Leonardo - Paul pildil (ajakiri ,,Naised" 09.01.2009)Ühel märtsikuu päeval juhtis rahuliku olekuga pereisa Alar oma tumepunast Opelit Tõrvandi aleviku poole. Autos istusid elukaaslane Karin ja väike Leonardo. Tartu-Võru maantee ristmikult pööret tehes käis äkki põmakas. Autoklaasid klirisesid kildudeks. Leonardo hakkas ehmatusest kõvasti nutma.
Leonardo: "Ma kukkusin istme vastu ja sain haiget. Seepärast hakkasin nutma."Karin: "Mu esimene mure oli, kas lapsega juhtus midagi või laps jäi terveks."Alar: "See moment olin täielikus šokis, kui hoop käis. Algul oli teiste pärast mure, kuidas Leonardo ja Kariniga on, aga paistis, et pole kõige hullem. Siis läksin ja vaatasin, mis on autokesest saanud, ehk õnnestub autot päästa."Alari sõnul põhjustas õnnetuse pöörde peal vastassuunavööndist vastu sõitnud autojuht. Hooletusest. Opelil oli peatee, vastusõitjal lõppes peatee ära. Lihtne ja loogiline, aga võta näpust - õnnetus ei hüüa tulles. See oli nende pere esimene ja loodetavasti ainus autoõnnetus. Opel läks mahakandmisele, esiots oli täiesti sodi, aknaklaasid puruks.Karin: "Mul olid põlved sinikaid täis, luumurde õnneks polnud. Kolm päeva oli raske käia, aga pidin kaks päeva bussiga sõitma, toidukotid käe otsas ja Leonardo ka. See oli raske, kuid tuli üle elada."Leonardo: "Ütlen nüüd emmele - vaadake ette, et jälle õnnetust ei juhtuks! Me ei jõua teist korda uut autot osta."Karin: "Jah, kui me samast kohast mööda sõidame, siis oleme alati kõik natuke hirmul, et keegi otsa ei sõidaks."Alar: "See on koht maanteel, kus on juhtunud palju õnnetusi, ka surmaga lõppevaid."Leonardo: "Kollane märk oli üleval, teine auto pidi ootama, aga sõitis meile otsa. Emme sai haiget, isa jäi terveks. Emme tahtis abi kutsuda, aga keegi ei tulnud appi. Mitte ükski auto ei peatunud, kõik sõitsid mööda." Seda lugu võis kuulda TV 3 "Eestimaa uhkuse" saatest, kus Leonardo sai "teenetemärgi".
Leonardo: "Ma kukkusin istme vastu ja sain haiget. Seepärast hakkasin nutma."Karin: "Mu esimene mure oli, kas lapsega juhtus midagi või laps jäi terveks."Alar: "See moment olin täielikus šokis, kui hoop käis. Algul oli teiste pärast mure, kuidas Leonardo ja Kariniga on, aga paistis, et pole kõige hullem. Siis läksin ja vaatasin, mis on autokesest saanud, ehk õnnestub autot päästa."Alari sõnul põhjustas õnnetuse pöörde peal vastassuunavööndist vastu sõitnud autojuht. Hooletusest. Opelil oli peatee, vastusõitjal lõppes peatee ära. Lihtne ja loogiline, aga võta näpust - õnnetus ei hüüa tulles. See oli nende pere esimene ja loodetavasti ainus autoõnnetus. Opel läks mahakandmisele, esiots oli täiesti sodi, aknaklaasid puruks.Karin: "Mul olid põlved sinikaid täis, luumurde õnneks polnud. Kolm päeva oli raske käia, aga pidin kaks päeva bussiga sõitma, toidukotid käe otsas ja Leonardo ka. See oli raske, kuid tuli üle elada."Leonardo: "Ütlen nüüd emmele - vaadake ette, et jälle õnnetust ei juhtuks! Me ei jõua teist korda uut autot osta."Karin: "Jah, kui me samast kohast mööda sõidame, siis oleme alati kõik natuke hirmul, et keegi otsa ei sõidaks."Alar: "See on koht maanteel, kus on juhtunud palju õnnetusi, ka surmaga lõppevaid."Leonardo: "Kollane märk oli üleval, teine auto pidi ootama, aga sõitis meile otsa. Emme sai haiget, isa jäi terveks. Emme tahtis abi kutsuda, aga keegi ei tulnud appi. Mitte ükski auto ei peatunud, kõik sõitsid mööda." Seda lugu võis kuulda TV 3 "Eestimaa uhkuse" saatest, kus Leonardo sai "teenetemärgi".
Edasi loe artiklit ajakirja Naised paberversioonist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar