Minu esimene raamat ilmunud

Mu esimene raamat ,,Kurtide haridus 1864.-1940. aastatel" räägib kurtide koolielust ja hariduse ajaloost. Koostasin oma vabaajal ja oma kulul ligi kümme aastat raamatut. Mu abikaasa soovitas mul raamatut teha, sest kogusin palju materjale. Nüüd on raamat ilmunud.
Raamat maksab 19 eurot. Kel on huvi, võite pöörduda minu poole.
Raamatu esitlus toimub 7.veebruaril kurtide majas.
Tänan Kristi Kallastet, kes toimetas raamatut.

Ajalooline kurtide koolimaja kaob?!

Hea Toomas saatis mulle linki lugemiseks. See ehmatab mind väga, kuid kurvastab ka. Leili metsaloo blogis on kirjutatud lugu ja pildid Vändra kurtide koolimajast.
Karta on, et tulevikus jäävad kurdid seda koolimaja nägemata. Käisime 1.detsembril kurtide haridust 150 aastat raames noorte kurtidega, kes õpivad Tallinna Heleni Koolis Porkunis ja Vändras. Imetlesime vana vaprat koolimaja, mis oli ehitatud 1893.aastal. http://kurtide-elu.blogspot.com.ee/2016/12/oppereis-kurtide-haridus-150-aastat.html
Mure ongi, kuhu jääb mälestusetahvel.

 Maja seinal olev mälestusetahvel - Leili pildil kadunud

Külastus jääb viimaseks

Pildid erakogust

Aitäh Toomasele!

Õppereis ,,Kurtide haridus 150 aastat"

Neljapäeval, 1.detsembril käisime Tallinna Heleni Kooli kurtide õpilastega ja õpetajatega õppereisil Porkunis ja Vändras. Seal on vanad kurtide koolid. Vändras seisab 123 aastat vanusena puidust koolimaja, mis ehitati 1893.aastal teise majana. Praegu on selles majas tühi. Porkunis on 2 maja - mõis (kurtide internaat - õpilaskodu ja koolimaja). Külastasime neis majades ruume.
Vaatasime Vändra kirikus tagaruumi, kus õpetas pastor E. Sokolovski kaks esimest kurti 1864.aastal. 1866. aastal asutas pastor kurtide kooli  Vändras. Hiljem kolis kool Vändrast Porkunisse.
Panime küünlaid Porkuni ema ette ning Sokolvski ja Egloni hauale.

Lugu õppereisist - Tallinna Heleni Kool

 Porkuni ema

 Vändra koolimaja

 Kiriku tagaruum

 Vändra kirik

 Ernst Sokolovski haud

Johannes Eglon haud

Esimene kurtide kool - 150 aastat kurtide haridusest

Kooli asupaiga leidmiseks

Esimese kurtide kooli asutaja, Sokolovski,  hakkas otsima sobivat asupaika koolile 1865. aastal.  

Sokolovski pöördus Vana-Vändra mõisaomaniku, Aleksander von Ditmeri, poole. Selle kokkuleppe järgi rentis Sokolovski Vana-Vändra mõisale kuuluva Kingissepa talu maast Paide ja Viljandi maanteede  vahel 3567 ruutmeeri suuruses maad ühe-rublase aastarendiga. Selle maa peale ehitati koolimaja vajalikute hoonetega.

Rahvatarkuse põhjal peeti kõige tähtsamaks õige ehituskoha valimist, sest usuti, et sellest sõltub inimeste heaolu.

Rahalised toetused 

Esimene rahasumma tuli parun Gotthard Krüdeneri poolt annetusena - 1000 rubla. Edasi olid suuremaks tuluallikaks koguduste korjandused. Eesti kubermangu (Vene tsaaririigis 1710.–1918. aastal) rüütelkonna toetus 280 rbl, Liivimaa Läti osa kogudustelt 507 rbl, Liivimaa Eesti osa kogudustelt 1099 rbl, Pärnu ja Tartu kodanike kingid 100 rbl, – kokku 2987 rbl, Väljaminekudolid järgmised: ehitusmaterjalide juurdevedu 669 rbl, ehitusmeistri tasu 760 rbl, ehitusmaterjalid (palgid, tellised, lubi jne), 2016 rbl, inventar 1000 rbl – kokku 4446 rbl.

Esimese koolimaja ehitamine

Veebruaris  1866. aastal alustati ehitusmaterjalide juurdeveoga. Uue-Vändra Tikkasilla vahtkonnast oli ostetud 740 palki ja 900 katuselatti 670 rubla eest. 1844. aastal jagasid Vändra mõisnikud von  Ditmarid mõisa kaheks: Vana-Vändra ja Uus-Vändra. 18. märtsil 1866. a. vundamendiks vajalikud maakivid osteti ümbruskonna talupidajatelt. Telliskivid toodi Massust ja Kärust ning kahhelkivid Viljandist. Lubi toodi Pööraverest – 119 vakka (5698 dm³).

 ,,Ehitusmaterjali hankimise ja ehitamisega olid seotud mitmesugused kombed ja tõekspidamised. Puu raiumine toimus vanal kuul, talvel. Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal hangiti vanas  kuus. Puu raiuti neljapäeval, laupäeval või teisipäeval. Puu langetamisel arvestati ka ilmakaart, et maja saaks vastupidav. Maja ehitamisel pidi tähele panema tuult. Ehitamise alustamiseks valiti ,,hea aeg“ kuu faasi põhjal. Arvati, et noorel kuul ehitatud hoone kõduneb ruttu. Vanal kuul rajatud elamu seisis kuivalt ja söödikutevabalt. Vana kuu sobivaks pidamist majaehitamise alustamiseks esines Eestis sageli.“ (Rahvapärane arhitektuur, Tallinn 1977)

14. aprillil 1866. aastal sõlmis Sokolovski Kalmaru Tõnisega (Tõnis Eier) ehituslepingu, mille järgi viimane pidi ehitama juurdeveetud materjalist:

Maja kirjeldus 

 ,,Sokolovski ja ehitusmeistri Tõnnis Eieri lepingust loeme, kuidas tuleb ehitada I kurtide koolimaja (originaal Sokolovski kirjakogus)

1.      KIVI KELDER – näidatud koha peale, paedest võlvitud, 3 sülda pikk (5,4m), seest lai süld ja 4 jalga (3m), ilusti mulla ja mätastega kaetud, kahe uksega.

2.      AIT ja LAUT ühe katuse all 9 sülda (16,2m) pikk, ait 3 sülda (5,4m) pikk ja sama lai ühe akna ja uksega, plaani järele, siis aida ja lauda vahel 2 sülda (3,6m) vahet, laut kõrge vundamendiga, kahe väravaga, kahe pika aknaga kõrges üleval lae all, paras hea õlgkatus peal, aida ees ulualune.

3.      MAJA 13 sülda (23,4m) pikk, 6 sülda (10,8m) lai (seest), toa kõrgus 9,1/2  jalga (2,85m), õlgkatusega. 7 tuba ja vöörus. Vööruses trepp pööningule. Lagi ja pennipuud nii, et mõlemal pool otsas edasipidi võimalik on kambreid ehitada. Kolm ahju korstnatega ja pliit, 16 akent 4 jalga (1,2m) kõrged, 3 jalga (0,9m) laiad, 2 tugevat vooderdatud ust ees, kaks treppi katustega, laudadest ja postidega. Maja sees 8 ust, parasjagu kõrged. 3 kappi nurkades lõõridega korstna sisse. Majale talupoja nurgad, seinad illuste ümmargustest palkidest raiutud vahed heaste samblaga ära topitud, laed ja põrandad hoolega tehtud kuivast lauast (14. aprill 1866)“ (Vändra I koolimaja ehituse kirjeldus ja selle järgi plaan originaal Sokolovski kirjakogus, EPAM, fond K40148)

Augustikuul  1866. aastal pidi Paide pottsepp ehitama 2 ahju kahlitest ja ühe tellistest küpsetusahju koos pliidiga, kuhu katel sissemüüritud on.

