Lauljatari fännid kurdid rokkisid üliõnnelike tunnetega Helsingis

Lauljatar Britney Spears tõi juulis oma ülimenuka kontserttuuri Circus Helsingisse.Kontsert toimus 16. juulil Helsingi Hartwell Arenas, kus rokkisid ka kurdid eestlased.

Gerdi päevik: Lauljatari Britney Spearsi tuur 2009
Maikuus teatati meedias uudist: „Britney tuleb Soome", ma lugesin vaimustavalt seda uudist. Ma mõtlesin, et tahaksin väga sinna minna. Olen juba lapseeast tema suur fänn, siis kutsusin oma sõpra Triin O., kellele meeldib ka Britney Spears. Triin kahtles, kas saab tulla kontserdile.
Hiljem leidsin ma soomekeelse oksjoni, kus müüdi väga odavalt pileteid. Ma hankisin oksjonilt soodsalt kaks piletit. Piletid maksid tegelikult hinnavahemikus 1500 kr kuni 6000 kr, meie saime odavamalt. Väga odavad piletid olid käes ja ma kutsusin teise fänni Triinu kaasa. Ta oli kohe ,,NÕUS“. Olime väga ärevil, sest Britney on maailma kuulsaim laulja.
16. juulil sõitsimegi tiiburlaevaga Soome pealinna. Õhtuni oli aega. Meie olime rongis ja imetlesime rongiaknast suurt Hartwall Arena halli. Enne kontserdile minekut puhkasime natuke ja ma panin selga t-särgi, millele lasin panna Britney pilti T-Särkide trükikojas. Ostsime endale Britney fännide müügipunktist plakati, tuuriraamatu kavaga ning saime tasuta maski ja koti. Hartwall Arenas oli umbes 15 000 kuulajat, kellel olid huvitavad kostüümid seljas. Nad matkisid Britney riietusstiili. Kohal olid ka eestlased, aga olime ainukesed kurdid. Me istusime väga heas kohas ja nägime väga lähedalt Britneyt. Meil tekkis üliõnnelik tunne. Mõnusat muusikat kuulates tajusime oma kehaga rütmi. Alguses esines Dj Brown, siis esinesid võimlejad lintide ja rõngastega, klounid ja akrobaadid. "Big Apple" esines väga suurepäraselt. Suur ekraan näitas, et 30 minutit on veel aega suure showni. Rahvast tuli juurde. Kui ekraanil aeg näitas veel 10 sekundit, hakkasid klounid ja fännid karjuma ja lugema sekundeid 10, 9, 8, 7, 6, ... Show algas, rahvas karjus hullult Hurrrrrrrraa! Lavale tuli maailmakuulus lauljatar Britney Spears, kes laulis ja tantsis.Ta vahetas showi ajal 12 kostüümi ja laulis 20 laulu. Veel näidati mustkunsti. Viimane laul „Womanizer" lõppes vapustava tulevärgiga.

Kokkuvõttes oli väga kena show, aga ma tahaksin veel kord uuesti minna kontserdile. Meie jäime väga rahule.

Pildid Triinult.

Eriku tähtis päev

27.september oli mulle tähtis, kuna sel päeval toimus Tallinnas Pirital jooksumaraton. Minule oli see elu esimene maraton.
26. rahvajooksu distantsid olid 5, 10 ja 42,1 km. Kohtusin seal Merje ja Jaanoga. Uudistasime jooksuvõistlust. Enne starti hakkasin tegema soojendust. Start oli koos 10 ja 42,1 km jooksjatele. 8 km järel pöördusime meie maratonirajale. Jõin jooksmise ajal küll palju vett, kuid 25 km järel tuli väsimus ja jalakrambid. Ei saanud joosta, hakkasin käima ja vahel jälle jooksin. Kui jõudsin 39 km-ni, püüdsin joosta edasi finišisse. Kohale jõudes tundsin palju rõõmu. Sain ajaks 4 tundi 2 minutit 49 sekundit ning 66. koha. Meie tuntuim maratoonar Taavi Tambur surus mu kätt ja tänasin teda, sest olen treeninud ja õppinud jooksma Nõmme staadionil.
Meistriks tuli Aleksei Markov ajaga 2:32.02, naistest Kaja Vals 3:16.14. Osavõtjaid oli kokku 91. Olin rahul.
Pärast maratoni läksin kurtide päeva tähistama. Oli meeldiv kui tervitati aplausiga klubis.
Aastaid kahtlesin, kas võtta maratonist osa. Tänavu tuli nii palju julgust, et minna.

