Türgis Izmiri linnas lõppenud kurtide esimestel maailmameistrivõistlustel kergejõustikus võitis kolm tiitlit Kairit Olenko, mis tähendas ka MMi edukaima sportlase nimetust.
Peale seitsmevõistluse kuldmedali uue maailmarekordiga 5062 punkti võitis Olenko ka 100 meetri tõkkejooksu ja kõrgushüppe. Odaviskes jäi tema saagiks pronksmedal.
100 meetri tõkkejooksus võitis Olenko ülekaalukalt ja suurepärase tulemusega 14,16 sekundit. Kahjuks pärssis selle tulemuse rekordikõlblikkuse lubatust tugevam taganttuul 3,4 meetrit sekundis.
„Eeljooksus oli tuul normis ja Olenko lõpus lonkis, kuid aeg oli ikkagi 14,64. See näitab, et ta oli MMiks saavutanud väga hea vormi,” pajatas treener Timo Tõnisma. „Aga ikkagi oli üllatav, et pärast rasket seitsmevõistlust suutis ta särtsu nõudvail aladel võita. Kõrgushüppe kuldmedal oli tegelikult meeldiv üllatus.”
Kõrgushüppes ületas Olenko ainsana 1.63 ja edasistest katsetest loobus, et püüda parimat odaviskes. Värske maailmarekordi 45.85 omanikuna oli ta ala favoriit. Sedapuhku heiteriistal siiski loodetud lendu ei olnud ja Olenko pronksmedali tulemuseks mõõdeti 42.96.
„Tegelikult olen kohtunike peale väga pahane, sest võidunaine Sato Jaapanist ei väärinud võitu. Võtsin ta visked videosse ja seal on täpselt näha, et oda saba maandub enne kui esiots. Siis on tulemus null, aga Satol mõõdeti ikkagi odaotsa järgi tulemus. Kõige rohkem läks hinge, et Satole läks kirja ka uus maailmarekord 46.20, ületades 35 sentimeetriga senise Olenko rekordi. Andsin protesti sisse, kuid seda ei rahuldatud.”
Tõnisma tunnistas, et Olenko ise oli neljal päeval jutti võistlemisest siiski nii palju väsinud, et loodetud odaviske kuldmedalit ei suutnud enam võita. „Kokkuvõttes võistles Olenko väga hästi ja tema võidetud medalid aitasid Eesti esindusel tõusta riikide pingereas esimese viie hulka.”
Peale seitsmevõistluse kuldmedali uue maailmarekordiga 5062 punkti võitis Olenko ka 100 meetri tõkkejooksu ja kõrgushüppe. Odaviskes jäi tema saagiks pronksmedal.
100 meetri tõkkejooksus võitis Olenko ülekaalukalt ja suurepärase tulemusega 14,16 sekundit. Kahjuks pärssis selle tulemuse rekordikõlblikkuse lubatust tugevam taganttuul 3,4 meetrit sekundis.
„Eeljooksus oli tuul normis ja Olenko lõpus lonkis, kuid aeg oli ikkagi 14,64. See näitab, et ta oli MMiks saavutanud väga hea vormi,” pajatas treener Timo Tõnisma. „Aga ikkagi oli üllatav, et pärast rasket seitsmevõistlust suutis ta särtsu nõudvail aladel võita. Kõrgushüppe kuldmedal oli tegelikult meeldiv üllatus.”
Kõrgushüppes ületas Olenko ainsana 1.63 ja edasistest katsetest loobus, et püüda parimat odaviskes. Värske maailmarekordi 45.85 omanikuna oli ta ala favoriit. Sedapuhku heiteriistal siiski loodetud lendu ei olnud ja Olenko pronksmedali tulemuseks mõõdeti 42.96.
„Tegelikult olen kohtunike peale väga pahane, sest võidunaine Sato Jaapanist ei väärinud võitu. Võtsin ta visked videosse ja seal on täpselt näha, et oda saba maandub enne kui esiots. Siis on tulemus null, aga Satol mõõdeti ikkagi odaotsa järgi tulemus. Kõige rohkem läks hinge, et Satole läks kirja ka uus maailmarekord 46.20, ületades 35 sentimeetriga senise Olenko rekordi. Andsin protesti sisse, kuid seda ei rahuldatud.”
Tõnisma tunnistas, et Olenko ise oli neljal päeval jutti võistlemisest siiski nii palju väsinud, et loodetud odaviske kuldmedalit ei suutnud enam võita. „Kokkuvõttes võistles Olenko väga hästi ja tema võidetud medalid aitasid Eesti esindusel tõusta riikide pingereas esimese viie hulka.”
Võetud artikkel - ajalehest Lääne Elu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar