30.9.08

Kairit Olenko kolmekordne maailmameister


Türgis Izmiri linnas lõppenud kurtide esimestel maailmameistrivõistlustel kergejõustikus võitis kolm tiitlit Kairit Olenko, mis tähendas ka MMi edukaima sportlase nimetust.
Peale seitsmevõistluse kuldmedali uue maailmarekordiga 5062 punkti võitis Olenko ka 100 meetri tõkkejooksu ja kõrgushüppe. Odaviskes jäi tema saagiks pronksmedal.
100 meetri tõkkejooksus võitis Olenko ülekaalukalt ja suurepärase tulemusega 14,16 sekundit. Kahjuks pärssis selle tulemuse rekordikõlblikkuse lubatust tugevam taganttuul 3,4 meetrit sekundis.
„Eeljooksus oli tuul normis ja Olenko lõpus lonkis, kuid aeg oli ikkagi 14,64. See näitab, et ta oli MMiks saavutanud väga hea vormi,” pajatas treener Timo Tõnisma. „Aga ikkagi oli üllatav, et pärast rasket seitsmevõistlust suutis ta särtsu nõudvail aladel võita. Kõrgushüppe kuldmedal oli tegelikult meeldiv üllatus.”
Kõrgushüppes ületas Olenko ainsana 1.63 ja edasistest katsetest loobus, et püüda parimat odaviskes. Värske maailmarekordi 45.85 omanikuna oli ta ala favoriit. Sedapuhku heiteriistal siiski loodetud lendu ei olnud ja Olenko pronksmedali tulemuseks mõõdeti 42.96.
„Tegelikult olen kohtunike peale väga pahane, sest võidunaine Sato Jaapanist ei väärinud võitu. Võtsin ta visked videosse ja seal on täpselt näha, et oda saba maandub enne kui esiots. Siis on tulemus null, aga Satol mõõdeti ikkagi odaotsa järgi tulemus. Kõige rohkem läks hinge, et Satole läks kirja ka uus maailmarekord 46.20, ületades 35 sentimeetriga senise Olenko rekordi. Andsin protesti sisse, kuid seda ei rahuldatud.”
Tõnisma tunnistas, et Olenko ise oli neljal päeval jutti võistlemisest siiski nii palju väsinud, et loodetud odaviske kuldmedalit ei suutnud enam võita. „Kokkuvõttes võistles Olenko väga hästi ja tema võidetud medalid aitasid Eesti esindusel tõusta riikide pingereas esimese viie hulka.”


Võetud artikkel - ajalehest Lääne Elu

26.9.08

Maailmarekord Kairitilt


Praegu (24. - 28. septembrini) toimuvad I kurtide kergejõustiku maailmameistrivõistlused Türgis, Izmiris.
Kergejõustiku MM -le sõitis 8 kurti kergejõustiklast Eestist. Osa võtab 35 välisriiki. Osavõtjaid on 372 atleeti (mehi 267 ja naisi 105). Eestit esindavad sportlased: Kairit Olenko, Anu Öpik, Anette Ojastu, Marja -Liisa Mändsoo, Emilija Manninen, Andres Liiviste, Hans - Kristjan Paukson ja Arles Paks.

Kairit Olenko võitis esikoha 7-võistluses 5062 punktiga. See on uus maailmarekord. Vana rekord 4903p. püsis ligi 20 aastat ameeriklanna nimel. Kairit parandas ka maailmarekordit odaviskes 89 sentimeetriga. Eile sündis teine Kairiti maailmarekord 45.85.

33-aastane Anu Öpik lõpetas 100 meetri jooksus hõbedamedaliga. Ta pärineb Ojastute spordidünastiast.

20.9.08

Kurtide olukord Eestis


Eestis tegutseb kurte koondava organisatsioonina Eesti Kurtide Liit, mille alluvuses on 8 kurtide ühingut. Neid nimetatakse kurtide klubideks. On levinud tava, et kurdid tulevad kord nädalas klubidesse kokku, et vahetada informatsiooni, arutada igapäevaelu ja ühiskondlikke probleeme, suhelda ja olla koos. Kuigi paralleelselt kurtide organisatsioonidega tegutsevad ka puuetega inimeste kojad, võib öelda, et kurdid jäävad nende töös eraldiseisvaks. Põhjuseks võib tuua just kurtide oma keele – viipekeele olemasolu, mis ühelt poolt neid üheks kogukonnaks ühendab ning teiselt poolt neid kuuljate kogukonnast ja kuuljate kultuurist eristab. Kurdid tunnetavad oma kurtust positiivsena, mille tõttu mõistetakse ja tõlgendatakse ka ümbritsvat maailma teisiti. Eesti viipekeel on kurtidele tähtis emakeel. Nende keel ja kultuur on seotud igapäevaelus. Kurtide jaoks on loomulikum väljendada oma mõtteid viipekeeles, järgides viipekeelele omast grammatikat ja lauseehitust, väljendumisel viibeldud eesti keeles tekivad raskused, kuna eesti keele ülesehitus ei rajane visuaalsele struktuurile.

Rõõmsad punktid:
Meil on kurtide kultuur – kurtide elulood, kurtide folkloor ja viipekeel.
Meil on emotsionaalne emakeel – viipekeel oli keelatud õpetuskeelena 1866 – 1985.aastatel, kuid hoolimata keelust suhtlesid kurdid omavahel viipekeeles; õpetuskeelena võeti viipekeel Porkuni Kurtide Koolis kasutusele 1989; Tallinna Heleni Koolis kasutatakse viipekeelt õpetuskeelena juba 14 aastat; 2007.aastal tunnustati ametlikult viipekeel.
Meil on kurtide ajalugu – Vändra Kurttummade Kool (asutati 1866 aastal), Eesti Kurtide Liit (1922 a.), Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing (1922 a.), Porkuni Kool (1924 a.), Pärnumaa Kurtide Ühing (1925 a.), Saarte Kurtide Ühing (1933 a.) Tartu Hiie Kool (1941 a.), Tallinna Heleni Kool (1994 a.) jne.
Meil on kuulsad kurdid – maalikunstnik Andrei Jegorov, tõstja Voldemar Noormägi, Aasta Naine 1996 Annely Ojastu, Aasta Õpetaja 1997 Merike Mändsoo, mitmekordne kurtide maailmarekordi omanik Kairit Olenko ja teised.
Meil on sport au sees – kurtide olümpiamängud, väga head saavutused Euroopa Meistrivõistlustelt kui ka Maailmameistrivõistlustelt (kergejõustik, ujumine, orienteerumine), populaarsed spordialad on korvpall, bowling, võrkpall jne.
Meil on mitmed kõrgharidusega kurdid.
Meil on viipekeeletõlketeenused.
Meil saavad kuulmispuudega lapsed haridust Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis, Porkuni Koolis (pimekurdid) ja Narva Paju Koolis (venekeelne); kuulmispuudega inimesed omandavad haridust ka kutsekoolides ning kõrgkoolides koos viipekeeletõlgiga
Meil on kurtide abivahendid – vibreeriv äratuskell, telefonivõimendid, tekstitelefonid, beebi- ja suitsualarmid, uksekellad.
Meil on ajakiri Kurtide elu – ilmub kord aastas.

Valusad punktid:
Meil ei ole viipekeelekeskust – suur vajadus koostada õppematerjale ja uurida viipekeelt.
Meil ei ole viipekeelset uudistesaadet – AK uudistes olev pisike aken viipekeeletõlgiga ei rahulda kõiki, kuna seda on raske jälgida.
Meil ei ole päevakeskust – puudub rahaline toetus; kurb vaadata, et liitpuuetega kurdid elavad omaette üksinduses; päevakeskuses saaksid kurdid käia peale tööd ja osaleda üritustel.
Meil ei ole üleriigilist hooldekodu – kurdid elavad üle Eesti eraldi hooldekodudes, kus puudub suhtlemine viipekeeles.
Meil ei ole spetsiaalselt kurtidele mõeldud vibrosaali – Spetsiaalne vibrosaal lavaga on haruldane, kuna ka kurdid tajuvad kogu kehaga vibreerivat muusikat. Vibrosaal võimaldab korraldada loenguid, konverentse ja muid üritusi.
Suur aitäh Airele!

