Eestis tegutseb kurte koondava organisatsioonina Eesti Kurtide Liit, mille alluvuses on 8 kurtide ühingut. Neid nimetatakse kurtide klubideks. On levinud tava, et kurdid tulevad kord nädalas klubidesse kokku, et vahetada informatsiooni, arutada igapäevaelu ja ühiskondlikke probleeme, suhelda ja olla koos. Kuigi paralleelselt kurtide organisatsioonidega tegutsevad ka puuetega inimeste kojad, võib öelda, et kurdid jäävad nende töös eraldiseisvaks. Põhjuseks võib tuua just kurtide oma keele – viipekeele olemasolu, mis ühelt poolt neid üheks kogukonnaks ühendab ning teiselt poolt neid kuuljate kogukonnast ja kuuljate kultuurist eristab. Kurdid tunnetavad oma kurtust positiivsena, mille tõttu mõistetakse ja tõlgendatakse ka ümbritsvat maailma teisiti. Eesti viipekeel on kurtidele tähtis emakeel. Nende keel ja kultuur on seotud igapäevaelus. Kurtide jaoks on loomulikum väljendada oma mõtteid viipekeeles, järgides viipekeelele omast grammatikat ja lauseehitust, väljendumisel viibeldud eesti keeles tekivad raskused, kuna eesti keele ülesehitus ei rajane visuaalsele struktuurile.
Rõõmsad punktid:
Meil on kurtide kultuur – kurtide elulood, kurtide folkloor ja viipekeel.
Meil on emotsionaalne emakeel – viipekeel oli keelatud õpetuskeelena 1866 – 1985.aastatel, kuid hoolimata keelust suhtlesid kurdid omavahel viipekeeles; õpetuskeelena võeti viipekeel Porkuni Kurtide Koolis kasutusele 1989; Tallinna Heleni Koolis kasutatakse viipekeelt õpetuskeelena juba 14 aastat; 2007.aastal tunnustati ametlikult viipekeel.
Meil on kurtide ajalugu – Vändra Kurttummade Kool (asutati 1866 aastal), Eesti Kurtide Liit (1922 a.), Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing (1922 a.), Porkuni Kool (1924 a.), Pärnumaa Kurtide Ühing (1925 a.), Saarte Kurtide Ühing (1933 a.) Tartu Hiie Kool (1941 a.), Tallinna Heleni Kool (1994 a.) jne.
Meil on kuulsad kurdid – maalikunstnik Andrei Jegorov, tõstja Voldemar Noormägi, Aasta Naine 1996 Annely Ojastu, Aasta Õpetaja 1997 Merike Mändsoo, mitmekordne kurtide maailmarekordi omanik Kairit Olenko ja teised.
Meil on sport au sees – kurtide olümpiamängud, väga head saavutused Euroopa Meistrivõistlustelt kui ka Maailmameistrivõistlustelt (kergejõustik, ujumine, orienteerumine), populaarsed spordialad on korvpall, bowling, võrkpall jne.
Meil on mitmed kõrgharidusega kurdid.
Meil on viipekeeletõlketeenused.
Meil saavad kuulmispuudega lapsed haridust Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis, Porkuni Koolis (pimekurdid) ja Narva Paju Koolis (venekeelne); kuulmispuudega inimesed omandavad haridust ka kutsekoolides ning kõrgkoolides koos viipekeeletõlgiga
Meil on kurtide abivahendid – vibreeriv äratuskell, telefonivõimendid, tekstitelefonid, beebi- ja suitsualarmid, uksekellad.
Meil on ajakiri Kurtide elu – ilmub kord aastas.
Valusad punktid:
Meil ei ole viipekeelekeskust – suur vajadus koostada õppematerjale ja uurida viipekeelt.
Meil ei ole viipekeelset uudistesaadet – AK uudistes olev pisike aken viipekeeletõlgiga ei rahulda kõiki, kuna seda on raske jälgida.
