants ümber järve on 12 kilomeetrit. Raskesti joostes tekib hirmus janu, tahaks juua saada. Lootsin saada isiklikku rekordit, kuid jäi puudu 4 sekundit. Ma püüan järgmisel aastal vähendada 30 sekundit oma ajast ja proovin kiirendada tempot. Eks vaatame!
Krister: käisin esimest korda 80.Viljandi Suurjooksul. Startiminekul pidin jalgsi minema, sest ees oli palju jooksjaid. Pärast hakkasin jooksma. Rajaskeemil oli 3 erinevat suunda, millest valisin keskmise raja. Keset jooksu lisasin tempot, läksin teistest jooksjatest mööda ja jõudsin finišisse väsinuna. Peale jooksmist olid jalgadel suured villid ja valutasid hirmsasti. Aeg oli 1 tund ja 7 minutit. Ma tundsin ennast hästi ja mulle meeldis näha palju jooksjaid.
Saimi: jooksin esimest korda 1999.aastal, kuid mulle ei meeldinud raske tõus. Vend Eero kutsus mind Viljandisse jooksma.Siiamaani on minu aeg kurtide seas parim 48.13. Ma naasesin uuesti 2007.aastal peale lapse sündi ja aeg oli rahuldav. Siis parandasin 2008.aastal ma oma jooksuaega veelgi. Tänane aeg oli 49.51, see näitab minu head vormi ja ka ilusat jooksuilma.
Eino: Ammu treenisin ma oma kodukülas jooksmist, siis kutsus Viljandi suurjooksu korraldaja Elmar Aldma mind võistlusele. Mina tulin esimesele võistlusele 1959. aastal. Mulle meenub, et oli vähe jooksjaid ja jooksin nelja kurdiga. See spordiüritus andis mulle pisiku, et joosta igal aastal Viljandis. Ma olen käinud sellel võistlusel juba 47 korda. Tänavu oleks 50.kord, aga 1 kord jäi vahele jooksukrossi ja 2 korda haigestumise tõttu. Mina jooksen edasi kuni tervis lubab. Kurtide seas olen mina ümberjooksul startinud 47 korda, teisel kohal Laurenti(surnud) 40 korda ja kolmandal minu poeg Eero 27 korda.
Pimekurt Liivar: käisin eelmisel aastal esimest korda. Ma meenutan, et kõige raskem jooksuosa oli mäest alla ja kukkusin mitu korda nägemispuude tõttu. Jõud sai otsa ja oli väsitav. Aeg oli 1 tund ja 23 minutit. Sel aastal tean ma kogemuse põhjal, et tuleb joosta ettevaatlikult mäest alla. Ma rõõmustasin väga oma tulemuse üle ja saavutasin aja 1 tund ja 19 minutit. Ma tulen jälle järgmisel aastal siia jooksma.
Jooksufanaatik Eero: kiidan kurtide publikut, kes on tulnud Tallinnast, Tartust, Pärnust, Võrust. Minu arvates on ümber Viljandi järve jooksu rõõm nakkav kurtidele jooksjatele ja ka nende järeltulijatele aastast aastasse, eks ju! ;-)

Kokkuvõtteks pean ka kiitma kurte jooksjaid, kes austavad traditsioonilist üritust. Võrreldes teiste suurjooksuvõistlustega olen märganud, et kurtide hulgas on populaarne Viljandi järvejooks. Uskumatu on näha pimekurti jooksmas, et ilma tugiisikuta jookseb ta raskel rajal. Võiks pakkuda Liivarile tugiisikuteenust ja võimaldada head tulemust. Kepikõndijate hulgas osales ka kurt Viktor Tartust. Vaegkuulja Janek sõitis rolleriga Tartust Viljandisse jooksuvõistlusele.
Eino Pevkur on startinud ümber järve jooksu 47 korda, kuuljate seas on ta kolmas jooksja. Tulge järgmisel aastal Viljandisse jooksma, kepikõndima, toetama oma kurte või imetlema kaunist järve...

Kurtide jooksjate tulemused