Intervjueerisin esimese naismaratoonari Anne -Mari Pevkur-ga.
1.
Mida
jooksmine annab sulle?
Jooksmine annab mulle rõõmu ja
jooksen alati hea tujuga. Samuti orienteerumise jaoks oli vaja palju joosta.
2.
Milline
treeningprogramm oli sul enne maratoni?
Alustasin maratoniks
treenimisega üks aasta tagasi. Abikaasa andis nõu ja
soovitusi jooksmiseks enda kogemuste järgi.
3.
Miks
valisid maratoni? Kas oli raske joosta?
Valisin maratoni õe
soovitusel. Ta käis eelmisel aastal maratoni jookmas ja kutsus mind sellel
aastal jooksma koos temaga duelli. Mõtlesin ja nõustusin. On ju huvitav
proovida, mis tunne on joosta maratoni ja kes jookseb kiiremini, kas mina või
õde. Samuti ka innustas kurtide rekordi püstitamine.
Joosta oli muidu lihtne, aga
10 km enne lõppu oli raske, kuna oli pikk tõus ja samuti jalalihased olid
valusad. Finišis tundsin suurt rõõmu, et suutsin lõpetada.
4.
Oled
esimene kurt naismaratoonar meie kurtide kogukonnas. Mida soovitate jooksjatele
(kurtidele)?
Kui tahate minna maratoni
jooksma, siis ma ei soovita minna otse jooksma, vaid peate kindlasti üks aasta
harjutama maratoni jaoks ja ka minema arsti juurde tervisekontrolli. Tähtis on,
et hoiate oma tervist.
5.
Mida
tahaksid veel oma elus saavutada?
Tahaksin joosta veel ühe korra
maratoni ja teha isiklik rekord alla nelja tunni.
Anne-Mari Pevkur lisas kirja: Hea tunne on see, et sain uhke olla, et olen ainus kurt naine kes läbis
maratoni. Aga Stockholmi maratonis ma ei tea, kas keegi välismaalasest kurte
jooksid seal. Osalejad on nii-nii palju, rinna numbri järgi oli 27 tuhat nagu
sipelgad pesas. Eks näeme kui tervis lubab.Edu ja suur aplaus esimesele kurdile naismaratoonarile!
Stockholmi maraton
Stockholmi Olümpia staadionil jõudis naine finisesse õnnelikult ja pisarais
Pildid Anne-Mari Pevkuri erakogust.
NB! Kui teate kurte maratoonare, palun kirjutage kasti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar