18.5.08

Viipekeelne ooper

Maailma esimene viipekeelne ooper ,,Kuningas Kaarli jahilkäik” esietendus toimub 12.mail Ahvenamaal. Seal toimuvad 15. – 18. mail kultuuripäevad ,,Käed kutsuvad Ahvenamaale”. Viipekeelset ooperit saab vaadata Helsingis, Valge majas (aadress - Ilkantie 4) 19., 20., 21., 25., 29., ja 31.mail. Soome Kurtide Liidu kuuluv Teater Totti on Soomes ainus viipekeelne teater. Soome Haridusministeerium toetab teatri tegevust ligi kaks aastat. Aeg-ajalt toetuse abil on rajanud Teater Totti maailma esimest viipekeelset ooperit.


16.5.08

Kurt poksija olümpiamedalit püüdma


Kurt poksija Kalucza võitis eelarvamused saavutamaks olümpiapääset.

Ungari kurt läheb Pekingisse olümpiamängudele.
Noor Ungari poksija, kes sündis kurdina, saavutas vastu kõiki eelarvamusi pääsme Pekingi olümpiamängudele.

Norbert Kalucza (21), üks seitsmest lapsest, sündinud vaeses mustlasperekonnas Debrecenis, Ida-Ungaris, võistleb sel suvel maailma parimatega kärbeskaalus.

Täieliku kurtuse tõttu, nagu enamus tema perekonnaliikmeid, ei õppinud Norbert rääkima enne kümnendat eluaastat.

Kuid kui ta tõmbas kätte poksikindad, muutus kogu tema maailm, kui ta ületas oma esimese tõkke ja hääldas esimesed sõnad lühikest aega pärast poksiringi sisenemist.

“See oli endine olümpiamedalist Janos Varadi, kes avastas Norberti talendi,” rääkis ta ema Marie.

Varadi, kes oli perekonna naaber, võitis kärbeskaalus pronksmedali 1980 olümpial.
Ja ta aitas hankida vajalikud meditsiinilised tunnistused, et poiss saaks järgida oma kirge hoolimata oma puudest.

Kalucza, tänu oma tapvale paremsirgele, kogus medaleid juunioride võistlustelt, võitis 2005 Ungari juunioride meistritiitli, siis läks üle täiskasvanute klassi ning võitis tiitli 2006 kaalukategoorias ~51 kg 2005 ning~54 kg eelmisel aastal.

Olümpiapääsme kindlustas Kalucza tänu võidule sakslase Marcel Schneideri üle. Oma unistuste täitumist pühitses ta siiski tagasihoidlikult oma range treeningprogrammi ja dieedi tõttu.

“Ma kaalun 57 kg ja pean saavutama 51 kg võistlusteks. Kui ma järgin seda dieeti, võin võita kuldmedali,” ütles ta.
Tema unistus on ületada oma eeskuju ja iidolit Kokot – Ungari endist olümpiavõitjat ja elukutselist poksijat Istvan Kovacsi – kes võitis pronksi kärbeskaalus 1992 olümpial enne kullavõitu kergekaalus 1996.

Tagasihoidlik noor poksija tunnistab tõrksalt, et ta on saanud oma linna noorte eeskujuks.

Ja tema isa Joseph ja ema Marie on veendunud, et nende poeg – elukutselt puusepp – on keegi, kes võib jätta oma jälje maailma.

15.5.08

Kurt?

Kurtide populaarsed nelikud



4 tööd, mis kurtidel on:
1. ehitustööline
2. õmbleja
3. puhastusteenindaja
4. puusepp

4 filmi, mida vaataks uuesti ja uuesti:
1.Krokodill Dundee
2. Politseialadeemia
3. Visa hing I-IV
4. Jackie Chani filmid

4 kohta, kus kurdid elavad:
1. Tallinnas
2. Tartus
3. Pärnus
4. Virumaal

4 sarja, mida kurdid armastavad:
1. Meeleheitel koduperenaised
2. Pahad tüdrukud
3.Vaprad ilusad
4. CSI sarjad

4 kohta, kus kurdid on puhkamas käinud:
1. Musta mere ääres
2. Lõuna-Eesti
3. Eesti saared
4. Hispaanias

4 lemmikrooga:
1. Seapraad hapukapsaga
2.Ahjulõhe või –forell värske salatiga
3. Kartulisalat
4. Hakklihaga toidud

4 veebilehte, mida kurdid külastavad iga päev:
1. hot.ee
2. thky.ee
3. orkut.com
4. delfi.ee

4 kohta, kus kurdid praegu parema meelega oleks: (kui just peab kodunt ära minema)
1. Sõpradega kohtumas
2. mere ääres
3. kinos
4. Spa`s