Gotthardi koolimaja avati (11.12 vana kalendri järgi) 23. detsembril 1866. aastal.

 Koolimajas oli üks klassikomplekt ja õpetaja korter. 

Väljavõte Krister Õun uurimustööst

Esimene heategija kurtide koolile - 150 aastat kurtide haridusest

Kakskümmend aastat enne 1866.aastal kooli asutamist  oli keegi Balti mõisnik Gotthard Krüdener, kes oli pärit Saaremaalt Eiklast Saksamaal kurtide kooli külastanud ja sellest huvitanud. Ta pärandas oma testamendis 1000 rubla kurtide kooli asutamiseks. Ernst Sokolovski sai tutvuste kaudu seda summa, et ehitada koolimaja.

Kooli nimetati „Gotthardi kooliks" tema esimese heategija Gotthard Krüdeneri järgi.

Täna 150 aastat tagasi

Täna 150 aastat tagasi sündis Volmer (Voldemar) Univer. Ta oli töötanud 44 aastat  kurtide koolis.

Volmer Univer sündis 6.jaanuaril 1865. aastal Polli vallas, Metsatare talus Viljandimaal. Alghariduse omandas Volmer kohaliku valla ning  Karksi ja Paistu kihelkonnakoolis. Edasi õppis ta õpetajate seminaris Valgas. Peale koolilõpetamist siirdus Univer Vändrasse, kus töötas rahvakooli õpetajana 1887.aastal. 1888.a. kevadel alustas tööd Vändra kurtide koolis.

Volmer Univer abiellus Johannaga (Johannes Eglon-i tütar) 1894.aastal.

1905.-1906. a. ärevate aegade tõttu lahkus Volmer Univer Vändrast Venemaale, kus ta töötas 10 aastat Samaara kubermangus asuva O r l o v s k i  kurtide kooli juhatajana. Igatsus kodumaa järele oli suur ja sõjaaegade tõttu Vändra kurtide kool oli majanduskriisis, tuli Volmer Univer 1917.aastal Vändrasse tagasi. Sellest ajast töötas Volmer kurtide kooli juhatajana Vändras. Vändras asuva kurtide kooli maja jäi väikeseks, pakutud kuuest mõisast valis direktor Volmer Univer 1924. aastal välja Porkuni. Kõrge vanaduse pärast lahkus Volmer töölt 1932.aastal ja läks tagasi isatallu Viljandimaal.

Volmer Univer sai 1921.aastal Eesti Punase Risti III klassi  teenetemärki.

Volmer Univer suri 1941.aastal ja on maetud Arumäe kalmistul Karksi vallas.

Veel ühe heategija sünniaastapäevast

Veebruaris möödus 180 aastat kurtide isa Ernst Sokolovski sünnist.
Ernst Johann Georg Sokolowsky sündis 8. veebruaril 1833. aastal Roopi kirikumõisas Lätimaal ja suri 26. veebruaril /10.03/ 1899 Paldiskis. Sokolowsky põlvnes Austria krahvide Falkenhaynide perekonnast. Loe edasi
Veel tema elulugu Eesti Kurtide Liidu koduleheküljelt (http://www.ead.ee/371445)

Aitäh Toomas Sarapuule, kes leidis infot Delfist.

Täna 175 aastat tagasi

Täna 175 aastat tagasi sündis esimene kurtide õpetaja Johannes Eglon. Ta oli õpetanud 33 aastat Vändra koolis 160 kurti.