Meil ei ole päevakeskust – puudub rahaline toetus; kurb vaadata, et liitpuuetega kurdid elavad omaette üksinduses; päevakeskuses saaksid kurdid käia peale tööd ja osaleda üritustel.
Meil ei ole üleriigilist hooldekodu – kurdid elavad üle Eesti eraldi hooldekodudes, kus puudub suhtlemine viipekeeles.
Meil ei ole spetsiaalselt kurtidele mõeldud vibrosaali – Spetsiaalne vibrosaal lavaga on haruldane, kuna ka kurdid tajuvad kogu kehaga vibreerivat muusikat. Vibrosaal võimaldab korraldada loenguid, konverentse ja muid üritusi.
Rõõmsad punktid:
Meil on kurtide kultuur – kurtide elulood, kurtide folkloor ja viipekeel.
Meil on emotsionaalne emakeel – viipekeel oli keelatud õpetuskeelena 1866 – 1985.aastatel, kuid hoolimata keelust suhtlesid kurdid omavahel viipekeeles; õpetuskeelena võeti viipekeel Porkuni Kurtide Koolis kasutusele 1989; Tallinna Heleni Koolis kasutatakse viipekeelt õpetuskeelena juba 14 aastat; 2007.aastal tunnustati ametlikult viipekeel.
Meil on kurtide ajalugu – Vändra Kurttummade Kool (asutati 1866 aastal), Eesti Kurtide Liit (1922 a.), Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing (1922 a.), Porkuni Kool (1924 a.), Pärnumaa Kurtide Ühing (1925 a.), Saarte Kurtide Ühing (1933 a.) Tartu Hiie Kool (1941 a.), Tallinna Heleni Kool (1994 a.) jne.
Meil on kuulsad kurdid – maalikunstnik Andrei Jegorov, tõstja Voldemar Noormägi, Aasta Naine 1996 Annely Ojastu, Aasta Õpetaja 1997 Merike Mändsoo, mitmekordne kurtide maailmarekordi omanik Kairit Olenko ja teised.
Meil on sport au sees – kurtide olümpiamängud, väga head saavutused Euroopa Meistrivõistlustelt kui ka Maailmameistrivõistlustelt (kergejõustik, ujumine, orienteerumine), populaarsed spordialad on korvpall, bowling, võrkpall jne.
Meil on mitmed kõrgharidusega kurdid.
Meil on viipekeeletõlketeenused.
Meil saavad kuulmispuudega lapsed haridust Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis, Porkuni Koolis (pimekurdid) ja Narva Paju Koolis (venekeelne); kuulmispuudega inimesed omandavad haridust ka kutsekoolides ning kõrgkoolides koos viipekeeletõlgiga
Meil on kurtide abivahendid – vibreeriv äratuskell, telefonivõimendid, tekstitelefonid, beebi- ja suitsualarmid, uksekellad.
Meil on ajakiri Kurtide elu – ilmub kord aastas.
Valusad punktid:
Meil ei ole viipekeelekeskust – suur vajadus koostada õppematerjale ja uurida viipekeelt.
Meil ei ole viipekeelset uudistesaadet – AK uudistes olev pisike aken viipekeeletõlgiga ei rahulda kõiki, kuna seda on raske jälgida.
Meil ei ole päevakeskust – puudub rahaline toetus; kurb vaadata, et liitpuuetega kurdid elavad omaette üksinduses; päevakeskuses saaksid kurdid käia peale tööd ja osaleda üritustel.
Meil ei ole üleriigilist hooldekodu – kurdid elavad üle Eesti eraldi hooldekodudes, kus puudub suhtlemine viipekeeles.
Meil ei ole spetsiaalselt kurtidele mõeldud vibrosaali – Spetsiaalne vibrosaal lavaga on haruldane, kuna ka kurdid tajuvad kogu kehaga vibreerivat muusikat. Vibrosaal võimaldab korraldada loenguid, konverentse ja muid üritusi.
Suur aitäh Airele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar