Kõneleja Jaan Tõnisson koosolekul

Nimeviiped Kersti Kaljulaid ja Urmas Paet

Konverents Euroopa Parlamendis

Konverents Mitmekeelsus ja võrdsed õigused Euroopas: roll viiipekeeles toimus 28.septembril Euroopa Parlamendis, Brüsselis, Belgias. Konverentsi korraldaja oli Euroopa Parlamendi parlamendiliige kurt naine Helga Stevens Belgiast. Konverentsil oli 31 Euroopa liikmeriikide viipekeelt ja üks riigi viipekeelt, 24 liikmeriikide kõnekeelt ning 65 Euroopa Parlamendi liige, 145 tõlki ja ligi 1000 inimest 42 eri riigist. Eestist osales seal 19 esindajat ja 4 viipekeeletõlki.
Teemaks oli kurtide emakeelest - viipekeelest ja tõlketööst. Olime uhked, et eesti viipekeel oli Parlamendis.
Me kohtusime parlamendiliikmeid Urmas Paet ja Indrek Tarand.

 Euroopa Parlamendi hoone

 Eesti naised selgitasid, millised reeglid on hoones

 Kuulasime Paeti poliitikast

 Grupipilt

 Euroopa Parlamendi saal

 Viipekeeletõlk Liivi

 Viipekeeletõlk Marite

 Viipekeeletõlk Ulvi

 Viipekeeletõlk Regina

 Olime tublid vaatajad (kuulajad)

 Käeaplaus

 Euroopa parlamendiliige Helga Stevens-ga

 Euroopa Liidu tööst

 Kohtumine Indrek Tarand-ga

 Ühispilt

Käidud :) Parlamendis

Galerii Infopäev klubis

28.jaanuari õhtul toimus infotund ,,Kohtumine valijatega" kurtide majas. Valimise kandidaadid olid kurt mees Tiit Papp, Tiia Sihver, Sülvi Sarapuu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ja IRL esimees Urmas Reinsalu. Nad rääkisid IRL valimisprogrammist ja sotsiaalpoliitika kaasamise vajadusest.

 Oleme valmis kohal :)

 Infovoldik Tiit Papp

 IRL pastakad ja šokolaadid

 Infopäev külmas saalis

 IRL esimees Urmas Reinsalu

 Tiit Papp viiples, miks ta astus erakonda

 Tähelepanelikud vaatajad (kuulajad)

 Viipekeeletõlgid Ulvi ja Liivi

 Väsimatud vaatajad

 Julged küsimuste esitajad

 Saame targemaks

Kurt mees IRL nimekirjas

Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp kandideerib riigikokku. Valimised toimuvad kevadel 2015.aastal.
Ka kandideerivad IRLi nimekirjas puuetega inimeste ja omastehooldajate esindaja, ajakirjanik Tiina Kangro ja Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.
Allikas: Postimees,13.12.2014

Puuetega inimeste arvamused teerulli all

 Puuetega inimeste meeleavaldus Riigikogu ees

 Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp viipleb riigikogu liikmele Randjärv-le, kes ei oska viipekeelt.

 

Riigikogu ei vaata puuetega inimeste arvamusi

12.novembril  kogunesid riigikogu ette meelt avaldama puuetega inimesed, kes piketeerisid teerullipoliitika vastu. Loe edasi (Postimees, 12.11.2014)
Pildid Tiiu Hermat facebookist
Delfi 12.11.2014

Kummaline tarkus riigikogust

Urmas Kruuse: Astangu rehabilitatsioonikeskuses on tehtud palju tööd inimeste tööle aitamiseks. Tööandjad on näidanud välja soovi puudega inimesi tööle võtta. - Kus on faktid? Minule teadaolevatel andmetel aitavad lastevanemad või tuttavad (tuttavate tuttavad või head sõprad) kurtidel noortel väärikat tööd otsida ja leida.

Urmas Kruuse: Võimalus teha tööd annab tagasi väärikuse. Ei imesta, et paljud puudega inimeste organisatsioonid ei usu, et me oleme üheskoos võimelised tegema läbi muutust. - Kust härra Kruuse teab, et me ei usu? Oleme pikki aastaid kogenud ja palju viibelnud sellest teemast. Tööandjad eelistavad kas tarku terveid inimesi või rumalaid puudega inimesi.

