XVII Maailma Kurtide Föderatsiooni kongress Türgis

Ainsad eestlased kongressil

XVII Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kongress toimus käesoleva aasta 28.juulist 1.augustini Istanbulis. Kongressi peateemaks oli sel korral inimõigustega seonduv ning selle raames käsitleti järgmisi alateemasid: viipekeel, kurtide haridus, tehnoloogia, vähemusrühmade (näit. seksuaalvähemuste, naiste, pimekurtide) olukord ja probleemid, tõlkimine, eakad ja noored kurdid, tervis ning kurtide olukord arengumaades. Kokku oli kongressil võimalik kuulata/vaadata 111 ettekannet, esinejateks olid nii kurdid kui ka kuuljad üle kogu maailma. Kongressi töökeelteks olid rahvusvaheline viiplemine ja inglise keel, lisaks oli üritusel tagatud tõlge türgi viipekeelde, türgi keelde ning kirjalikku inglise keelde (kirjutustõlge). Tõlgid olid nii kurdid kui kuuljad inimesed, paljudel osalejatel olid kaasa võetud oma rahvusliku viipekeele tõlgid. Kokku töötas kongressil 90 tõlki, kes edastasid infot 47 erinevasse keelde. Kongressi aitasid korraldada 100 kurti ja kuuljat Türgi vabatahtlikku.

Kongressil osales 1312 inimest 97 erinevast riigist Euroopast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aafrikast ning Austraaliast. Osalejate seltskond oli väga värvikas nii nahavärvi, riietuse kui isiksuste poolest – tekkis tunne nagu oleks sattunud ,,kurtide planeedile“. Oli põnev jälgida ja tutvuda erinevate riikide kurtide viipekeele ning käitumiskultuuriga. Rõõmustav oli, et esmakordselt osales WFD kongressil kuue esindajaga ka Põhja-Korea delegatsioon. Avamispeo esinemisi vaadates sai muuhulgas osa Türgi erinevate piirkondade tantsudest ning kuulvad inimesed ka muusikast. Muusika saatis kurtidele sobivalt tugev trummipõrin, mis võimaldas ka kurtidel muusikarütmist aimu saada. Üllatav oli, et kõik tantsijad olid kurdid inimesed.

Kongressi ettekanded olid kõik väga põnevad, nende kaudu sai palju huvitavat ja kasulikku infot selle kohta, mis olukord erinevates riikides kurtide kogukonnas hetkel valitseb ning kuidas on toime tuldud kurtide probleemide lahendamisega. Kõige selle juures oli peamise tähelepanu all ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle täitmine. Oli huvitav saada teada, missuguseid uurimusi ja projekte teistes riikides on tehtud – see tekitas endalgi ideid, mida võiks tulevikus Eestis kasutada. Üheks põnevaks mõtteks oli seegi, et rahvuslikud viipekeeled võiksid kuuluda UNESCO maailmapärandi hulka – selles osas on eeskujuks Austria, kelle viipekeel ja kurtide kultuur on juba ametlikult UNESCO maailmapärandi nimekirja lisatud. Esinejate hulgas oli palju tuntud inimesi, sealhulgas näiteks kuulus kurt teadlane dr Paddy Ladd Inglismaalt. Muljeavaldav oli ka kogu kongressi kõrge tehnoloogiline tase. Paljud küsimused, mis olid enne kongressi tekkinud erinevate riikide või nende kultuuri ja viipekeelega seoses, said uute tutvuste ja suhtlemisega samuti vastused. Kongressilt saadud teadmised ja kogemused on väga kasulikud sellekski, et mitmetes riikides juba oldud probleeme Eestis tulevikus vältida.

Kongressi raames toimus ka mess, kus tutvustati erinevaid viipekeelte ja kurtidega seotud projekte, õppematerjale ning infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti oli võimalik omal soovil toetada Nepaali maavärina tõttu kannatada saanud kurtide kogukonda ostes kurtide naiste valmistatud käsitööd. Otsustasin  neid toetada ja Nepaali esindajad olid väga rõõmsad, et esmakordselt toetas neid tundmatu väike riik Eesti.

WFD kongressi korraldatakse iga nelja aasta järel, järgmine toimub 2019. aastal Pariisis. Soovitan soojalt Eesti kurtidel kongressil osaleda, et saada uusi teadmisi ja kogemusi, laiendada silmaringi, tugevdada oma identieeti ning saada tunda, mida tähendab olla ,,Kurt“.

Seekord osales kongressil ka Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu tegevjuht Piret Põllu, kes arvas üritusest järgmist: „Huvitav oli näha, milliseid teemasid kurdid ise uurivad ja millega tegelevad, samuti oli nauditav näha heas (rahvusvahelises) viiplemises pikki asjalikke ettekandeid. Eestiga sarnaselt on näiteks probleemideks kurtide õpilaste tavakooli integreerimine. Väga hea oli näha, et kurdid teevad huvitavaid viipekeele õppematerjale jms ja pakuvad uusi lahendusi. Kongressil osales ka 6 inimest Põhja-Koreast, see fakt oli tunnustamist väärt.“

Tänan toetuse eest Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingut ja Eesti Kurtide Liitu.

Aitäh WFD-le ja Türgi korraldajatele!