10.12.08

Hääletu ilma maailmameister

Treener Timo Tõnisma ja Kairit Olenko

Läänemaalt pärit 22-aastane Kairit Olenko on maailmameister ja mitmete rekordite omanik. Teda eristab muudest tippsportlastest vaid see, et ta ei kuule stardipauku.
Kui palju tuleb treenida, et maailmameistriks saada?
Alati ei olegi küsimus, kui palju treenida, vaid kui targalt. Ema tuletab siiani meelde, et juba algkoolis olin hirmus vallatu piiga ja ei püsinud hetkekski paigal. Mu vanemad arvasid, et pulbitseva energia maandamiseks pole paremat vahendit kui sport.
Esimesed kokkupuutud spordiga toimusid tänu isale, kes mind võrkpallivõistlustele ja -treeningutele kaasa võttis. Enne kooli sai proovitud veel suusatamist ja korvpalli.
Kergejõustikuga alustasin 12-aastaselt. Sellest ajast olen sihikindel ja järjepidev harjutaja. Viimased kaks aastat treenin nagu profisportlane, harjutuskordi koguneb nädalas 6-8.
Poolel teel tippu tundsin end olevat 2003. aastal, kuid nüüd võin kindlalt väita, et 2007. aastast olen jõudnud tippu. Seal püsimine on aga omaette katsumus.
Olete võistelnud ka Eesti absoluutsetel meistrivõistlustel.
Osalen kuuljate võistlustel palju tihedamalt kui kurtide omadel. Konkurents on seal palju tihedam ja tugevam, see õpetab mind rohkem võitlema ja pingutama paremate kohtade eest, aga ka kaotama.
Minu parimad tulemused kuuljatega võisteldes on tänavune Eesti täiskasvanute sisemeistrivõistluste viievõistluse hõbe, mullune noorsoo sisemeistrivõistluste viievõistluse hõbe ja kuulitõuke pronks ning noorsoo Eesti meistrivõistluste kuld kuulitõukes ja hõbe 110 meetri tõkkejooksus.
Milliseks hindate kurtide spordi taset?
Tiitlivõistluste tulemusi vaadates on see kõrge. Nii mõnigi kurdist sportlane võiks Eesti kergejõustiku absoluudis esikoha saavutada.
Kui palju kahjustab kurt olemine spordisaavutusi?
Mingil määral ikka. Kurdid ei kuule stardipauku ja kaotavad niimoodi tavasportlastega võrreldes väga palju aega. Treeneritel on palju raskem ja aeganõudvam neile tehnikat õpetada, kõike ei saa ju ette näidata või viibelda. Nii võib vahel mõni tähtis nüanss sootuks õpetamata jääda või nõuab palju enam aega. Aga kui kurt ikka tahab ja piisavalt motiveeritud on, saab ta sportida väga edukalt.
Mismoodi kurdi sportlastega võistlustel suheldakse?
Kurdid räägivad omavahel loomulikult viipekeeles. Kurtide võistlustel on ka paljud kohtunikud viipekeele oskajad. Eesti kohtunikud on väga sõbralikud ja vastutulelikud ning alati kõik vajaliku selgeks teinud.
Tänu kellele olete spordis nii palju saavutanud?
Kõige suuremaks toeks on olnud perekond, treenerid ja sõbrad. Väga tänulik olen ma Haapsalu ja Tallinna linnavalitsustele ja ka ainukesele sponsorile, Est-Trans kaubavedudele, kes rasketel hetkedel pole minusse usku kaotanud.
Erakordset tähelepanu on mulle pööranud IT-Kolledž, kus ma õpin. Olen südamest tänulik kogu kooliperele igakülgse toetuse eest!
Kui suur on treeneri roll?
Väga suur. Treener on kogu süsteemi ülesehitaja, suunaja, õpetaja, toetaja. Treeneri ja sportlase suhe peab olema usaldusväärne, muidu koostöö vilja ei kanna.
Kuna mu treener Timo Tõnisma viibib nüüd enamuse ajast välismaal, treenin ma tema juhiste järgi iseseisvalt. Vahel õnnestub harjutada ka koos või sõita laagritesse. Kuid kontaktis oleme messengeri või sms-i teel peaaegu iga päev.
Kes on teie treeningukaaslased?
Praegu mul neid pole, kuid laagrites käies on alati kurtidest kaaslastega lõbus treenida.
Kus põhiliselt treenite?
Treenin Audentese hallis või staadionil, Kalevi spordihallis, Nõmme metsas ja ujulas.
Kuidas suudate ühendada õppimise ja treenimise?
Esimesel kursusel oli kõige raskem, sest kokkupuude arvutitega oli mul olnud minimaalne ja õppeained tundmatud. Mõtlesin iga päev, kas ikka suudan niimoodi jätkata ning spordi ja õppimise ühendada nõnda, et kumbki pool ei kannataks.
Sundisin ennast rohkem pingutama ja sain hakkama, kuigi tegelikult on see päris raske ja väsitav. Käin iga päev koolis ja trennis, minu aeg on minutipealt planeeritud.
Hea on aga see, et IT-Kolledž asub nüüd Mustamäel, kus ka mu treeningud toimuvad. Saan linna sõidu arvelt palju väärtuslikku aega kokku hoida.
Milliseid iseloomujooni on sport teis arendanud?
Püsivust, sihikindlust, suhtlemisjulgust ja võimet end maksma panna. Ta on kasvatanud mu võitlusvaimu, otsustavust mitte iial enne lõppu loobuda, pingutamata alla anda.
Esindate spordis Läänemaad. Mitu Läänemaa rekordit teie käes on?
Olen Läänemaa Kergejõustiku Klubi liige ja võistlen Eestis ikka oma klubi nime all. Minu nimel peaks maakonna rekordid olema kaugushüppes, 100 m tõkkejooksus, seitsmevõistluses ja siserekordid 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes ja viievõistluses.
Millised on järgmised eesmärgid spordis?
Osaleda 2009. aasta septembris toimuvatel kurtide olümpiamängudel Taivanil. Miks need mängud minu jaoks nii põnevad on? Sest minu nimel on mitmed rekordid, mida üritan kaitsta või parandada, aga konkurents tiheneb pidevalt.
Jõudumööda tahan osaleda koos kuuljatega talvel ja suvel Eestis toimuvatel võistlustel. Salasoov on võtta sel talvel kurtide viievõistluse Euroopa rekord enda nimele.
Kes on teie eeskujud?
Carolina Klüft ning Susanna Kallur.
Kuidas kujutate ette edasist elu?
Kindel on see, et tahan tegeleda spordiga nii kaua kui tervis lubab ja ma uutele tulijatele jalgu ei hakka jääma. Kui kunagi peaksin võistlusspordi lõpetama, siis tervisespordiga püüan sõbraks ikka jääda. Kavatsen mängida võrkpalli ja tegeleda vahelduseks ka muude spordialadega.
Õpin IT-süsteemide administreerimist kolmanda kursusel. Tahan leida IT-alase töö, kus end proovile panna. Mis mind aga murelikuks teeb, on töökohtade puudus. Tahan lõpetada kooli ja hakata tööle oma erialal.
Kindlasti kuulub minu tulevikuplaanide hulka ka perekonna loomine.
Timo Tõnisma, treener:
Kairitiga kohtusin juba 12 aastat tagasi, kui ise Haapsalus Endel Susi käe all harjutasin ja Kairit samuti treeningutele tuli. Kuna ta käis Porkunis koolis, polnud ta meil igapäevane treenija ning erilist suhtlemist meil toona polnud. Tere ja head aega sai öeldud ja vahel treeneri palvel mõnd tehnikat ette näidatud.
Tihedamalt hakkasime suhtlema 2006. aasta septembris, kui Kairit vajas hädasti juhendaja abi Tallinnas ja Endel Susi mind teda abistama utsitas. Kuna just olin TPÜd lõpetamas ja sport on mulle alati hingelähedane olnud, otsustasin end treenerina proovile panna oma kunagist treeningukaaslast aidates.
Sellest ajast saati oleme kahe aasta jooksul suhelnud pea iga päev ja saanud lisaks treeneri-õpilase suhtele ka väga headeks sõpradeks. Suhtleme viipekeeles, aga kui mul ei ole võimalik mõnd olulisemat mõtet Kairitile selgeks teha, kuna ma ei ole nii hea viipekeele oskaja, siis võtame ka paberi ja pastaka appi. Palju olulist infot vahetame õhtul msn-is, analüüsime tehtut ja tehnikat videote kaudu. Samuti on kiireks suhtlemise vahendiks sms-id.
Kairit on väga enesekindel ja otsekohene. Tugeva võitlusvaimuga, ei anna alla enne endast kõike andmata. Sihikindel ja väga töökas. Rõõmsameelne, sõbralik ja heatahtlik ka konkurentide suhtes.
Sporti suhtub ta väga tõsiselt, treenib motiveeritult ja sihikindlalt. Võitudega hakkab ta juba harjuma - MM-il tõusis ta kolm korda poodiumi esimesele astmel. See ei vähenda kindlasti medali väärtust, kuid pidevalt parim olles ei oska ta ehk emotsionaalselt enam nii rõõmus olla. Seepärast osaleme palju ka tavalistel võistlustel Eestis, et võitlusvaim värskena hoida ja kaotustest indu ja motivatsiooni juurde saada.
Kurdina on tal oma eesmärkide poole minna raskem kui kuuljatel. Tal on palju aeganõudvam, kulukam ja raskem õppida. Kõige suurem proovikivi on muidugi äraelamine ise - kuna otsus on tehtud tippspordi kasuks, siis tööl ei jõua kohe kindlasti käia. Süüa on aga tarvis, tippsport nõuab pidevalt investeeringuid, koolis on vaja käia. Selleks kõigeks on vaja loomulikult raha.
Sponsoreid on väga raske leida juba tavasportlastel, veelgi raskem kurtidel. Riik ei ole välja töötanud mingisugust toetusraha süsteemi. Kuid siiski olid Eesti kurdid sportlased hiljutise MM-i põhjal medaliarvestuse tabelis selliste suurriikide taga nagu Venemaa, Ukraina ja Poola, kellel on tagatud oma sportlastele igakuine toetusraha ja korralik preemiasüsteem, neljandal kohal. Kahju, et meie riigis ei osata veel vääriliselt hinnata invasportlaste ja kurtide saavutusi rahvusvahelisel areenil.
Kairit Olenko suurimad spordisaavutused
Kurtide maailmarekord seitsmevõistluses, 5062 punkti (2008)
Kurtide maailmarekord 100 meetri tõkkejooksus, 14,39 (2008)
Kurtide Euroopa rekord odaviskes, 45.85 (2008)
Kurtide I MM-i edukaim sportlane 3 kuld- ja 1 pronksmedaliga (2008)
Kairit Olenko tulemused
110 meetri tj - 14,39 (Kurtide maailmarekord, 2008)
Kuulitõuge - 12.46 (2008)
Kõrgushüpe - 1.65 (2008)
200 meetri jooks - 26,66 (2008)
Kaugushüpe - 5.77 (Eesti kurtide rekord, 2008)
Odavise - 45.85 (Euroopa rekord, 2008)
Seitsmevõistlus - 5062 (Kurtide maailmarekord, 2008)
Viievõistlus - 3236 (Eesti kurtide rekord, 2008)
60 meetri tj - 8,99 (Euroopa kurtide rekord, 2004)
See artikkel on võetud ajalehest Maaleht (05.12.2008)

7.12.08

Kurtide pere Eestimaa uhkusel


Heategevusgala ,,Eestimaa uhkus 2008“ on mõeldud tublimatele tavalistele inimestele, kes on olnud päästmas või aitamas teisi inimesi. Saabuvaid kirju lugesid Eesti tuntumad inimesed ja žürii liikmed: UNICEF Eesti esinduse president ja näitlejanna Elle Kull, Riigikogu liige olümpiavõitja Erki Nool, suurärimees Urmas Sõõrumaa, kultuuriminister Laine Jänes, lauljatar Eda – Ines Etti, Elioni juhatuse esimees Valdur Laid ja TV 3 uudisteankur Sven Soiver. Eestimaa uhkus patroon on dirigent Eri Klas. Valiti tublimaid inimesi, ja üks neist on laps kurtide vanematega. See annab kurtidele positiivse ja rõõmsa hetke, kui kurtide peret on nii auväärse kogu poolt tunnustatud.
Kuidas sattus kiri žüriile?
Leonardo-Pauli lasteaiaõpetaja Ly Grišakov saatis Eestimaa uhkuse žüriile salaja loo, mille oli kuulnud kurtide perelt. Kurtide pere oli väga üllatunud sellest.
Milline heategu on olnud?
Aastal 2008 varakevadel sõitsid Karin, Alar ja Leonardo-Paul autoga. Nad olid teel kodu poole, kui juhtus suur avarii, teine auto sõitis nende autole sisse. Õnneks inimestega midagi tõsist ei juhtunud. Vigastused olid kerged, aga suur šokk tabas kõiki. Karin ja Alar üritasid teise auto juhile käte abil selgeks teha, et juhtunust on vaja teatada politseile, aga kuna autojuht oli teisest rahvusest ja suures šokis siis ei saanud ta nendest aru. Kuna ükski mööduvatest autodest kinni ei pidanud, ei jäänud Karinil ja Alaril muud üle, kui valisid politsei telefoni numbri ja abi pidi kutsuma äsja viieaastaseks saanud Leonardo-Paul. Läbi pisarate teatas ehmunud väikemees, kes ta on, mis on juhtunud ja kus nad asuvad. Politsei reageeris kiiresti ja tänu Leonardo-Paulile said nad abi. (Õpetaja kiri)
Karin ja Alar on ise kurdid, sellepärast nad ei saanud helistada ja palusid oma pojal helistada.
Tegemist on väga toreda perega ja minu meelest on nad tunnustamist igati väärt. (Õpetaja kiri)
Millal toimub heategevusgala?
Heategevusgala toimub Tallinna Reaalkoolis 14.detsembril. TV 3 näitab seda sel kuupäeval kell 20.20.
Eestimaa uhkus on korraldatud neljandat korda ja sinna on sattunud esimest korda kurtide pere. Pere väärib väga tunnustamist.
Õnnitleme neid ja julget õpetajat suure rõõmuga.

6.12.08

Miks inimesed ei tunne kurtide kultuuri?

Pildid klubi seinal

Käisime meediakoolitusel. Lektor oli Kaja Tampere Jyvaskyla Ülikoolist. Ta küsis osalejatelt, millised kogemused on meediaga ja milliseid probleeme on olnud. Arutelu käigus selgus, et rohkem pööravad Vene ajakirjanikud tähelepanu puuetega inimeste probleemidele ja vene saated (AK vene keeles, ORT jne) näitavad teles puuetega inimeste sündmusi, kui eestlased; ajakirjanikud kirjutavad meediasse valed sõnad või laused, millega pole meie rahul; mõned ajakirjanikud esitavad kurtidele rumalaid küsimusi, millele peaksime vastama; lugejaid ei huvita uudised jne.
Lektori sõnul on eestlased lääne poolel, venelased ida poolel. Segamini on eesti inimeste sisemuses lääne ja nõukogude kasvatused. Venelaste sisemuses jäävad alles traditsioonid, sest nad oskavad tähelepanu pöörata meedias kajastatule. Valed ja inetud sõnad (kurttumm, poolkurt jne) on meedias kasutusel, sest ajakirjanikud ei tunne kurtide kultuuri. Soovitav on kohe öelda õigeid sõnu (kurt, vaegkuulja jne) ajakirjanikele. On palju vaja informeerida, tutvustada ja avalikustada kurtide kultuuri meediale. Tuleks tutvustada koolides kurtide kultuuri ja emakeelt – viipekeelt ning näidata ennast. Loomulikult ajakirjanikud ei tea midagi kurtide kultuurist ja esitavad rumalaid küsimusi. Lugejad valivad ajalehtedest või ajakirjadest oma lemmikteemasid ja loevad ainult neid.
Eestis valdavad inimesed rohkem eesti keelt kui viipekeelt. Aga maailmas kasutatakse rohkem viipekeelt, kui eesti keelt. Oleme uhked oma emakeele üle.
Eile avaldati Õhtulehe kodulehel uudis, kus kirjutati inetu sõna ,,kurttummad vanemad“. Ühel vanemal on väga hea kõne, teisel taskus kõrgharidus. Kuidas julgeti kasutada inetut sõna?

29.10.08

Kurt räppar Soome lauluvõistlustel

Kurt räppar Signmark osaleb Soome Eurovisiooni eelvooru 2009 lauluvõistlustel, kus võistleb 12 lauljat. Seal valitakse parim laulja, kes sõidab Soomet esindama maikuus Eurovisiooni 54. lauluvõistlusele Moskvasse. Finaal toimub 23.jaanuaril 2009 aastal Tamperes.
Hoiame pöialt Signmark -le!

Soome lauluvõistlus

Signmark

Julged kuulmispuudega naisbussijuhid

Lilli
Heli

24. – 26. oktoobril 2008 aastal toimusid I naisveteranide korvpallivõistlused Vilniuses, Leedumaal. Tallinna Kurtide Spordiselts Talkur rentis 9-kohalise bussi. Kurt Lilli Tallinnast ja vaegkuulja Heli Võrumaalt olid nõus sõidutama naisveterane Leedumaale. Neil oli esimene korda elus juhtida bussi.
Ärasõit algas 23.oktoobril kell 7 Tallinnast. Esimene peatus oli Tartu, kus võtsime bussi peale neli naist. Algas pikk sõit Leedumaale, Lilli juhtis pikka aega bussi ning Heli lühikest aega. Tagasiteel sõitis pikka aega Heli Vilniusest Võrumaale. Ta tundis end mõnusalt bussiroolis. Sealt Tallinnani juhtis Lilli bussi. Ta soovib edaspidigi bussi juhtida. Tallinnast Vilniuse on umbes 800 kilomeetrit. Eesti ja Läti kiirteedel on kiirusepiirang 90 km tunnis, Leedumaal 110 km tunnis. Inimeste arvates oli naisautojuhtide kiirus keskmiselt 80 km tunnis. Naisbussijuhtide sõidukiirus oli kiirusepiirangu piiril. Nad ütlesid, et bussi juhtimine on vägev.
Naisveteranid tänavad julgeid autojuhte Lillit ja Helit.

Pildid erakogust

28.10.08

I kurtide naisveteranide korvpallivõistlused


I naisveteranide korvpallivõistluste ettepanek tuli eelmisel aastal Ukrainast, kus toimusid 9. meesveteranide võistlused. Vilniuse Kurtide Spordiselts Gestas korraldas I naisveteranide korvpallivõistlused 24. – 26. oktoobril 2008 aastal. Sankt – Peterburgi, Riia, Kiievi, Tallinna, Gomeli ja Vilniuse klubid olid nõus osalema, hiljem 3 klubi loobus viisa ja naiste vähesuse tõttu. Naisveteranide vanusepiirang on alates 30 a.
24.oktoober – Tallinn ja Sankt – Peterburg 28 – 48
25. oktoober – Tallinn ja Vilnius 31 - 42
Võistluste raames olid kolmepunkti viskevõistlused, millest võttis osa igast klubist 3 naist. Parimad kolmepunktiviskajad olid leedulannad. Eli Tallinnast sai kolmanda koha kolmepunkti viskevõistluses.
Autasustamine toimus Leedu Kurtide majas, mis on kütmata ja võlgades. Lähiajal müüakse see maja ära. Oli tore teiste naisveteranidega mängida ja vestelda. Järgmised II naisveteranide korvpallivõistlused toimuvad Tallinnas.