Erik kirjutas.

Jalgrattamatka päevik

Nõva RMK puhkeala on ülipopulaarne
Kaunis rand Noarootsi vallas

Läänemaa terviserada

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing korraldab igal aastal huvilistele matka. On sõidetud Hiiumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal ning käidud jalgsi Soomaal. Kurte matkajaid vaimustab enim Lõuna – Eesti jalgrattamatk, kus on raske marsruut ja kaunis loodus.
Sel suvel oli plaanis avastada Läänemaad. Kahju, et oli vähe huvilisi. Mis siis sellest? Ikka väntasime 25. – 27.juulil ringi Läänemaal.
Reedesel hommikul paistab päike kuumalt, ilmajaam lubab parimat ja kuumimat nädalavahetust suve jooksul. Me ei pea kaasa tassima sooje riideid. Alustame matka elektrirongiga Tallinnast Vasalemma. Balti jaamas ootab noor kergejõustiklane Liis, kes käis viimati 6-7 aastat tagasi matkal. Kaido ja mina oleme vilunud matkajad. Krister jääb koju ja eelistab rannamõnu omavanuste sõpradega. Astume rongi peale ja vahime aknast linna. Parim orienteeruja Jaano ootab Laagris elektrirongi ja astub rongi peale üllatunult, et miks nii vähe matkajaid on ja kes on uus matkaja meiega. Jaano loodab, et matku toimub veel 10 aastat. Viipleme rongis ning unustame aja. Avastame ühel hetkel, et varsti jõuame Vasalemma. Lahkume kiirustades rongist.
Alustame teed Vasalemmast Ämari. Sel teel oleme korduvalt jalgrattaga sõitnud. Ämaris on lagunenud korterid ja sõjaväebaas. Kruusateel toimub väike avarii. Mulle ei meeldi sõita kruusateel, milles on palju auke. Jälgin teel auke, kui teised matkajad pidurdavad jalgrattaid. Põrkan märkamatult teise jalgratta vastu ja saan suure sinika reiele. Rummus näeme vanglast vabanenud meest, kellel on suur kilekott. Väntame mööda Padise kindlusest ja kaunist Vihterpalu mõisast. Et Vihterpalu mõisa sisse pääseda, tuleb ette helistada, kuid me ei saa helistada. Mere ääres ja metsateel väntame mõnusalt, aga on palav. Jaano viskab T-särgi kotti ja tahab saada pruuniks. Kurjad parmud ja rumalad kärbsed tiirlevad matkajate ümber. Mere ääres on palju kive, siis tassime jalgrattaid jalgsi. Kui peatume puhates ja juues, siis parmud ründavad meid. Oleme õudselt higised ja ujume soojas merevees. Jätkame jalgrattamatka Keibust Nõvale. See tee on raske väntamine, sest tee on remondis. Päike paistab meile vasakult poolt terve päeva jalgrattaga sõites. Jõuame higiselt Nõvale, mugime hamburgereid ja limpsime jäätiseid. Edasi sõidame Nõvalt Rannakülla. Nõva RMK puhkeala on ülipopulaarne koht ning lõkkekohad mere ääres on hõivatud. Me otsime edasi vaba lõkkekoha, sest lõkkekohal on olemas lõke ja raiutud puud. Leiame Allikajärve ääres lõkkekoha ja oleme õnnelikud, et vaba koht on. Paneme telgid üles ja sööme makarone konservlihaga. Uurin, kust saab vett. RMK puhkeala valvur, kellel on binokkel seletab, et tuleb minna infokeskusesse 1 km, sealt saab vett või jõevesi tuleb enne tarvitamist läbi keeta, siis on joodav. Jaano tukub juba telgis kell 20.00. Ootame aktiivset matkajat Erikut, kes hakkab tulema peale tööd. Erik väntas Paldiskist Nõvale üksi ja kahtles, et suund oli vale. Õnneks ta ühines hilisel õhtuajal meiega ja oli suures näljas.
Järgmisel hommikul sööme riisiputru moosiga. Jaanol on põletatud nahk, mis on tulipunane. Ta paneb selga pikad spordiriided hoolimata kuumast ilmast. Parmud tervitavad meid õelalt. Kiirustades pakime asju jalgrattakottidesse ja sõidame Noarootsi valda. Kuumal laupäeval, 25 – 29 kraadi kuumuses on raske sõita. Noarootsi vallas on eesti- ja rootsikeelsed kohanimed, kaunid liivarannad ja mõnusalt lõhnavad männimetsad. Väntame mööda metsateed, näeme Spithani ja Dirhami sadamat ja kaugel merel paistvat saart nimega Osmussaar. Vaadates on Osmussaare ääres mingi valge äär ja paistab olevat ilus saar. Edasi Dirhamist sõidame metsateel Roosta randa, mis on valge liivarand. Ujume tumedas ja soojas merevees. Roosta rand on ka populaarne koht, autosid täis parklas ja tee ääres. Roostast Harale sõidame rahulikus tempos ja imetleme kaunist Silma looduskaitseala. Sealt sõidame Pürksisse ja sööme Noarootsi kõrtsis, kuhu on kogutud vanaaegsed esemeid ja 10 kõrtsikäsku. Arutame, kas sõita edasi Österby randa ja otsustame mitte sõita palava ilma tõttu. Edasi Hosby, Sutlepa. Väntame grupis, kuid Kaido jääb maha grupist. Kaido põlved on väga valusad ja ta sõidab aeglaselt. Jõudes Linnamäe külla ostame süüa, pärast otsime lühimat teed, kuidas minna Kiige turismitallu. Seal on tasuline telkimiskoht ja erinevad kiiged. Koht on mõnus, rahulik ja vaikne. Mehed on juba pikali maas ning Liis ja mina pole väsinud, kuid õnnelikud, et jõudsime hästi kohale. Saame külma duši all end karastada ja grillime vorste, sest keegi ei taha makarone süüa. Jälle läheb Jaano varakult telki magama. Kutsume sõpru, kes elavad nädalavahetustel Taeblas meid vaatama. Saame proovida kiikuda kiikingu kiigega ilma turvavööta, aga ettevaatlikult. 1 külaline raputab magavat Jaanot, kes imestab, et tema sõber tuli. Jaano ühineb meiega lõkke juures sõpradega viiplema. Külaliste lahkudes kiigume ja vaatame tähti taevast.
Pühapäeval jätame hüvasti Kiige turismitaluga. Sõidame rahuliku südamega kruusateel Paliverre, sest autod sõidavad sellel teel üliharva. Paliverest Riisiperre on pikk sirge terviserada, mis on olnud varem raudtee. Väntame tippjalgratturite meetodi järgi. Terviserajal on väga hea tee ja kerge sõita. Kiidame väga seda terviserada! Saabudes Risti vaatame küüditamise mälestusmärki. Edasi väntame Riisiperre, kus ootab elektrirong. Oleme pikali raudtee perroonil ja tukastame natuke aega. Riisiperes tuleb meile üllatuseks ootamatult rongile meie kõige laisem selleaastane matkasell Veiko. Tema on sel aastal osa võtnud väga vähestest matkadest aga ta tuleb meiega Osmussaarele. Lahkume Riisiperest väsinuna ja jõuame hästi koju.
Kokkuvõttes oleme jalgrattamatkaga väga rahul. Päike värvis meid punasteks ja pruunideks. Meie jalad sõtkusid järjepidevalt pedaale, sest Läänemaa on madalikul, kus ei saa sõita mäest alla ega üles. Soovitame minna Noarootsi valda külastama ja puhkama Nõva puhkealale.