11.5.08

Aktiivne liikumine kurtidele


10. mail toimus tervisespordi- ja pereüritus ,,Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses” Stroomi parkmetsas. Selle raames olid erinevad liikumised: rulluisutamine, jalgrattasõit, kepikõnd, käimine ja teatemängud. Registreerituid oli 40, kuid kohal oli ka pealtvaatajaid. Üllatavalt osalesid rõõmsalt registeerimata kuuljad eelkoolilapsed ja õpilased kurtide üritusel. Nad võistlesid teatemängudes ning mängisid ka suurt 2-meetrilist jalgpalli.
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu esimees Tiit Papp viiples humoorika tervituskõne, siis juhendas Miss Eesti Kurt Jelena Bolšedonova kurtidele aeroobikaharjutust. Peale võimlemist sõideti rulluiskudega ja jalgratastega ümber Kakumäe ja mindi kepikõnnile ümber Stroomi parkmetsa. Hiljem toimusid põnevad teatemängud. 2-meetriline jalgpallimäng oli kurtidele esimest korda elus, kuid väga lõbus ja naljakas mäng oli. Kurdid said palju erinevaid liikumisi vabas looduses. Aitäh ilusale ilmale!
30. aprillil toimus loeng ,,Tervislik liikumine” Kurtide Majas. Tunde andis kurt lektor Merike Mändsoo. Ta on aktiivne sportlane ja osaleb orienteerumisvõistlustel.
Kurdid jäid selle päevaga väga rahule.
Tulge järgmistele üritustele:
• 24. mail jalgrattasõit Kakumäe – Laagri – Järve
• 14. juunil tervisespordiõhtu Kakumäel
• 30. augustil tervisespordipäev Nõmmel
• 13. septembril tervisespordipäev Kõrvemaal

Pildigalerii http://www.thky.ee/et/pildigalerii/2008/10052008__stroomi_

4.5.08

Populaarne jooksukoht Viljandis


Kuulmispuudega jooksjad - vasakult Joel, Eero ja Erik; tagareas Anne-Mari, Saimi, Martin, Daniel, Eino ja Eneli. Gelly seisis. (Pärnu Kurtide Spordiseltsi EERO fotoalbumist)

1.mail toimus 79.jooks ümber Viljandi järve. Osa võtsid ka16 kuulmispuudega inimest. Võrreldes teiste jooksuvõistlustega, võtavad nad aktiivsemalt osa Viljandi ümber järve jooksust. See võistlus on kurtidele lemmikuks. Eino Pevkur (70 a.) on jooksnud juba 46 korda ümber järve. Tema unistus on joosta 50 korda ümber järve kuni tervis lubab.
Kuidas sattusime Viljandisse? Meie lähedased palusid Kaidol autoga sõita Viljandisse. Valisime Viljandi maantee, sest seda teed me oleme vähe sõitnud. Saime vaadata autoaknast ilusat Eestimaad. Sõiduteel jutustas mu ema Viljandi legendist Hubert Pärnakivist, kes on võitnud 11 korda järjest Viljandi ümber järve jooksu. Viljandi jooksja Hubert Pärnakivi võistles kunagi NSV Liidu ja USA jooksuvõistluses, mis asus USA-s. Väljas oli 40 kraadi sooja, Pärnakivi sai päikesepiste 10 000 meetri jooksus. Ta jooksis staadioniringi ära ning kukkus finišijoonel pikali.
Jõudsime kohale. Seal oli palju jooksjaid ja kepikõndijaid. Märkasime tuttavaid kurte. Kuidas? Rahvamassis oli näha viiplevaid inimesi. Pealtvaatajaid oli Tallinnast kui ka Tartust, Võrust ning Viljandist. Imetlesime tublimaid jooksjaid ja rõõmsaid kepikõndijaid. Üllatus oli näha Triinu koos emaga kepikõnnil. Triinu jutu järgi oli kepikõnd talle esimene kord elus. Staadionil informeeris raadio toimunu kohta, kuid meie ise ei kuulnud. Õnneks viiples mu ema olulisema info. Järgmisel korral peaksime tellima viipekeeletõlki Tallinnast. Viljandis elav Liivi, kes oskab ka viipekeelt, käis kepikõnnil ümber järve. Kurtide seas oli parim jooksja Siim, kes elab Viljandimaal ning naiste hulgas Saimi Pevkur Pärnust. Saimi on osalenud kurtide olümpiamängudel ja Euroopa meistrivõistlustel. Tema isa on Eino Pevkur, kes on ka aktiivne jooksja. Saimi vend on Eero. Eero saavutas nooruses III koha ümber Viljandi järve jooksus. See on kirjas kurtide spordiajaloos. Eero abikaasa on ka aktiivne naissportlane Anne-Mari. Ta tegeles nooruses mitme spordialaga ja saavutas paljudel aladel häid tulemusi. Tema lemmikalad olid kergejõustik, suusatamine ja korvpall. Anne-Mari proovib praegu orienteeriumist, mis on talle uus ala.
Teiste pealtvaatajatega koos arutasime, et võiks osaleda järgmisel aastal ümber Viljandi järve jooksus ja kepikõnnil. Peale võistlust külastasime kurtide kohvikut Tunturi.
Tagasiteel korjasime nurmenukke ja lehitsesime ema ostetud raamatut, mis jutustab H.Pärnakivi eluloost. Üllatuseks avastasime raamatust pildi, kus on H.Pärnakivi lapsed ja lapselapsed. Nende seast tundsin ära ühe poisi. Ta õppis Tallinna Heleni Koolis ja praegu õpib Tartu Ülikoolis viipekeeletõlgiks.
Tulge järgmisel aastal, 1.mail Viljandisse. Hoiame kuulmispuudega jooksjatele kui ka kepikõndjatele pöialt.