Pilt Katrinilt

12.10.08

Eriku tähtis päev

27.september oli mulle tähtis, kuna sel päeval toimus Tallinnas Pirital jooksumaraton. Minule oli see elu esimene maraton.
26. rahvajooksu distantsid olid 5, 10 ja 42,1 km. Kohtusin seal Merje ja Jaanoga. Uudistasime jooksuvõistlust. Enne starti hakkasin tegema soojendust. Start oli koos 10 ja 42,1 km jooksjatele. 8 km järel pöördusime meie maratonirajale. Jõin jooksmise ajal küll palju vett, kuid 25 km järel tuli väsimus ja jalakrambid. Ei saanud joosta, hakkasin käima ja vahel jälle jooksin. Kui jõudsin 39 km-ni, püüdsin joosta edasi finišisse. Kohale jõudes tundsin palju rõõmu. Sain ajaks 4 tundi 2 minutit 49 sekundit ning 66. koha. Meie tuntuim maratoonar Taavi Tambur surus mu kätt ja tänasin teda, sest olen treeninud ja õppinud jooksma Nõmme staadionil.
Meistriks tuli Aleksei Markov ajaga 2:32.02, naistest Kaja Vals 3:16.14. Osavõtjaid oli kokku 91. Olin rahul.
Pärast maratoni läksin kurtide päeva tähistama. Oli meeldiv kui tervitati aplausiga klubis.
Aastaid kahtlesin, kas võtta maratonist osa. Tänavu tuli nii palju julgust, et minna.

Erik kirjutas.

11.10.08

Hambaarsti juures

See juhtus pärast kurtide nädalat. Kurt keskealine naine läheb erahambaarsti juurde hirmsa hambavaluga. Operatsiooni ajal on kaetud hambaarsti nägu spetsiaalse läbipaistva kattega nagu keevitajal. Naine suudab väga hästi suult lugeda. Kui hambaarst selja pöörab, soovib naine arstilt silmkontakti saada. Järsku kutsub arst noorema meeshambaarsti. Noormehest hambaarst küsib naiselt, miks ta ei kasuta kuuldeaparaati. Naine vastab, et ta on kurt ja ei kuule kuuldeaparaadiga mitte midagi. Noormees küsib veel naiselt, miks ta ei kasuta kõrvaimplantaati. Naine vastab, et ei taha.
Miks hambaarstid on mures, et kurt ei kasuta kuuldeaparaati või kõrvaimplantaati?

Kurt talupidaja




Kurt talupidaja Alar Umbleja elab kurtide inimeste seas kõige kaugemal Eestimaal. Alar peab koos vanema vennaga talu. Siberi talu asub Võrumaal, Misso vallas. Lähedal on ju Läti Vabariigi riigipiir. Vennad tegelevad seakasvatusega. Sigalas on 200 siga. Sead on uskumatult puhtad ja roosad. Neil on ka pisikesed põrsad. Alari põhitöö on põrsaste eest hoolitsemine. Alar viiples, kuidas päästis haige emise, kes ootas põrssaid. Loomaarst ütles, et emist ei saa terveks ravida. Alar soojendas emist sooja saunalinaga, mida oli vahetanud mitu korda ning valvas kogu ööpäeva. Emis sai terveks ja sünnitas 15 põrsakest.
Aastas viivad vennad Umblejad turule umbes 400 siga, suure enamuse neist neelab Otepää lihatööstus. Siberi talu kasvatab veel kartulit, nisu, otra, hernest, kaera ja rapsi. Maad on kokku 176 hektarit. Suurim mure on aga kõrged kütte- ja väetisehinnad.
Talu ümber on kaunis maastik ja liigirikas mets.

30.9.08

Kairit Olenko kolmekordne maailmameister


Türgis Izmiri linnas lõppenud kurtide esimestel maailmameistrivõistlustel kergejõustikus võitis kolm tiitlit Kairit Olenko, mis tähendas ka MMi edukaima sportlase nimetust.
Peale seitsmevõistluse kuldmedali uue maailmarekordiga 5062 punkti võitis Olenko ka 100 meetri tõkkejooksu ja kõrgushüppe. Odaviskes jäi tema saagiks pronksmedal.
100 meetri tõkkejooksus võitis Olenko ülekaalukalt ja suurepärase tulemusega 14,16 sekundit. Kahjuks pärssis selle tulemuse rekordikõlblikkuse lubatust tugevam taganttuul 3,4 meetrit sekundis.
„Eeljooksus oli tuul normis ja Olenko lõpus lonkis, kuid aeg oli ikkagi 14,64. See näitab, et ta oli MMiks saavutanud väga hea vormi,” pajatas treener Timo Tõnisma. „Aga ikkagi oli üllatav, et pärast rasket seitsmevõistlust suutis ta särtsu nõudvail aladel võita. Kõrgushüppe kuldmedal oli tegelikult meeldiv üllatus.”
Kõrgushüppes ületas Olenko ainsana 1.63 ja edasistest katsetest loobus, et püüda parimat odaviskes. Värske maailmarekordi 45.85 omanikuna oli ta ala favoriit. Sedapuhku heiteriistal siiski loodetud lendu ei olnud ja Olenko pronksmedali tulemuseks mõõdeti 42.96.
„Tegelikult olen kohtunike peale väga pahane, sest võidunaine Sato Jaapanist ei väärinud võitu. Võtsin ta visked videosse ja seal on täpselt näha, et oda saba maandub enne kui esiots. Siis on tulemus null, aga Satol mõõdeti ikkagi odaotsa järgi tulemus. Kõige rohkem läks hinge, et Satole läks kirja ka uus maailmarekord 46.20, ületades 35 sentimeetriga senise Olenko rekordi. Andsin protesti sisse, kuid seda ei rahuldatud.”
Tõnisma tunnistas, et Olenko ise oli neljal päeval jutti võistlemisest siiski nii palju väsinud, et loodetud odaviske kuldmedalit ei suutnud enam võita. „Kokkuvõttes võistles Olenko väga hästi ja tema võidetud medalid aitasid Eesti esindusel tõusta riikide pingereas esimese viie hulka.”


Võetud artikkel - ajalehest Lääne Elu

26.9.08

Maailmarekord Kairitilt


Praegu (24. - 28. septembrini) toimuvad I kurtide kergejõustiku maailmameistrivõistlused Türgis, Izmiris.
Kergejõustiku MM -le sõitis 8 kurti kergejõustiklast Eestist. Osa võtab 35 välisriiki. Osavõtjaid on 372 atleeti (mehi 267 ja naisi 105). Eestit esindavad sportlased: Kairit Olenko, Anu Öpik, Anette Ojastu, Marja -Liisa Mändsoo, Emilija Manninen, Andres Liiviste, Hans - Kristjan Paukson ja Arles Paks.

Kairit Olenko võitis esikoha 7-võistluses 5062 punktiga. See on uus maailmarekord. Vana rekord 4903p. püsis ligi 20 aastat ameeriklanna nimel. Kairit parandas ka maailmarekordit odaviskes 89 sentimeetriga. Eile sündis teine Kairiti maailmarekord 45.85.

33-aastane Anu Öpik lõpetas 100 meetri jooksus hõbedamedaliga. Ta pärineb Ojastute spordidünastiast.

20.9.08

Kurtide olukord Eestis


Eestis tegutseb kurte koondava organisatsioonina Eesti Kurtide Liit, mille alluvuses on 8 kurtide ühingut. Neid nimetatakse kurtide klubideks. On levinud tava, et kurdid tulevad kord nädalas klubidesse kokku, et vahetada informatsiooni, arutada igapäevaelu ja ühiskondlikke probleeme, suhelda ja olla koos. Kuigi paralleelselt kurtide organisatsioonidega tegutsevad ka puuetega inimeste kojad, võib öelda, et kurdid jäävad nende töös eraldiseisvaks. Põhjuseks võib tuua just kurtide oma keele – viipekeele olemasolu, mis ühelt poolt neid üheks kogukonnaks ühendab ning teiselt poolt neid kuuljate kogukonnast ja kuuljate kultuurist eristab. Kurdid tunnetavad oma kurtust positiivsena, mille tõttu mõistetakse ja tõlgendatakse ka ümbritsvat maailma teisiti. Eesti viipekeel on kurtidele tähtis emakeel. Nende keel ja kultuur on seotud igapäevaelus. Kurtide jaoks on loomulikum väljendada oma mõtteid viipekeeles, järgides viipekeelele omast grammatikat ja lauseehitust, väljendumisel viibeldud eesti keeles tekivad raskused, kuna eesti keele ülesehitus ei rajane visuaalsele struktuurile.

Rõõmsad punktid:
Meil on kurtide kultuur – kurtide elulood, kurtide folkloor ja viipekeel.
Meil on emotsionaalne emakeel – viipekeel oli keelatud õpetuskeelena 1866 – 1985.aastatel, kuid hoolimata keelust suhtlesid kurdid omavahel viipekeeles; õpetuskeelena võeti viipekeel Porkuni Kurtide Koolis kasutusele 1989; Tallinna Heleni Koolis kasutatakse viipekeelt õpetuskeelena juba 14 aastat; 2007.aastal tunnustati ametlikult viipekeel.
Meil on kurtide ajalugu – Vändra Kurttummade Kool (asutati 1866 aastal), Eesti Kurtide Liit (1922 a.), Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing (1922 a.), Porkuni Kool (1924 a.), Pärnumaa Kurtide Ühing (1925 a.), Saarte Kurtide Ühing (1933 a.) Tartu Hiie Kool (1941 a.), Tallinna Heleni Kool (1994 a.) jne.
Meil on kuulsad kurdid – maalikunstnik Andrei Jegorov, tõstja Voldemar Noormägi, Aasta Naine 1996 Annely Ojastu, Aasta Õpetaja 1997 Merike Mändsoo, mitmekordne kurtide maailmarekordi omanik Kairit Olenko ja teised.
Meil on sport au sees – kurtide olümpiamängud, väga head saavutused Euroopa Meistrivõistlustelt kui ka Maailmameistrivõistlustelt (kergejõustik, ujumine, orienteerumine), populaarsed spordialad on korvpall, bowling, võrkpall jne.
Meil on mitmed kõrgharidusega kurdid.
Meil on viipekeeletõlketeenused.
Meil saavad kuulmispuudega lapsed haridust Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis, Porkuni Koolis (pimekurdid) ja Narva Paju Koolis (venekeelne); kuulmispuudega inimesed omandavad haridust ka kutsekoolides ning kõrgkoolides koos viipekeeletõlgiga
Meil on kurtide abivahendid – vibreeriv äratuskell, telefonivõimendid, tekstitelefonid, beebi- ja suitsualarmid, uksekellad.
Meil on ajakiri Kurtide elu – ilmub kord aastas.

Valusad punktid:
Meil ei ole viipekeelekeskust – suur vajadus koostada õppematerjale ja uurida viipekeelt.
Meil ei ole viipekeelset uudistesaadet – AK uudistes olev pisike aken viipekeeletõlgiga ei rahulda kõiki, kuna seda on raske jälgida.
Meil ei ole päevakeskust – puudub rahaline toetus; kurb vaadata, et liitpuuetega kurdid elavad omaette üksinduses; päevakeskuses saaksid kurdid käia peale tööd ja osaleda üritustel.
Meil ei ole üleriigilist hooldekodu – kurdid elavad üle Eesti eraldi hooldekodudes, kus puudub suhtlemine viipekeeles.
Meil ei ole spetsiaalselt kurtidele mõeldud vibrosaali – Spetsiaalne vibrosaal lavaga on haruldane, kuna ka kurdid tajuvad kogu kehaga vibreerivat muusikat. Vibrosaal võimaldab korraldada loenguid, konverentse ja muid üritusi.
Suur aitäh Airele!

Rahvusvaheline Kurtide Päev


















Viiped: kurt, rahvusvaheline, päev
22. – 28. septembril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist kurtide nädalat. Selle raames toimuvad kurtide näitused, seminarid, rongkäigud ja muud tegevused. Maailmas elab umbes ligi 72 miljonit kurti. Eestis on umbes 1500 kurti. 27.septembril tähistavad ülemaailmset kurtide päeva kurdid ja viipekeele valdajad üle Eesti. Tallinna kurdid tähistavad kurtide päeva Tallinna Kurtide Majas. Eesmärk on tõmmata poliitikute, võimude ja üldsuse tähelepanu kurtide inimeste saavutustele ja kurtide kogukonna probleemidele. Selle nädala jooksul jagavad kurtide organisatsioonid infot oma töö kohta. Nädal suurendab ühtekuuluvustunnet kurtide ja nende toetajate vahel, seda aega kasutatakse ka kurtide õiguste eest võitlemiseks
19.- 23. septembril 1951.aastal toimus just septembrikuus Roomas esimene Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kongress. See teeb WFD-st ühe vanima rahvusvahelise puuetega inimeste organisatsiooni. Sellest ajast alates hakati kurtide päeva tähistama ja just septembri neljandal pühapäeval WFD loomise auks.
Hetkel on WFD liikmeteks 127 rahvuslikku assotsiatsiooni viielt kontinendilt.WFD keskus asub Soomes, Helsingis. President Markku Jokinen on soomlane.

15.9.08

Tallinna SEB Sügisjooksul osalesid ka kuulmispuudega inimesed.



















Saimi Pevkur



















vasakul Erik Nääb














Joel Aasav

14. septembril toimus iga-aastane jooksuüritus SEB Sügisjooks. Külmal päikesepaistelisel jooksupäeval osales ligi 9000 jooksjat ja kepikõndijaid. Distantsid olid 21 km, 10 km ja laste jooks.
Kuulmispuudega inimesed: Joel Aasav Tartust, Erik Nääb Tallinnast, Saimi Pevkur Pärnust ja Janek Luhaäär Viljandimaalt jooksid 10 km distantsi. Sellel distantsil saavutas Kaupo Tiislär, kelle vend Kaido on Eesti Kurtide Spordiliidu sekretär, kolmanda koha.
Erik Nääb osaleb esimest korda SL Õhtulehe jooksumaratonil, mis toimub 27.septembril. Viimati jooksis Eero Pevkur Belgia jooksumaratonil 10 aastat tagasi.

Kurdid Kõrvemaal


Tervisespordiürituste „Tallinn liigub“ sarjas oli viimane üritus Kõrvemaal. See üritus ,, Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses!“ toimus 13. septembril Kõrvemaa Matka – ja Suusakeskuse juures. Kuigi Tallinnas sadas vihma, sõitsime ikka Kõrvemaale. Seal ei sadanud vihma, kuid maa oli vesine. Temperatuur näitas üheksa kraadi sooja. Ainuke värviliste lehtedega vaher tervitas aktiivseid liikujaid, keda oli kolm naist ja kümme meest. Mets on veel roheline.
Ühing korraldas esmakordselt kurtidele orienteerumismängu. Rada oli lihtne, seitsme kontrollpunktiga ja kolm kilomeetrit pikk. Alustasime lühikese õppusega, kuidas orienteeruda kompassiga ja kasutada plaani. Orienteerumismängus kogemustega mehed üksi ning kogemusteta mehed ja naised kahekesi võtsid oma valikul jooksu või kõndimise. Esikolmikusse pääsesid kogemustega mehed. Aare Mäemurd (60 a.) on 40 aastat olnud orienteeruja ja saavutas esimese koha. Pärast orienteerumismängu jooksid Erik ja Veiko 3 – 5 km ja teised mehed eelistasid 16 km jalgrattasõitu. Saun lõdvestas liikujaid mõnusasti.
Lõppkokkuvõttes on tervisespordiüritused läinud hästi. Sel aastal kahanes aktiivsuse arv sajuste ilmade ja kattuvate teiste ürituste tõttu. Küsitluste põhjal soovivad aktiivsed kurdid jätkata tervisespordiüritusi järgmisel aastal. Tervisespordiürituste ,,Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses!“ seas on olnud ülipopulaarne kevadine üritus, mis on spordi – ja pereüritus Stroomi parkmetsas.

13.9.08

Kas peatreener Kerde viiples?



Tabasin Delfi uudiste pilti, kus Üllar Kerde oli kujutatud "viiplemas". Viibe tähendab nukku. Kui lugeda pilti, siis treener nagu ütleks korvpalluritele:" Mängisite nagu nukud".
Pilt on võetud Delfist.

22.8.08

Noor orienteeruja sai 2 pronksimedalit.


Esimesel pildil on Vaiko Vare, teisel Ilvi Vare. Pildid on võetud KKS EERO e-albumist.

VI Euroopa ja I juunioride kurtide orienteerumise meistrivõistlused toimuvad 18. – 23. augustini 2008.aastal Võrus. Võistlustel osaleb 130 sportlast 16 riigist. Eestit esindavad 4 naist, 3 meest ja 2 noormeest. Programmis on sprint linnas, tavarada, lühirada ja teatejooks metsas.
Vaiko Vare (15) saavutas juunioride klassis tavaraja kui ka lühiraja võistlusel kolmanda koha. Naistest on parim Ilvi Vare, kes sai sprindis 7. koha ning tavaraja ja lühiraja võistlusel saavutas Triin Jõeveer vastavalt 12. ja 11. koha. Orienteerumise võistlustel läks eesti meestel rahuldavalt, aga konkurents oli tugev, kus oli 56 meest.
Vaiko on kuulmispuudega noormees, kellel on kurdid vanemad ja kuulja õde. Ta käib Pärnu tavakoolis. Tema eeskuju on ema Ilvi, kes tegeleb samuti orienteerumisega. Ilvi on suur sportlane kui ka spordifänn. Ilvi osales orienteerujana Kurtide Olümpiamängudel ning EM orienteerumisvõistlustel, kus saavutas häid tulemusi. Ta on olnud väga hea korvpallur ja käinud 3 korda Euroopa Kurtide korvpalli meistrivõistlustel.

21.8.08

Kurt naljamees käis rulluisumaratonis.

Pilt on võetud rulluisutamise kodulehelt.

Argon Raudsepp on kurtide hulgas tuntud, kui kõva naljamees. Esimest korda käis ta Tallinna Rulluisumaratonis 7.juunil 2008.aastal Tänassilma tehnopargis. Marsruut oli Tänassilma tehnopark – Jälgimäe tee - Keila mnt. Ristmik (tagasipööre) – Jälgimäe tee - Tänassilma tehnopark. Kavas oli lastesõidud erinevatele vanuserühmadele, harrastajate 16km rullisõit , 42 km rulluisumaraton ja 24 km rullsuusasõit. Argon valis 42km maratoni, kuid katkestas sõidu põhjuseks vastutuul ja raske rada. Argon armastab vabal ajal Viimsis rulluisutamas käia.
Tema isa oli legendaarne jäähokimees Julius Raudsepp (1926 – 2004).
Julius Raudsepp mängis kolmekümne aasta jooksul jäähokit. Ta võistles Tartu Dünamos, Tallinna Dünamos, Kohtla-Järve Keemikus, Rakvere MEK-is ja Eesti koondises. Auhinnakappi oli kogunenud Eesti meistrivõistlustelt 9 kulda, 12 hõbedat ja 7 pronksi. Kui Tartu Dünamo võitis 1949. aastal Tallinna Kalevi 29:1, läks Raudsepa arvele 13 tabamust. Hokikepi viskas Julius Raudsepp nurka 52-selt, kuid treeneritööd jätkas ta hiljem. 2001. aastal valiti Julius aga XX sajandi parimaks Eesti hokimängijaks (algallikas: Päevaleht, 15.juuli 2004).

