Viipekeelne päevik eriloast

Päevik Kuidas saime eriloa?

Eriloa ajalugu

Kurdid matkamas

Viipekeelne päevik 

Matkapäevik 1955 a. 

 matkapäevik 

marsruut 

kurdid matkajad koos viipekeeletõlgiga

Paadimatk 1957. aastal

 Suusamatk Puka - Otepää - Tartu - Palamuse - Simuna - Porkuni - Kadrina

 Vasakult Aavo, Harry, Vidrik ja Valentin

Paadimatk 1959. aastal

Jalgsimatk 1988. aastal. Marsruut on ebakindel. Noored tüdrukud ja 1 poiss Porkuni koolist võtsid osa matkast. 

Soomaa üleujutus

Viipekeelne päevik veetasemest

Sinine joon tähendab, et üleujutus oli maja kõrgusel

Pildid erakogust ja Mailt

THKÜ saarereisid 2004. - 2019. aastatel

Viipekeelne videopäevik - Saarereis Hobulaiul

Saate teada, mitu korda olen käinud Hobulaiul

ja midagi huvitavat.

Head vaatamist! :)

Viipetekst Reis saarele

Vaadake  videofilmi „Reis saarele“ üks või mitu korda (vastavalt vajadusele) ning leidke filmist Eesti saarte nimeviiped.
Head viibete leidmist!

Videopäevik Ebaturvaline viipepangakaart või ,,varas" validaator

Teine külastus nukuteatris

Viipekeelne videopäevik

 Kohtumine näitlejaga

 Poiss viiples näitlejale: Tahan karu paitada

Viipekeeletõlk Keiti tõlkis 

Vasakul viipekeeletõlk ja lapsed mesilast uudistamas

Orav

Aitäh nukuteatrile! Etendus Metskülad

Fotod Liga Õun

Kurtide kiri

Viljandi Kurtide Ühing korraldas üritust Kurtide kiri raamatukogus. Sinna kutsuti 3 raamatu autorid Alfons Kuusk, Maimu Sabal, Ene Pihus ja Maret Õun raamatuid esitlemas. Kohale oli tulnud huvilised Viljandist, Tartust, Pärnust ja Tallinnast.  Autorid tutvustasid oma raamatut. Huvilised esitasid palju küsimusi ja said tarkust. Oli väga tore üritus.
Aitäh Viljandi Kurtide Ühingule!

 Plakat Kurtide kiri tänaval

Huvilised raamatuid lehitsedes

Alfons Kuusk

Maimu Sabal

Huviline Triin Pärnust

Huviline Jari Tartust

Kohalik huviline Kristel

Videopäevik lipuvabrikust

 õmbleja Aide

 õmbleja Age

 Age viiples kurtidele, mida tehakse lipuvabrikus.

Taaskohtumine endise töökaaslasega (nad töötasid ARS-s)

Aitäh lipuvabrikule!

Aitäh Age ja Aidele vahva vestluse töö kohta!

Mõtteid eesti viipekeelest

Kõneleja Jaan Tõnisson koosolekul

Päev muuseumis

23.veebruaril käisime okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu. Sotisaaldemokraadid Monika Haukanõmm ja Riina Sikkut korraldasid kuulmispuudega ja nägemispuudega inimestele perepäeva viipekeele- ja kirjeldustõlgega.

 Eesti tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja viipekeeletõlk Külli 

 Riigikogu liige Monika Haukanõmm

Aire Murd viipleb muuseumist

 Ekskursioon giidiga muuseumis

Videopäevik ekskursioonist

Nõukogude veeautomaat

Meenutus veeautomaadist

KGB vangikongid

Riina Põderson viipleb vangikapi kohta

Muuseum Vabamu

Meeldiv üllatus aktusel

Tallinna linnapea Taavi Aas Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Heleni koolis.

Pilt: Aire Murd

Mu lugu ajakirjas

 Viiped - õnnelik või õnne. 

Viipekeelne inimene või Kurt on ka õnnelik. 

Õnne Eestimaale!

Foto: Krõõt Tarkmeel

Meik: Reet Härmat

Ajakiri: Anne&Stiil Veebruar 2018

 Eeltöö ajakirja jaoks

Foto erakogust

Mu lugu selles ajakirjas

Foto erakogust

Minu esimene raamat ilmunud

Mu esimene raamat ,,Kurtide haridus 1864.-1940. aastatel" räägib kurtide koolielust ja hariduse ajaloost. Koostasin oma vabaajal ja oma kulul ligi kümme aastat raamatut. Mu abikaasa soovitas mul raamatut teha, sest kogusin palju materjale. Nüüd on raamat ilmunud.
Raamat maksab 19 eurot. Kel on huvi, võite pöörduda minu poole.
Raamatu esitlus toimub 7.veebruaril kurtide majas.
Tänan Kristi Kallastet, kes toimetas raamatut.

Tantsulavastus Vajaduse test

Viipekeelne jutt

 Plakat

 Infolehed

 Kurt noormees Jari Pärgma istub üksinda huviliste ees

 Kuuljad tantsijad viiplevad

ja viiplevad.

Aitäh toreda lavastuse, mil on eesti viipekeel eest! Veelkord aitäh lavastuse tegijatele!
Nende kodulehekülg 

Hiired toiduõlis

,,Kurtide saar"

Hanikatsi laid asub Hiiumaast kagus. 83 hektari suurune saar kuulub Hiiumaa laiude maastikukaitsealasse. Laiul ei ole okaspuid. 20. sajandi algul elas saarel 25 inimest. 

Ühel perekonnal oli 11 last, neist olid 5 kurti - 4 tütart ja 1 poeg. 4 kurti käis kurtide koolis. Priidik, Maali ja Olga õppisid Vändra kurtide koolis ja Maali Saaremaa kurtide koolis (Püha). 1 kurt ei käinud kurtide koolis, aga ta õppis teistelt. Kurdid rääkisid omavahel viipekeeles.
 
Priidikul ja Juliel (Juulil) oli 3 last - 2 tütart ja 1 poeg.  
Priidiku lapselaps Marju õppis nendelt mitmeid viipeid ja mäletab neid tänini.
 Viimane elanik lahkus 1964. aastal saarelt. 

Vändra kurtide kooli direktor C. Hörschelmann külastas 1900. aastal Priidiku ja Olga vanemaid ja käis kurtide lastega (5) Hanikatsi saarel 1904.a.