Rahvusvaheline Kurtide Päev


















Viiped: kurt, rahvusvaheline, päev
22. – 28. septembril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist kurtide nädalat. Selle raames toimuvad kurtide näitused, seminarid, rongkäigud ja muud tegevused. Maailmas elab umbes ligi 72 miljonit kurti. Eestis on umbes 1500 kurti. 27.septembril tähistavad ülemaailmset kurtide päeva kurdid ja viipekeele valdajad üle Eesti. Tallinna kurdid tähistavad kurtide päeva Tallinna Kurtide Majas. Eesmärk on tõmmata poliitikute, võimude ja üldsuse tähelepanu kurtide inimeste saavutustele ja kurtide kogukonna probleemidele. Selle nädala jooksul jagavad kurtide organisatsioonid infot oma töö kohta. Nädal suurendab ühtekuuluvustunnet kurtide ja nende toetajate vahel, seda aega kasutatakse ka kurtide õiguste eest võitlemiseks
19.- 23. septembril 1951.aastal toimus just septembrikuus Roomas esimene Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kongress. See teeb WFD-st ühe vanima rahvusvahelise puuetega inimeste organisatsiooni. Sellest ajast alates hakati kurtide päeva tähistama ja just septembri neljandal pühapäeval WFD loomise auks.
Hetkel on WFD liikmeteks 127 rahvuslikku assotsiatsiooni viielt kontinendilt.WFD keskus asub Soomes, Helsingis. President Markku Jokinen on soomlane.

15.9.08

Tallinna SEB Sügisjooksul osalesid ka kuulmispuudega inimesed.



















Saimi Pevkur



















vasakul Erik Nääb














Joel Aasav

14. septembril toimus iga-aastane jooksuüritus SEB Sügisjooks. Külmal päikesepaistelisel jooksupäeval osales ligi 9000 jooksjat ja kepikõndijaid. Distantsid olid 21 km, 10 km ja laste jooks.
Kuulmispuudega inimesed: Joel Aasav Tartust, Erik Nääb Tallinnast, Saimi Pevkur Pärnust ja Janek Luhaäär Viljandimaalt jooksid 10 km distantsi. Sellel distantsil saavutas Kaupo Tiislär, kelle vend Kaido on Eesti Kurtide Spordiliidu sekretär, kolmanda koha.
Erik Nääb osaleb esimest korda SL Õhtulehe jooksumaratonil, mis toimub 27.septembril. Viimati jooksis Eero Pevkur Belgia jooksumaratonil 10 aastat tagasi.

Kurdid Kõrvemaal


Tervisespordiürituste „Tallinn liigub“ sarjas oli viimane üritus Kõrvemaal. See üritus ,, Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses!“ toimus 13. septembril Kõrvemaa Matka – ja Suusakeskuse juures. Kuigi Tallinnas sadas vihma, sõitsime ikka Kõrvemaale. Seal ei sadanud vihma, kuid maa oli vesine. Temperatuur näitas üheksa kraadi sooja. Ainuke värviliste lehtedega vaher tervitas aktiivseid liikujaid, keda oli kolm naist ja kümme meest. Mets on veel roheline.
Ühing korraldas esmakordselt kurtidele orienteerumismängu. Rada oli lihtne, seitsme kontrollpunktiga ja kolm kilomeetrit pikk. Alustasime lühikese õppusega, kuidas orienteeruda kompassiga ja kasutada plaani. Orienteerumismängus kogemustega mehed üksi ning kogemusteta mehed ja naised kahekesi võtsid oma valikul jooksu või kõndimise. Esikolmikusse pääsesid kogemustega mehed. Aare Mäemurd (60 a.) on 40 aastat olnud orienteeruja ja saavutas esimese koha. Pärast orienteerumismängu jooksid Erik ja Veiko 3 – 5 km ja teised mehed eelistasid 16 km jalgrattasõitu. Saun lõdvestas liikujaid mõnusasti.
Lõppkokkuvõttes on tervisespordiüritused läinud hästi. Sel aastal kahanes aktiivsuse arv sajuste ilmade ja kattuvate teiste ürituste tõttu. Küsitluste põhjal soovivad aktiivsed kurdid jätkata tervisespordiüritusi järgmisel aastal. Tervisespordiürituste ,,Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses!“ seas on olnud ülipopulaarne kevadine üritus, mis on spordi – ja pereüritus Stroomi parkmetsas.

13.9.08

Kas peatreener Kerde viiples?



Tabasin Delfi uudiste pilti, kus Üllar Kerde oli kujutatud "viiplemas". Viibe tähendab nukku. Kui lugeda pilti, siis treener nagu ütleks korvpalluritele:" Mängisite nagu nukud".
Pilt on võetud Delfist.