Heljo Pikhof: Ka praegu arstid hindavad. Ka töövõimet hakkavad hindama arstid. Seejärel esitatakse Töötukassale taotlus. - Kas arstid uurivad kurtide inimeste peaaju? Kas oleme lollid ja tummad inimesed?

Monika Haukanõmm: Tööandjad on teine nõrk lüli. Me ei näe mehhanismi, mis neid motiveeriks. Puudega inimesed, kes pole lõplikult heitunud, tahavad tööl käia. Paljud on koolis käinud aga tööle ei saa. - Fakte on palju, kuid riik ei taha meid kuulda. Toon ühe näite ühest kurdist noormehest, kes käis visalttööotsingutel ja leidis 10 tööpakkumist. Ta kasutas loomulikult tööotsingul viipekeeletõlki, kes aitas helistada firmadele. Üks firma küsis, et miks ta kasutab viipekeeletõlki ja kas see kurt ei oska kirjutada? Ühesugune vastus on peaaegu ettearvatav: Ei taha kurte.

Tehke ise järeldusi!

Euroopa Kurtide Liidu juhatus Eestis

21.veebruaril toimus Eesti Kurtide Liidu (EKL) ja Euroopa Kurtide Liidu (EUD) kohtumine Tallinnas. See oli esmakordne kohtumine Eestis.
Kohtumine oluliste kurtidega oli TPIKojas.
Viipekeelsed uudised ERR

Kuulmispuudega inimene esimesel tööpäeval

Täna, 4.aprillil koguneb esimest korda 6. märtsil valitud riigikogu koosseis, kuhu kuulub kuulmispuudega inimene Jüri Jaanson. Endine tippsportlane annab ametivande.

Pilt Delfist

Jüri Jaanson on Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu liige. Kogu oma teadliku elu on ta pidanud hakkama saama raskelt kuulmispuudelise inimesena. Ta on õppinud Tartu Hiie Koolis ja lõpetanud Viljandi IV Keskkooli. Tugeva kuulmislanguse kompen-seerimiseks kasutab kahte kuuldeaparaati. Ainult suurt tahtejõudu omav inimene, nagu on Jüri Jaanson, võib saavutada maailma kuuljate paremikega võisteldes ülikõrgeid tulemusi! Tema elumotoks oli mitte ainult osavõtt, vaid ka tulemus! Lõpetanud 2010. aastal tippsportlase tegevuse, on ta lubanud valituna Riigikogusse pühenduda sotsiaalvaldkonna, sealhulgas puuetega inimeste probleemide lahendamisele. Juba käesoleva aasta jaanuaris Sotsiaalministeeriumis toimunud nõupidamisel, kus arutati kuulmisabivahendite kompenseerimise küsimusi, osales sellel arutelul aktiivselt ka Jüri Jaanson. Kuulmispuudega inimeste, eriti noorte ja tööealiste toimetulek õppetöös ja töökohtades ning abivahenditega kindlustamise on võtnud Jüri oma südameasjaks.

(Allikas: Eesti Vaegkuuljate Liidu Infoleht Auris märts 2011)

Esimene kuulmispuudega inimene Riigikogus

Jüri Jaanson (THKÜ galeriist)
Riigikogu XII koosseisu pääses esimene kuulmispuudega Jüri Jaanson. Ta sai 1177 häält valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ja kuulub Eesti Reformierakonda.
Jüri Jaanson liitus Reformierakonnaga - Delfi

Esimene kurt Euroopa Parlamendis

7.juunil 2009. aastal toimusid 19 riigis europarlamendi valimised. Sellele jõudis saadikute hulka esmakordselt kurt saadik. Adam Kosa saavutas Ungaris 12. esindajana.
Adam Kosa avaldus: See oleks suur au ja privileeg esineda huve mitte üksnes puuetega inimesed, vaid kogu rahva kui esimene kurtide ja viipekeelsete kasutajana esindan Euroopa Parlamendis.

Ungarist pääses europarlamenti ka kurt saadik (Delfi)