Ta sündis 29. mail (10. juunil uue kalendri järgi) 1836. aastal Tartumaal Vastse–Nõo mõisas.
1856 - 1859. aastal õppis ta Valga Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminaris(Cimze seminar).

1859 - 1861. aastal töötas Johannes Eglon Kanepi kihelkonna koolis.

1864. aastal kihlus ta uuesti oma hilisema abikaasaga. Esimene armastatud tüdruk uppus Erastvere järve 1862. aastal.

1864. aastal oli Johannes ilma süüta 10 päeva Võru vangis.

Kurtide kooli asutamiseks kutsus Ernst Sokolovski 1865. aastal Johannese Vändrasse.

10. (23. uue kalendri järgi) detsembril 1866.aastal astus Johannes Eglon 9 õpilasega Vändra kurtide kooli.

11. (24.) detsembril 1891. aastal tähistati koolmeistri 25 aastat tööjuubelit.

1894. aastal läks Johannes Eglon pensionile, kuid ta soovis väga edasi töötada. Uus juhatus ei lubanud Johannesel töötada.

Johannesel ja abikaasal oli kolm poega ja kolm tütart. Tema tütar Johanna Univer jätkas tööd kurtide koolis.

Johannes Eglon suri 24. jaanuaril (6.veebruaril) 1908. aastal Vändras.

Allikas: http://www.ead.ee/371373

Kas need kurdid olid esimesed õpetajad?

Vändra kurtide koolis olid töötanud kurdid noormehed.
Jüri Soolmann oli 1903. aastal kingisepa töötoa juhatajana. Ta õppis 1892. - 1899. aastal Vändra koolis. Edasi õppis Jüri Tallinnas meistri käe all. Kurtide koolis töötas Soolmann lühikest aega. (Teadmata: kui kaua töötas?)
1908. aastal lahkus töölt kurt puusepp Johan Kuik. Tema õpetas seda ametit Vändra koolis lastele. Töölt lahkumise põhjusel läks Johan mujale õnne otsima. (Teadmata: millal tuli tööle?)

Allikas: Kurttummade pühaks 1904 ja 1909

Kurtide koolist R-i otsimas

Umbes 23-aastane noormees oli Hiiumaalt Ameerikasse teenistusesse läinud. Ta ei saanud aga neid sõnu õigesti välja rääkida kus R ette tuli; ka oma nimega oli raskust, sest et ka seal healik R sees oli. Noormees kirjutas aasta eest kurtide kooli juhatajale Ameerikast, et temal raske olla läbi saada, keel ei jaksavat R välja rääkida ja palus nõu, mis teha tuleks. Teda juhatati siit Ameerika kurtide kooliõpetajate juurde õppima, aga ta ei leidnud seal neid üles. Mis tegi noormees? Ta tuli kodumaale, ja kui ta vanemate juures Hiiumaal oma kõige tarvilisemad asjad oli ära õiendanud, seadis ta oma sammud, - ilma et sellest vanematele oleks ütelnud -Vändra poole. 5. mail jõudis ta siia. Teisel päeval hakkasime kibedasti R kallal tööle. Noormees oli väga hoolas. Kümne päevase harjutamise järele võis ta üsna kenasti R välja rääkida. Vändrast lahkudes ütles noormees rõõmuga: ,,Vanematele ma põhjust ei ütelnud, mispärast ma neilt nii ruttu lahkusin, aga kui ma nüüd siit koju lähen ja neile selgesti ,,tere" ütlen, küll nad imeks panevad ja aru saavad, et ma kulu ega vaeva ei ole kartnud, kui aga õieti rääkida saan". Et juba üks puuduv healik inimesele rääkimises vaeva teeb, kui suur peab siis kurdi vaev olema, kes midagi ei mõista rääkida. Eks peaks see lugu igaühe kurdi lapse vanemaid mõtlema panema? .....

Allikas: Kurttummade pühaks 1913.a.

Näe kui hea reklaam