18.8.08

Jalgrattamatka päevik



Nõva RMK puhkeala on ülipopulaarne
Kaunis rand Noarootsi vallas

Läänemaa terviserada

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing korraldab igal aastal huvilistele matka. On sõidetud Hiiumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal ning käidud jalgsi Soomaal. Kurte matkajaid vaimustab enim Lõuna – Eesti jalgrattamatk, kus on raske marsruut ja kaunis loodus.
Sel suvel oli plaanis avastada Läänemaad. Kahju, et oli vähe huvilisi. Mis siis sellest? Ikka väntasime 25. – 27.juulil ringi Läänemaal.
Reedesel hommikul paistab päike kuumalt, ilmajaam lubab parimat ja kuumimat nädalavahetust suve jooksul. Me ei pea kaasa tassima sooje riideid. Alustame matka elektrirongiga Tallinnast Vasalemma. Balti jaamas ootab noor kergejõustiklane Liis, kes käis viimati 6-7 aastat tagasi matkal. Kaido ja mina oleme vilunud matkajad. Krister jääb koju ja eelistab rannamõnu omavanuste sõpradega. Astume rongi peale ja vahime aknast linna. Parim orienteeruja Jaano ootab Laagris elektrirongi ja astub rongi peale üllatunult, et miks nii vähe matkajaid on ja kes on uus matkaja meiega. Jaano loodab, et matku toimub veel 10 aastat. Viipleme rongis ning unustame aja. Avastame ühel hetkel, et varsti jõuame Vasalemma. Lahkume kiirustades rongist.
Alustame teed Vasalemmast Ämari. Sel teel oleme korduvalt jalgrattaga sõitnud. Ämaris on lagunenud korterid ja sõjaväebaas. Kruusateel toimub väike avarii. Mulle ei meeldi sõita kruusateel, milles on palju auke. Jälgin teel auke, kui teised matkajad pidurdavad jalgrattaid. Põrkan märkamatult teise jalgratta vastu ja saan suure sinika reiele. Rummus näeme vanglast vabanenud meest, kellel on suur kilekott. Väntame mööda Padise kindlusest ja kaunist Vihterpalu mõisast. Et Vihterpalu mõisa sisse pääseda, tuleb ette helistada, kuid me ei saa helistada. Mere ääres ja metsateel väntame mõnusalt, aga on palav. Jaano viskab T-särgi kotti ja tahab saada pruuniks. Kurjad parmud ja rumalad kärbsed tiirlevad matkajate ümber. Mere ääres on palju kive, siis tassime jalgrattaid jalgsi. Kui peatume puhates ja juues, siis parmud ründavad meid. Oleme õudselt higised ja ujume soojas merevees. Jätkame jalgrattamatka Keibust Nõvale. See tee on raske väntamine, sest tee on remondis. Päike paistab meile vasakult poolt terve päeva jalgrattaga sõites. Jõuame higiselt Nõvale, mugime hamburgereid ja limpsime jäätiseid. Edasi sõidame Nõvalt Rannakülla. Nõva RMK puhkeala on ülipopulaarne koht ning lõkkekohad mere ääres on hõivatud. Me otsime edasi vaba lõkkekoha, sest lõkkekohal on olemas lõke ja raiutud puud. Leiame Allikajärve ääres lõkkekoha ja oleme õnnelikud, et vaba koht on. Paneme telgid üles ja sööme makarone konservlihaga. Uurin, kust saab vett. RMK puhkeala valvur, kellel on binokkel seletab, et tuleb minna infokeskusesse 1 km, sealt saab vett või jõevesi tuleb enne tarvitamist läbi keeta, siis on joodav. Jaano tukub juba telgis kell 20.00. Ootame aktiivset matkajat Erikut, kes hakkab tulema peale tööd. Erik väntas Paldiskist Nõvale üksi ja kahtles, et suund oli vale. Õnneks ta ühines hilisel õhtuajal meiega ja oli suures näljas.
Järgmisel hommikul sööme riisiputru moosiga. Jaanol on põletatud nahk, mis on tulipunane. Ta paneb selga pikad spordiriided hoolimata kuumast ilmast. Parmud tervitavad meid õelalt. Kiirustades pakime asju jalgrattakottidesse ja sõidame Noarootsi valda. Kuumal laupäeval, 25 – 29 kraadi kuumuses on raske sõita. Noarootsi vallas on eesti- ja rootsikeelsed kohanimed, kaunid liivarannad ja mõnusalt lõhnavad männimetsad. Väntame mööda metsateed, näeme Spithani ja Dirhami sadamat ja kaugel merel paistvat saart nimega Osmussaar. Vaadates on Osmussaare ääres mingi valge äär ja paistab olevat ilus saar. Edasi Dirhamist sõidame metsateel Roosta randa, mis on valge liivarand. Ujume tumedas ja soojas merevees. Roosta rand on ka populaarne koht, autosid täis parklas ja tee ääres. Roostast Harale sõidame rahulikus tempos ja imetleme kaunist Silma looduskaitseala. Sealt sõidame Pürksisse ja sööme Noarootsi kõrtsis, kuhu on kogutud vanaaegsed esemeid ja 10 kõrtsikäsku. Arutame, kas sõita edasi Österby randa ja otsustame mitte sõita palava ilma tõttu. Edasi Hosby, Sutlepa. Väntame grupis, kuid Kaido jääb maha grupist. Kaido põlved on väga valusad ja ta sõidab aeglaselt. Jõudes Linnamäe külla ostame süüa, pärast otsime lühimat teed, kuidas minna Kiige turismitallu. Seal on tasuline telkimiskoht ja erinevad kiiged. Koht on mõnus, rahulik ja vaikne. Mehed on juba pikali maas ning Liis ja mina pole väsinud, kuid õnnelikud, et jõudsime hästi kohale. Saame külma duši all end karastada ja grillime vorste, sest keegi ei taha makarone süüa. Jälle läheb Jaano varakult telki magama. Kutsume sõpru, kes elavad nädalavahetustel Taeblas meid vaatama. Saame proovida kiikuda kiikingu kiigega ilma turvavööta, aga ettevaatlikult. 1 külaline raputab magavat Jaanot, kes imestab, et tema sõber tuli. Jaano ühineb meiega lõkke juures sõpradega viiplema. Külaliste lahkudes kiigume ja vaatame tähti taevast.
Pühapäeval jätame hüvasti Kiige turismitaluga. Sõidame rahuliku südamega kruusateel Paliverre, sest autod sõidavad sellel teel üliharva. Paliverest Riisiperre on pikk sirge terviserada, mis on olnud varem raudtee. Väntame tippjalgratturite meetodi järgi. Terviserajal on väga hea tee ja kerge sõita. Kiidame väga seda terviserada! Saabudes Risti vaatame küüditamise mälestusmärki. Edasi väntame Riisiperre, kus ootab elektrirong. Oleme pikali raudtee perroonil ja tukastame natuke aega. Riisiperes tuleb meile üllatuseks ootamatult rongile meie kõige laisem selleaastane matkasell Veiko. Tema on sel aastal osa võtnud väga vähestest matkadest aga ta tuleb meiega Osmussaarele. Lahkume Riisiperest väsinuna ja jõuame hästi koju.
Kokkuvõttes oleme jalgrattamatkaga väga rahul. Päike värvis meid punasteks ja pruunideks. Meie jalad sõtkusid järjepidevalt pedaale, sest Läänemaa on madalikul, kus ei saa sõita mäest alla ega üles. Soovitame minna Noarootsi valda külastama ja puhkama Nõva puhkealale.

16.8.08

Miss Kurt Maailm

Pildil on Miss Inglismaa, Miss Eesti ja Miss Poola. (erakogu)

19-aastane Rosanna Mazzocchio Inglismaalt on Miss Deaf World 2008.
Esimene Printsess Michaela Theimerova, 21, Tšehhist.
Teine Printsess Julina Arslanova , 19, Venemaalt.
Miss Sümpaatne Jamin Katzberg, 22, Saksamaalt.
Sponsori tiitel, Miss Astora Design Iwona Cichosz, 19, Poolast.
Rosanna Mazzocchio on viiendat põlve kurt. Ta töötab sotsiaalosakonnas kuulmispuudega klientidega.
Järgmine missivõistlus Miss Deaf World 2009 toimub juulikuus Poolas.

Kurdi fotograafi album

10.7.08

Miss Deaf World 2008 TV ülekanne internetis


12.juulil kell 21 on võimalik näha interneti kaudu Miss Deaf World 2008. Missivõistlustest võtab osa 16 missi. Misse on tulnud Euroopast: Inglismaa, Poola, Malta, Itaalia, Venemaa, Valgevene, Bulgaaria, Serbia, Montenegro, Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia, Iisrael ning Austraaliast ja Aafrikast: Zimbabwest. Eestit esindab Jelena Bolšedonova.
Voorud:
  • Ujumisriided
  • Kootud kleidid
  • Vaba esinemine
  • Pidulikud kleidid

Missitiitlid: Miss Deaf World 2008, Printsess I, Printsess II, Miss Naeratus ja Miss Yamaha.
Missivõistlust korraldab modelliagentuur CZECH MODEL.


LIVE internetist

Misside show 5.juulil

24.6.08

Kurt korvpallur



Kurt korvpallur Miha Zupan (204 cm, 25 a.) Sloveeniast ei mängi Euroopa Kurtide Meistrivõistlusel, sest ta on ta kuuljatega treeningulaagrites. Sloveenia koondis valmistub olümpiamängude Peking 2008 kvalifikatsiooniks. Kvalifikatsioon toimub 14. – 20. juulil.
SL Õhtulehes (26.oktoober 2007) on artikkel kurdist korvpallurist. Tema unistus on jõuda Sloveenia koondisse. Miha Zupan viib julgesti unistuse ellu.

Pilt - Ljubljana Olimpija

SL Õhtulehe artikkel

Lisatud 25.06 Miha käis aitamas oma koondist eile mängus Leedu vastu.

Miss Kurt Maailm 2008


Pilt Miss Deaf World

30.juunist 13.juulili toimub Miss Kurt Maailm 2008 Prahas. Võistluste lõppvoor peetakse 12.juulil kell 19.30 Top Hotel Prahas. Missivõistlusel esindab Eesti Kurt Miss Jelena Bolšedonova.
link - Miss Kurt Maailm 2008

23.6.08

mcimplant

17.6.08

Euroopa Kurtide Meistrivõistlused korvpallis


Pilt Eesti Kurtide Spordiliidu arhiivist

20.juunist kuni 28.juunini 2008.aastal toimuvad Euroopa Kurtide Meistrivõistlused korvpallis Bambergis, Saksamaal. Seal osalevad Valgevene, Saksa, Kreeka, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina võistkonnad, Hispaania, Iisraeli, Itaalia, Sloveenia ja Türgi meeskonnad ning Rootsi naiskond. Infot ja tulemusi saab hankida veebi kaudu
EM korvpallis.

Euroopa Meister 2004 on Sloveenia meeskond ja neljakordne Euroopa Kurtide Meister 1988 – 2004 aastal Rootsi naiskond (1992 aastal ei osalenud naiskonnad korvpallivõistlustel Iisraelis).
Leedu meeskond on kurtide maailmameister korvpallis 2007 aastal.
Parim meeskorvpallur on sloveen Miha Zupan. Ta mängib kuuljate korvpalliklubis Ljubljana Olimpija. Miha on esimest korda mänginud Euroliigas 2007/2008.
Parim naiskorvpallur on rootslanna Cecilia Ferm. Cecilia on valitud maailma kurtide parimaks sportlaseks 2000 ja 2004 aastal.
Dami Sebjan käis 2007 aastal teatriga Ona On esinemas Tallinnas ja Tartus. Dami mängib Sloveenia korvpallikoondises.

Eesti meeskond osales esmakordselt 11. – 18.mail 1996.aastal korvpalli meistrivõistlustel Krakovis, Poolas. Eigar Siig, Priit Uint, Mihkel Uiboupin, Spartacus Saavik, Hardi Künnapuu, Vahur Öpik, Kaido Õun, Pallo Paimets, Edgar Liim ja Egon Peetri osalesid Eesti koondises, mis saavutas 6. koha 12 võistkonna hulgas. Kuues koht on ühtlasi parim saavutus ajaloos. Treener oli Lembit Rebane Pärnust. Meeskond jäi 2000 aastal Patras, Kreekas kaheksandaks 12 võistkonna hulgas ja 2004 aastal Ljubljanas, Sloveenias üheksandaks 10 võistkonna hulgas.
Eesti naiskond osales 2000 ja 2004 aastal, kuid saavutus oli samasugune 7.koht.

Legendaarne korvpallur Eigar Siig (45a) on mänginud Nõukogude Liidu koondises. NSVL meeskond saavutas Euroopa Kurtide Korvpallimeistrivõistlustel 1980. aastal 2.koha Varssavis, Poolas ning 1.koha 1984 aastal Rootsis ja 1988 aastal Prantsusmaal. Meeskond sai korvpallis Kurtide Olümpiamängudel 1981 aastal Saksamaal 3.koha. Eigar mängib tänaseni Pärnu Kurtide Spordiseltsis ,,Eero“ korvpalli. Viimati on mänginud Eigar Siig rahvusvahelisel klubide meesveteranide korvpalliturniiril, kus saavutas võistkond 3.koha.

18.5.08

Viipekeelne ooper

Maailma esimene viipekeelne ooper ,,Kuningas Kaarli jahilkäik” esietendus toimub 12.mail Ahvenamaal. Seal toimuvad 15. – 18. mail kultuuripäevad ,,Käed kutsuvad Ahvenamaale”. Viipekeelset ooperit saab vaadata Helsingis, Valge majas (aadress - Ilkantie 4) 19., 20., 21., 25., 29., ja 31.mail. Soome Kurtide Liidu kuuluv Teater Totti on Soomes ainus viipekeelne teater. Soome Haridusministeerium toetab teatri tegevust ligi kaks aastat. Aeg-ajalt toetuse abil on rajanud Teater Totti maailma esimest viipekeelset ooperit.


16.5.08

Kurt poksija olümpiamedalit püüdma


Kurt poksija Kalucza võitis eelarvamused saavutamaks olümpiapääset.

Ungari kurt läheb Pekingisse olümpiamängudele.
Noor Ungari poksija, kes sündis kurdina, saavutas vastu kõiki eelarvamusi pääsme Pekingi olümpiamängudele.

Norbert Kalucza (21), üks seitsmest lapsest, sündinud vaeses mustlasperekonnas Debrecenis, Ida-Ungaris, võistleb sel suvel maailma parimatega kärbeskaalus.

Täieliku kurtuse tõttu, nagu enamus tema perekonnaliikmeid, ei õppinud Norbert rääkima enne kümnendat eluaastat.

Kuid kui ta tõmbas kätte poksikindad, muutus kogu tema maailm, kui ta ületas oma esimese tõkke ja hääldas esimesed sõnad lühikest aega pärast poksiringi sisenemist.

“See oli endine olümpiamedalist Janos Varadi, kes avastas Norberti talendi,” rääkis ta ema Marie.

Varadi, kes oli perekonna naaber, võitis kärbeskaalus pronksmedali 1980 olümpial.
Ja ta aitas hankida vajalikud meditsiinilised tunnistused, et poiss saaks järgida oma kirge hoolimata oma puudest.

Kalucza, tänu oma tapvale paremsirgele, kogus medaleid juunioride võistlustelt, võitis 2005 Ungari juunioride meistritiitli, siis läks üle täiskasvanute klassi ning võitis tiitli 2006 kaalukategoorias ~51 kg 2005 ning~54 kg eelmisel aastal.

Olümpiapääsme kindlustas Kalucza tänu võidule sakslase Marcel Schneideri üle. Oma unistuste täitumist pühitses ta siiski tagasihoidlikult oma range treeningprogrammi ja dieedi tõttu.

“Ma kaalun 57 kg ja pean saavutama 51 kg võistlusteks. Kui ma järgin seda dieeti, võin võita kuldmedali,” ütles ta.
Tema unistus on ületada oma eeskuju ja iidolit Kokot – Ungari endist olümpiavõitjat ja elukutselist poksijat Istvan Kovacsi – kes võitis pronksi kärbeskaalus 1992 olümpial enne kullavõitu kergekaalus 1996.

Tagasihoidlik noor poksija tunnistab tõrksalt, et ta on saanud oma linna noorte eeskujuks.

Ja tema isa Joseph ja ema Marie on veendunud, et nende poeg – elukutselt puusepp – on keegi, kes võib jätta oma jälje maailma.

15.5.08

Kurt?

Kurtide populaarsed nelikud



4 tööd, mis kurtidel on:
1. ehitustööline
2. õmbleja
3. puhastusteenindaja
4. puusepp

4 filmi, mida vaataks uuesti ja uuesti:
1.Krokodill Dundee
2. Politseialadeemia
3. Visa hing I-IV
4. Jackie Chani filmid

4 kohta, kus kurdid elavad:
1. Tallinnas
2. Tartus
3. Pärnus
4. Virumaal

4 sarja, mida kurdid armastavad:
1. Meeleheitel koduperenaised
2. Pahad tüdrukud
3.Vaprad ilusad
4. CSI sarjad

4 kohta, kus kurdid on puhkamas käinud:
1. Musta mere ääres
2. Lõuna-Eesti
3. Eesti saared
4. Hispaanias

4 lemmikrooga:
1. Seapraad hapukapsaga
2.Ahjulõhe või –forell värske salatiga
3. Kartulisalat
4. Hakklihaga toidud

4 veebilehte, mida kurdid külastavad iga päev:
1. hot.ee
2. thky.ee
3. orkut.com
4. delfi.ee

4 kohta, kus kurdid praegu parema meelega oleks: (kui just peab kodunt ära minema)
1. Sõpradega kohtumas
2. mere ääres
3. kinos
4. Spa`s

11.5.08

Aktiivne liikumine kurtidele


10. mail toimus tervisespordi- ja pereüritus ,,Aktiivne liikumine kurtidele vabas looduses” Stroomi parkmetsas. Selle raames olid erinevad liikumised: rulluisutamine, jalgrattasõit, kepikõnd, käimine ja teatemängud. Registreerituid oli 40, kuid kohal oli ka pealtvaatajaid. Üllatavalt osalesid rõõmsalt registeerimata kuuljad eelkoolilapsed ja õpilased kurtide üritusel. Nad võistlesid teatemängudes ning mängisid ka suurt 2-meetrilist jalgpalli.
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu esimees Tiit Papp viiples humoorika tervituskõne, siis juhendas Miss Eesti Kurt Jelena Bolšedonova kurtidele aeroobikaharjutust. Peale võimlemist sõideti rulluiskudega ja jalgratastega ümber Kakumäe ja mindi kepikõnnile ümber Stroomi parkmetsa. Hiljem toimusid põnevad teatemängud. 2-meetriline jalgpallimäng oli kurtidele esimest korda elus, kuid väga lõbus ja naljakas mäng oli. Kurdid said palju erinevaid liikumisi vabas looduses. Aitäh ilusale ilmale!
30. aprillil toimus loeng ,,Tervislik liikumine” Kurtide Majas. Tunde andis kurt lektor Merike Mändsoo. Ta on aktiivne sportlane ja osaleb orienteerumisvõistlustel.
Kurdid jäid selle päevaga väga rahule.
Tulge järgmistele üritustele:
• 24. mail jalgrattasõit Kakumäe – Laagri – Järve
• 14. juunil tervisespordiõhtu Kakumäel
• 30. augustil tervisespordipäev Nõmmel
• 13. septembril tervisespordipäev Kõrvemaal

Pildigalerii http://www.thky.ee/et/pildigalerii/2008/10052008__stroomi_

4.5.08

Populaarne jooksukoht Viljandis


Kuulmispuudega jooksjad - vasakult Joel, Eero ja Erik; tagareas Anne-Mari, Saimi, Martin, Daniel, Eino ja Eneli. Gelly seisis. (Pärnu Kurtide Spordiseltsi EERO fotoalbumist)

1.mail toimus 79.jooks ümber Viljandi järve. Osa võtsid ka16 kuulmispuudega inimest. Võrreldes teiste jooksuvõistlustega, võtavad nad aktiivsemalt osa Viljandi ümber järve jooksust. See võistlus on kurtidele lemmikuks. Eino Pevkur (70 a.) on jooksnud juba 46 korda ümber järve. Tema unistus on joosta 50 korda ümber järve kuni tervis lubab.
Kuidas sattusime Viljandisse? Meie lähedased palusid Kaidol autoga sõita Viljandisse. Valisime Viljandi maantee, sest seda teed me oleme vähe sõitnud. Saime vaadata autoaknast ilusat Eestimaad. Sõiduteel jutustas mu ema Viljandi legendist Hubert Pärnakivist, kes on võitnud 11 korda järjest Viljandi ümber järve jooksu. Viljandi jooksja Hubert Pärnakivi võistles kunagi NSV Liidu ja USA jooksuvõistluses, mis asus USA-s. Väljas oli 40 kraadi sooja, Pärnakivi sai päikesepiste 10 000 meetri jooksus. Ta jooksis staadioniringi ära ning kukkus finišijoonel pikali.
Jõudsime kohale. Seal oli palju jooksjaid ja kepikõndijaid. Märkasime tuttavaid kurte. Kuidas? Rahvamassis oli näha viiplevaid inimesi. Pealtvaatajaid oli Tallinnast kui ka Tartust, Võrust ning Viljandist. Imetlesime tublimaid jooksjaid ja rõõmsaid kepikõndijaid. Üllatus oli näha Triinu koos emaga kepikõnnil. Triinu jutu järgi oli kepikõnd talle esimene kord elus. Staadionil informeeris raadio toimunu kohta, kuid meie ise ei kuulnud. Õnneks viiples mu ema olulisema info. Järgmisel korral peaksime tellima viipekeeletõlki Tallinnast. Viljandis elav Liivi, kes oskab ka viipekeelt, käis kepikõnnil ümber järve. Kurtide seas oli parim jooksja Siim, kes elab Viljandimaal ning naiste hulgas Saimi Pevkur Pärnust. Saimi on osalenud kurtide olümpiamängudel ja Euroopa meistrivõistlustel. Tema isa on Eino Pevkur, kes on ka aktiivne jooksja. Saimi vend on Eero. Eero saavutas nooruses III koha ümber Viljandi järve jooksus. See on kirjas kurtide spordiajaloos. Eero abikaasa on ka aktiivne naissportlane Anne-Mari. Ta tegeles nooruses mitme spordialaga ja saavutas paljudel aladel häid tulemusi. Tema lemmikalad olid kergejõustik, suusatamine ja korvpall. Anne-Mari proovib praegu orienteeriumist, mis on talle uus ala.
Teiste pealtvaatajatega koos arutasime, et võiks osaleda järgmisel aastal ümber Viljandi järve jooksus ja kepikõnnil. Peale võistlust külastasime kurtide kohvikut Tunturi.
Tagasiteel korjasime nurmenukke ja lehitsesime ema ostetud raamatut, mis jutustab H.Pärnakivi eluloost. Üllatuseks avastasime raamatust pildi, kus on H.Pärnakivi lapsed ja lapselapsed. Nende seast tundsin ära ühe poisi. Ta õppis Tallinna Heleni Koolis ja praegu õpib Tartu Ülikoolis viipekeeletõlgiks.
Tulge järgmisel aastal, 1.mail Viljandisse. Hoiame kuulmispuudega jooksjatele kui ka kepikõndjatele pöialt.

12.4.08

Kurtide isetegevused lahtiste uste nädalal


Tallinna Heleni Kool korraldas 8. – 11.aprillil 2008. aastal lahtiste uste nädala. Selle raames toimusid käsitöö näitus, tortide võistlus, omaloomingu (õpilaste kirjutatud jutud) võistlus, spordipäev ja isetegevused.
Esimesel päeval toimusid muusikalised isetegevused, teisel päeval kurtide etendused. Õpilased ootasid põnevusega kurtide õpetajate esinemist. Eelmisel aastal esinesid kurdid õpetajad ülinaljakalt koolitundi. Publik ei unustanud seda. Sellepärast ootasid põnevusega. Kurtide õpilaste esinemised olid palju paremad kui eelmisel aastal. Vanem liitklass viiples ,,Meie kool“. 2. ja 4.-5.klassi õpilastel olid vahvad kostüümid ja tantsisid klounidena. Nad said parimad kohad kostüümi ja etenduse eest. 7. klass esitas kaks lühinäidendit, mis olid naljakad. Kiitus kahele tüdrukule julguse eest esinemisel! 8. klass mängis ansamblit ,,Meie klass“, kuid puudus muusika. 9. ja 10. klass esines naljakat etendust ,,Juuksuri juures“. See jutustab, et nägemis-, liikumis- ja kuulmispuudega inimesed saavad juuksuris tasuta juukseid lõigata. Nad soovitavad kuuljatel minna juuksurisse, kus on teenus tasuta.
9.klassi õpilane Daniel valiti parimaks näitlejaks.
Mis puudutab kurtide õpetajate etendust? See oli ülivõimas ja vaimukas etendus. Teemaks oli eesti ajalugu. Õpetajate miimika oli väga naljakas ja neil olid toredad kostüümid, mis laenutati Kurtide Majast. Publik sai palju naeru.
Aitäh kurtidele õpilastele ja õpetajatele!

Miss Kurt Estonia


Lugesime teisipäeval SL Õhtulehest ilusat artiklit. Artikkel oli väga postiivne. Ajalehes olid imearmsad pildid, milles on pildistatud Jelena sõrmendid. Need andsid meile positiivse elamuse. Aitäh SL Õhtulehele!

"Nüüd siis veel ka see!" hüüatas kirgliku sportlase, muu hulgas ka olümpiamängudel pronksmedalile tulnud Jelena Bolshedonova ema, kui tütar naasis koju uudisega – tema esindabki Eesti kuulmispuudega inimesi võistlusel "Miss kurt maailm".

Seda, et ta tahab missivõistlusel osaleda, teadis sihvakas tumedapäine Jelena juba 2002. aastal. Siis sai ta esimest korda teada, et kurtidel on ka oma iludusvõistlused. Vahepealsetel aastatel Eesti tüdrukutele maailmavõistluste eelvooru lihtsalt ei korraldatud.

Mure kontsade pärast

"Tegelikult on mul nii palju tegemisi, et mõtlesin isegi, et ei viitsigi osaleda. Saatsin oma osalemissoovi viimasel hetkel ja Eesti võistlusele läksin täpselt sellisena, nagu ma olen. Näiteks ei meikinud ma ennast," kirjeldab Jelena. Kuid žürii valis Miss Kurt Estoniaks just 24aastase Maardust pärit särasilmse piiga.

Nüüd rändavad tema mõtted järjest rohkem juulikuusse. Just siis toimuvad Prahas Miss Kurt Maailma valimised, kus möödunud aastal osales 20 kuulmispuudega kaunitari kogu maailmast. Kui Eesti kurdi missi valimised läksid ilma igasuguse glamuurita, siis seal ootab teda ees kaks kleidivooru, loovuse- ja trikoovoor. "Kõige rohkem muretsen praegu kõrgete kontsadega käimise pärast, sest ma olen harjunud käima madalate sportlike jalanõudega," tunnistas Jelena.

Et daami moodi kõndimises veidigi kogemust saada, on ta juba nii mõnelgi päeval hommikul kodust välja minnes pannud jalga kõrge kontsaga saapad. Trennipäevadel lippab vanaviisi.

Kurt – ja tantsib?

Särtsu ja temperamenti temas juba leidub. Selle paneb ta oma vene rahvuse arvele. Maailma kauneima kuulmispuudega neiu valimisel plaanibki ta enda tutvustamiseks viibelda lihtsalt: "Mina olen Jelena. Olen elava loomuga tüdruk."

Aprilli lõpus pidi ta osalema ka Leedus noorte näitlejate laagris, kuid sellest tegus tütarlaps muude tegemiste kõrval loobus. "Ma pean õppima "ei" ütlema," ei ole ta selle üle sugugi kurb.

Näitlemise kõrval on Jelena suur kirg ja hobi tantsimine. "Tüdruk ei kuule, kuid tantsib?" võib paljudel kuuljatel inimestel kohe küsimus tekkida. "Ma kasutan kuuldeaparaati ja kuulen ainult muusikat ja rütmi, kuid laulu sõnadest ma aru ei saa," lausub Jelena selgituseks. Ja lisab, et treenerit vaadates ning erinevaid kombinatsioone meelde jättes pole tantsimises kurdilegi midagi keerulist.

Väga tähtis on kurdi tüdruku elus sport. Või veelgi enam. "Kergejõustik ja võrkpall on minu elu," lausub Jelena kirglikult. Toimekal kaunitaril on ette näidata pronksmedal 2001. aastal Roomas peetud kurtide olümpiamängude 4x400 meetri jooksust ning sama võistluse individuaalse mitmevõistluse kuues koht. Juba mõne päeva pärast sõidab ta aga Tšehhi rahvusvahelistele kurtide võrkpallivõistlustele.

Teiste juttu loeb huultelt

Jelenat vaadates ning kuulates (tegelikult küll viipekeeletõlgi juttu kuulates või piiga kirjutatud meile lugedes) tundub, et sünnist saati kurdile piigale pole elus midagi keerulist. Ta ütleb, et kui näiteks reisidel või asju ajades enam kuidagi hakkama ei saa, võtab ta appi kehakeele või kirjutab oma soovid paberile.

Ainus asi, mis Jelenale aeg-ajalt meelehärmi valmistab, on see, kui ta ei saa osa infost, mida töökaaslased omavahel vahetavad. "Kuuljad ei tule selle peale, et üks inimene ei kuule, et tema poole peaks pöörduma näoga ja laskma tal huultelt lugeda," selgitab ta ja lisab kärmelt, et see on tegelikult puhtalt tema enda probleem. "Kui ma neile õlale koputan ja end meelde tuletan, saan kohe kõik teada."

Miks Jelena ja ka tema kõige vanem vend Andrei kurtidena sündisid, ei tea ei noor naine ise ega tema vanemad. Seda enam, et pere keskmine laps, Dmitri, on kuulja.

"Ma ei ole kunagi murdnud pead selle üle, miks ma küll ei kuule. Ma ei ole kunagi kuulnud, kuid ma olen õnnelik," tunnistab ta avameelselt. Ta arvab, et õnnetud on hoopis need, kes on sündinud kuuljana ja elu jooksul kurdiks jäänud. "Mina olen aga kurt sünnist saati, minu vend on kurt, klassikaaslased ja sõbradki. Meil on oma keel – viipekeel – ja ma ei tunne, et ma oleksin millestki ilma jäänud."

Täname selle loo sünnile kaasaaitamise eest viipekeele­tõlke Ulvi Saksa ja Helle Sassi.

Väljavõte SL Õhtulehest.

13.3.08

Kurt räppar


Pildi keskel on Marko "Signmark" Vuoriheimo. Vasakult Jana, Triin, Viktoria, Kaido, taga Marko ja mina. Pilt on tehtud Madriidis 2007. aastal.
Foto erakogust

Marko "Signmark" Vuoriheimo on kurt Soome räpp-artist. Marko on sündinud viipekeelses peres.
Räppar alustas muusikateed 2004. aastast. Ansamblis mängib 3 meest, Marko ise ja 2 kuuljat. Marko räpib (viipleb) viipekeelseid laule. Esimene album ,,Signmark“ ilmus 29. novembril 2006. aastal.
Signmarki koduleht - http://www.signmark.biz/

SIGNMARK

10.3.08

Georg Lurich`i kingitud kaamelid


Georg Lurich sai auhinnaks kaamelid Buhhaara emiirilt Kaukaasiast, kus jõumehe käsi ei suutnud lahti vedada kaks kõige tugevamat kaamelit. Ühe versiooni järgi kinkis Lurich needsamad kaamelid 1909.aastal Vändra kurttummade koolile. Kahjuks surid kaamelid järgmisel aastal, sest ei kannatanud Eesti kliimat. Teise variandi järgi tõi Lurich need kaamelid Velisele onupoja juurde Kalase tallu.

Voldemar Noormägi (1895 - 1968)



Voldemar Noormägi sündis 10. augustil 1895. aastal Jamburgis (praegu kannab see linn Kingisepa nime ja asub 20 km Narvast ida poole, Leningradi oblastis Venemaal). Ta oli kurt ja õppis aastatel 1905 – 1912 Vändras kurttummade koolis. Nooruses tegeles Voldemar tõstmise ja maadlusega. Sportima innustas teda jõumees Georg Lurichi eeskuju, kes külastas ka Vändra kurttummade kooli ja oli Voldemarile imetlusobjektiks. Georg Lurich sai auhinnaks kaamelid Buhhaara emiirilt Kaukaasiast, kus jõumehe käsi ei suutnud lahti vedada kaks kõige tugevamat kaamelit. Ühe versiooni järgi kinkis Lurich needsamad kaamelid 1909.aastal Vändra kurttummade koolile. Kahjuks surid kaamelid järgmisel aastal, sest ei kannatanud Eesti kliimat. Teise variandi järgi tõi Lurich need kaamelid Velisele onupoja juurde Kalase tallu. V.Noormägi oli tõstmises Eesti meister 1923. ja 1927. aastal. Ta püstitas 3 maailma- ja 8 Eesti rekordit.
Ülemaailmsed tõstevõistlused peeti 29. ja 30. aprillil 1922. aastal Tallinnas ,,Estonia” kontserdisaali laval. Esimestel ametlikel MM-võistlustel osales 33 atleeti ainult neljast riigist – Prantsusmaalt, Šveitsist, Lätist ja Eestist (raamatus ,,100 aastat Eesti raskejõustikku. 1888-1988”, Tallinn 1996). Kergekaalus tõstmises (kehakaal kuni 67,5 kg) saavutas Voldemar kolmanda koha MM- võistlusel, Tallinnas. Temast tugevamad konkurendid olid Alfred Neuland ja Eduard Vanaaseme. Alfred Neuland oli Eesti esimene olümpiavõitja 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudel.
Kui Voldemar Neulandile kaotas, siis pani ta kirja oma arvamuse, lubas teha seda ja teist ja siis võita Neulandi. Harjutas korralikult kella järgi ja omas haruldast tahtejõudu (Kurttummade Sõber 1935 nr 8).
Voldemar tegi 1923. - 1924. aastal tõstmises maailmarekordid. V. Noormägilt sündis Riias 20.mail 1924, kus ta surus ühe käega kergekaalus 91,5 kg.
Olümpiamängud peeti 1924. aastal Pariisis.
V.Noormägi osales Eesti esimese kuulmispuudega inimesena kuuljate seas olümpiamängudel.
Noormägi peatus nii ühega tõukamises kui kahega rebimises algraskustel. Kahe käega tõukamises võttis ta algraskuseks koguni 105 kilo, millest kõrgemalt alustasid vaid viis meest. Kahel esimesel katsel ei suutnud ta kangi üles tõugata ja vigastanud käerannet, loobus viimasest katsest sootuks. Tulemuseks oli null, mis langetas muidu 15.kohal olnud Noormägi viimaseks (22.kohale) (Olümpiaraamat).
Voldemar Noormägi alustas pärast tõstevõistlust perekonnaelu ja asus Narvas ärialale. Noormägi töötas Tallinnas ja Narvas fotograafina. Temast sai Narvas usklik.
Sõbrad õhutasid teda veel Amsterdami olümpiamängudele, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Amsterdami olümpiamängud toimusid 1928. aastal.
W. Noormägi elas seal oma perekonnaga rahulikult ja vaikselt, kuid sport ei huvitanud teda enam edaspidi, kuna see oleks ta mõttes patt (Kurttummade Sõber 1935 nr 8).
Voldemar Noormägi suri 28. mail 1968. aastal Ala külas Valgamaal.
Voldemari üks sugulasi oli samuti kurt, kes elab Taanis.

5.3.08

Miks ajakirjanikud kasutavad kurtide suhtes sobimatut sõna?

Ajakirjanikud, ärge kasutage seda sõna: ,,KURTTUMM"!

Olen pidevalt lugenud nii ajakirjandusest kui netist seda kurtide kohta ebasobivat sõna. Hiljuti lugesin taas ühest ajakirjast KURTTUMM... See sõna on kuulmispuudega inimestele ebameeldiv! Ma ei saa aru, miks kasutavad ajakirjanikud siiamaani seda minevikust pärit sõna. Kurttumm kasutati vanasti, praegu on kasutusel sõna: kuulmispuudega. Kurdid kasutavad omavahel sõna: KURT.
Olgu- ma seletan mida tähendab kurttumm. Kurttumm inimene ei kuule ega RÄÄGI. Tavaliselt on kurtidel hääl olemas aga kõrvakuulmine kadunud. Kurdid inimesed ei ole tummad!
Vanasti oli kasutusel sõna KURTTUMM, sest üldsuse kokkupuude oli kurtide inimestega vähene ja arvati, kui inimene ei kuule, siis ta ei räägi.
Palun ärge kasutage kuulmispuudega inimese kohta KURTTUMM!

21.2.08

Miss Kurt Estonia 2008


Miss Kurt Maailm 2008 toimub 30.juunist – 13. juulini Prahas. Võistluste lõppvoor peetakse 12.juulil kell 19.30 Top Hotel Prahas.
Veebruari alguses valiti Eesti esindajaks Jelena Bolshedonova.

Miss Kurt Maailm 2007 (3)

Miss Kurt Maailm 2007 (2)

Miss Kurt Maailm 2007 (1)

Kuidas kurt isik püüab oma probleeme kuuljate maailmas lahendada (L.Paales)

Pärast abiellumist sõidavad noor mees ja naine oma autoga pulmareisile. Nad on juba terve päeva teel olnud, õhtuhakul tunnevad mõlemad end väsinuna ja otsustavad motellis peatuda. Üliväsinuna kukkus naine voodisse ja uinus otsekohe. Abikaasa aga oli janune ja läks välja, et leida joogiautomaati. Kui ta oli oma janu kustutanud, hakkas ta tuppa tagasi minema, kuid oli unustanud oma toa numbri. Mees sattus segadusse – kõik motellitubade uksed olid ühesugused – ja mõtles, kuidas küll oma tuppa saada. Siis tuli talle hea mõte: ta läks oma auto juurde ja lasi mitu korda signaali. Kõikide motellitubades süttisid tuled – välja arvatud ühes. See oligi tema tuba, sest tema abikaasa ei kuulnud signaali. (Carmel 1996, 199).

Bobi maja

Kuidas tehti filmi?