29.1.15

Galerii Infopäev klubis

28.jaanuari õhtul toimus infotund ,,Kohtumine valijatega" kurtide majas. Valimise kandidaadid olid kurt mees Tiit Papp, Tiia Sihver, Sülvi Sarapuu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ja IRL esimees Urmas Reinsalu. Nad rääkisid IRL valimisprogrammist ja sotsiaalpoliitika kaasamise vajadusest.

 Oleme valmis kohal :)
 Infovoldik Tiit Papp
 IRL pastakad ja šokolaadid
 Infopäev külmas saalis
 IRL esimees Urmas Reinsalu
 Tiit Papp viiples, miks ta astus erakonda
 Tähelepanelikud vaatajad (kuulajad)
 Viipekeeletõlgid Ulvi ja Liivi
 Väsimatud vaatajad
 Julged küsimuste esitajad

 Saame targemaks

28.1.15

Kurdid tippsportlased teevad kuuljate maailmas valju häält - Postimees

On üsna raske ette kujutada näiteks korvpallimängu, kui sa ei kuule kohtuniku vilet, treenerit ega võistkonnakaaslasi või kuuled neid vaid osaliselt. Just selline on kurtide sportlaste argipäev kuuljate keskel. Läbi aegade on maailma tippspordis olnud atleete, kes on täiesti kurdid või kuulevad väga vähe. Ometi löövad nad läbi ülikarmis konkurentsis kuuljate maailmas, võisteldes nendega samade standardite järgi. Nad inspireerivad ja annavad lootust, et suure tahtmise korral on kõik võimalik. Loe edasi
Allikas: Postimees, 28.01.2015

26.1.15

Etendus ,,Hõimud"

Viipekeelsed inimesed väikeses saalis (pilt - Gert Vahemäe)

Külastasin 25. jaanuaril Eesti Draamateatris kuulmispuudega inimestele suunitletud erietendust „Hõimud“, mis toimus koos viipekeele tõlkega. Etendust oli vaatamas palju kurte ja viipekeeletõlke. Tõlke jälgimise tegi nauditavaks see, et  tõlgid olid vaatamise hõlbustamiseks musta riietatud, korrektse meigi ja soenguga ning hästi valgustatud.  

Etendus rääkis ühest kuuljast perekonnast, kelle üks perepoeg oli kurt. Lavale oli toodud näide keerukatest peresuhetest ja sellest, kuidas probleemsete peresuhete taustal oli kurt inimene oma soovide ja vajadustega kõrvalejäetud. Etenduse esimest osa oli keeruline jälgida, sest räägiti kiiresti, emotsionaalselt ja palju ning seetõttu oli tõlge ka väga kiire ja osa teksti läks lihtsalt kaduma. Intensiivsete dialoogide tõttu  ei saanud palju jälgida ka laval toimuvat. Etenduse teine pool oli rahulikum ja paremini jälgitav.  Etenduse süžee oli üldjoontes huvitav, tõlke vahendusel oli põnev saada aimu ka sellest, kuidas väljendub kogelus. 

Meeldiv oli kogeda professionaalsust nii näitlejatöös kui kogu etenduse kunstilises pooles – lavakujunduses, eneseväljenduses, rollide väljendamises jne. Põnev oli jälgida kuuljate inimeste kehakeelt ja ilmekat suupilti. Oli äärmiselt meeldiv, et näitlejad püüdsid etenduses viibelda ja tegid seda suure pühendumisega – erilised kiiduavaldused siinkohal Billy osatäitjale Pääru Ojale. Vaatamata sellele, et viiplemise puhul ei olnud tegemist päris viipekeelega (kasutati ebaõigeid viipeid ja grammatikat) ning see ei olnud kurdile alati mõistetav, oli näitlejate viiplemist siiski ilus vaadata. Kahju oli sellest, et näitlejate pingutust viiplemisel varjutas ebaõigete viibete kasutamine. 

Häiriv oli see, et etendus ei andnud päris õiget  pilti kurtide kogukonnast ning osaliselt edastati lausa väärinformatsiooni (näiteks ei vasta tõele, et ilma kuulmisparaadita ei ole võimalik korralikult ka rääkida). Samuti ei olnud päris adekvaatselt edastatud kurdi käitumuslikke eripärasid (näiteks ei ole tavapärane, et kuuljate hulgas olev kurt pidevalt kuuljate vestlust aktiivse pea pööramisega jälgib). Häiriv oli ka see, et etenduse esimene osa jättis kurdist inimesest justkui rumala inimese mulje tänu sellele, et antud rolli kujutati pidevalt suu lahti istuva rumala näoilmega inimesena. Ei tahaks, et etenduses esitatud väärinfo põhjal tekiks kuuljatel inimestel väärarusaam kurtide kogukonnast. Kui tulevikus peaks kurtide või viipekeelega seonduvaid etendusi veel lavale tulema, siis soovitaks eelnevalt konsulteerida eriala professionaalidega, et vältida võimalikke arusaamatusi ja vigu.

Etendus peegeldas üsna hästi igapäevaelus esinevat probleemi, kus kuuljate peres kasvab kurt laps, kes jääb sageli isoleerituks ja allasurutuks seetõttu, et pereliikmed ei suuda temaga piisavalt kommunikeeruda. Loodan, et läbi „Hõimude“ teatrietenduse on võimalik muuta ühiskonnas kurtidesse ja viipekeelde suhtumist ning suurendada arusaamist sellest, et viipekeel ja kurtide kogukonna olemasolu on kurdi inimese arengus vajalik.

Kokkuvõtteks oli etendus siiski väga nauditav ja suur heameel oli näha, et niisugune teema oli üldse võetud laiemale avalikkusele tutvustamiseks. Selle eest tahaks tänada kogu Eesti Draamateatri peret ja kõiki asjaosalisi. Olen väga tänulik, et ka kurtidele pakuti viimaks võimalust saada osa kultuurielamusest, mis igapäevastes tavatingimustes tavaliselt võimalik ei ole. Tänu sellele etendusele suurenes mitmete kurtide teatrihuvi ning soov saada teatrielamusi ka tulevikus. Unistuseks on, et ükskord on erietenduste pakkumisega tagatud kurtidele inimestele võimalus käia külastamas teatrit ka regulaarselt. Eraldi tahaks tänada veel etenduse kava koostajaid – oli meeldiv näha, et kava kaudu oli püütud jagada ka infot kurtide kogukonna ja viipekeele kohta.

Tekst tõlgitud viipekeeles edastatu põhjal

21.1.15

Dokumentaalfilm Vaikuse kutse festivalil

DocPoint festivalil, 28.01 - 1.02 näidatakse dokumetaalfilme Tallinnas. Selle raames on Eesti dokumentaalfilm Vaikuse kutse, mis jutustab kurtidest usklikutest.
Seda filmi saab vaadata 29.jaanuaril kell 18.00 kinos Artis.
Info dokumentaalfilmi kohta
Allikas: http://docpoint.ee/

20.1.15

Õhtuleht - "Oma unistuste nimel ei tohi kunagi alla anda!"


Kurt noormees Jaan-Raul töötab suures selvehallis kassapidajana ja saab suurepäraselt hakkama.
"Ma kartsin tööd otsida. Arvasin, et minu puude pärast mind ei võeta. Aga ma olin üllatunud, kui lihtsalt see kõik läks," tunnistab Jaan-Raul Ojastu, kurt noormees, kes alates sügisest töötab suure kaupluse kassapidajana.
Allikas: Õhtuleht, 20.01.2015

11.1.15

Porkuni kool 90 aastat



Sel aastal täitub Porkuni kool 90 aastat.
Porkuni Kooli lugu saab alguse 1924.a. 15. mail, mil kurtidele lastele rajatud kool Vändrast Porkunisse kolis. Tollane koolijuht oli Volmer Univer. Kooli pidulik avamine toimus aga alles 11. jaanuaril 1925.a. Aastakümnete jooksul on koolis õpetatud erivajadustega lapsi. Kooli on juhatanud 8 direktorit ja läbi aegade on koolil olnud 7 nime. (www.porkunikool.ee)



Sügisel 1920.aastal tehti ettepaneku Vändra kurtide koolis õppenõukogus, et otsida suuremat koolimaja. Sellepärast, et koolis mahub 60 õpilast ning oli õppimise soovijaid ootejärjekorras. Kool arvas, et võis kolida Käru mõisa. Haridusministeerium pakkus 8 mõisa Eestimaal. Kooli direktor Univer külastas kõiki mõisa ja leidis sobivat asukohta Porkunit.
1924.aasta kevadel tehti ehitustööd Porkuni mõisas. Tuli vaheseinu maha lõhkuda, ümber paigutada, üles ehitada. Pööningule ehitati magalad, keldrikorrusele köök, sööklad, laoruumid. Ehitati veevärk, elekter  ja auru keskküte. Ümberehituste lõpetamise tähtpäevaks oli ette nähtud 1. detsember 1924, kuid alles 5-ndaks jaanuariks oli osa ruume niikaugele valminud.
Koolil oli tohutu palju inventari, sellepärast kestis selle vedu ka õige kaua. Vändrast Lauri jaama veeti autoga. Kui vagun oli täis, siis  saadeti see Tamsallu ja auto võttis Vändrast õpetaja Kenkmaa kraami peale ning viis selle otseteed Porkunisse. Tamsallu saabunud kooli inventari vedas auto Porkunisse ja sõitis jälle Vändrasse uut vagunit laadima. Õpetaja Kenkmaa jäi Porkunisse varandust valvama.
Mitmel korral tuli auto rikkeid, millede kõrvaldamine mõnikord mitu päeva aega võttis. Ümberkolimist alustati augustikuu lõpul ja viimane ešelon (11 kitsarööpmelise vagunit) elus inventariga saabus Tamsalu jaama 11. novembril 1924. a. Sellega lõppes ümberkolimine.
Õpetajatepere oli juba detsembri alguseks Porkunisse kogunenud ja asus kooli ruumide korrastamisele, nii palju kui remonditööd seda võimaldasid. 15. detsembrist alates pandi maksma ajutine valvekord, sest mõned õpilased olid juba kooli saabunud.

Pühapäeval, 11. jaanuaril 1925 oli uue koolimaja pidulik üleandmine. Selleks puhuks saabus Porkunisse selleaegne haridusminister professor Rahamägi, kes pidas peale vaimulikku talitust avamiskõne ja andis koolimaja võtme direktor Univerile pidulikult üle ning kingituse vabariigi valitsuse poolt härra Univeri 60. a. sünnipäeva ja 38 a. ametijuubeli puhuks, nimelt kirjutuslaua garnituuri ühes lauakellaga. (Päevaleht, Tallinn 13. jaanuar 1925 nr. 11 lk 2). Järgnesid  kooli juhataja, kurtide seltsi eestseisu liikme Luhti, kooli kasvandikkude, Viru maakonnavalitsuse liikme Rosenbergi, koolinõunik Meose jt kõned.

(Vaba Maa, Tallinn 13.jaanuar 1925 nr. 9 lk 4)