Esimene kurtide kool - 150 aastat kurtide haridusest

Kooli asupaiga leidmiseks

Esimese kurtide kooli asutaja, Sokolovski,  hakkas otsima sobivat asupaika koolile 1865. aastal.  

Sokolovski pöördus Vana-Vändra mõisaomaniku, Aleksander von Ditmeri, poole. Selle kokkuleppe järgi rentis Sokolovski Vana-Vändra mõisale kuuluva Kingissepa talu maast Paide ja Viljandi maanteede  vahel 3567 ruutmeeri suuruses maad ühe-rublase aastarendiga. Selle maa peale ehitati koolimaja vajalikute hoonetega.

Rahvatarkuse põhjal peeti kõige tähtsamaks õige ehituskoha valimist, sest usuti, et sellest sõltub inimeste heaolu.

Rahalised toetused 

Esimene rahasumma tuli parun Gotthard Krüdeneri poolt annetusena - 1000 rubla. Edasi olid suuremaks tuluallikaks koguduste korjandused. Eesti kubermangu (Vene tsaaririigis 1710.–1918. aastal) rüütelkonna toetus 280 rbl, Liivimaa Läti osa kogudustelt 507 rbl, Liivimaa Eesti osa kogudustelt 1099 rbl, Pärnu ja Tartu kodanike kingid 100 rbl, – kokku 2987 rbl, Väljaminekudolid järgmised: ehitusmaterjalide juurdevedu 669 rbl, ehitusmeistri tasu 760 rbl, ehitusmaterjalid (palgid, tellised, lubi jne), 2016 rbl, inventar 1000 rbl – kokku 4446 rbl.

Esimese koolimaja ehitamine

Veebruaris  1866. aastal alustati ehitusmaterjalide juurdeveoga. Uue-Vändra Tikkasilla vahtkonnast oli ostetud 740 palki ja 900 katuselatti 670 rubla eest. 1844. aastal jagasid Vändra mõisnikud von  Ditmarid mõisa kaheks: Vana-Vändra ja Uus-Vändra. 18. märtsil 1866. a. vundamendiks vajalikud maakivid osteti ümbruskonna talupidajatelt. Telliskivid toodi Massust ja Kärust ning kahhelkivid Viljandist. Lubi toodi Pööraverest – 119 vakka (5698 dm³).

 ,,Ehitusmaterjali hankimise ja ehitamisega olid seotud mitmesugused kombed ja tõekspidamised. Puu raiumine toimus vanal kuul, talvel. Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal hangiti vanas  kuus. Puu raiuti neljapäeval, laupäeval või teisipäeval. Puu langetamisel arvestati ka ilmakaart, et maja saaks vastupidav. Maja ehitamisel pidi tähele panema tuult. Ehitamise alustamiseks valiti ,,hea aeg“ kuu faasi põhjal. Arvati, et noorel kuul ehitatud hoone kõduneb ruttu. Vanal kuul rajatud elamu seisis kuivalt ja söödikutevabalt. Vana kuu sobivaks pidamist majaehitamise alustamiseks esines Eestis sageli.“ (Rahvapärane arhitektuur, Tallinn 1977)

14. aprillil 1866. aastal sõlmis Sokolovski Kalmaru Tõnisega (Tõnis Eier) ehituslepingu, mille järgi viimane pidi ehitama juurdeveetud materjalist:

Maja kirjeldus 

 ,,Sokolovski ja ehitusmeistri Tõnnis Eieri lepingust loeme, kuidas tuleb ehitada I kurtide koolimaja (originaal Sokolovski kirjakogus)

1.      KIVI KELDER – näidatud koha peale, paedest võlvitud, 3 sülda pikk (5,4m), seest lai süld ja 4 jalga (3m), ilusti mulla ja mätastega kaetud, kahe uksega.

2.      AIT ja LAUT ühe katuse all 9 sülda (16,2m) pikk, ait 3 sülda (5,4m) pikk ja sama lai ühe akna ja uksega, plaani järele, siis aida ja lauda vahel 2 sülda (3,6m) vahet, laut kõrge vundamendiga, kahe väravaga, kahe pika aknaga kõrges üleval lae all, paras hea õlgkatus peal, aida ees ulualune.

3.      MAJA 13 sülda (23,4m) pikk, 6 sülda (10,8m) lai (seest), toa kõrgus 9,1/2  jalga (2,85m), õlgkatusega. 7 tuba ja vöörus. Vööruses trepp pööningule. Lagi ja pennipuud nii, et mõlemal pool otsas edasipidi võimalik on kambreid ehitada. Kolm ahju korstnatega ja pliit, 16 akent 4 jalga (1,2m) kõrged, 3 jalga (0,9m) laiad, 2 tugevat vooderdatud ust ees, kaks treppi katustega, laudadest ja postidega. Maja sees 8 ust, parasjagu kõrged. 3 kappi nurkades lõõridega korstna sisse. Majale talupoja nurgad, seinad illuste ümmargustest palkidest raiutud vahed heaste samblaga ära topitud, laed ja põrandad hoolega tehtud kuivast lauast (14. aprill 1866)“ (Vändra I koolimaja ehituse kirjeldus ja selle järgi plaan originaal Sokolovski kirjakogus, EPAM, fond K40148)

Augustikuul  1866. aastal pidi Paide pottsepp ehitama 2 ahju kahlitest ja ühe tellistest küpsetusahju koos pliidiga, kuhu katel sissemüüritud on.

Gotthardi koolimaja avati (11.12 vana kalendri järgi) 23. detsembril 1866. aastal.

 Koolimajas oli üks klassikomplekt ja õpetaja korter. 

Väljavõte Krister Õun uurimustööst