Pildid klubi seinalKäisime meediakoolitusel. Lektor oli Kaja Tampere Jyvaskyla Ülikoolist. Ta küsis osalejatelt, millised kogemused on meediaga ja milliseid probleeme on olnud. Arutelu käigus selgus, et rohkem pööravad Vene ajakirjanikud tähelepanu puuetega inimeste probleemidele ja vene saated (AK vene keeles, ORT jne) näitavad teles puuetega inimeste sündmusi, kui eestlased; ajakirjanikud kirjutavad meediasse valed sõnad või laused, millega pole meie rahul; mõned ajakirjanikud esitavad kurtidele rumalaid küsimusi, millele peaksime vastama; lugejaid ei huvita uudised jne.
Lektori sõnul on eestlased lääne poolel, venelased ida poolel. Segamini on eesti inimeste sisemuses lääne ja nõukogude kasvatused. Venelaste sisemuses jäävad alles traditsioonid, sest nad oskavad tähelepanu pöörata meedias kajastatule. Valed ja inetud sõnad (kurttumm, poolkurt jne) on meedias kasutusel, sest ajakirjanikud ei tunne kurtide kultuuri. Soovitav on kohe öelda õigeid sõnu (kurt, vaegkuulja jne) ajakirjanikele. On palju vaja informeerida, tutvustada ja avalikustada kurtide kultuuri meediale. Tuleks tutvustada koolides kurtide kultuuri ja emakeelt – viipekeelt ning näidata ennast. Loomulikult ajakirjanikud ei tea midagi kurtide kultuurist ja esitavad rumalaid küsimusi. Lugejad valivad ajalehtedest või ajakirjadest oma lemmikteemasid ja loevad ainult neid.
Eestis valdavad inimesed rohkem eesti keelt kui viipekeelt. Aga maailmas kasutatakse rohkem viipekeelt, kui eesti keelt. Oleme uhked oma emakeele üle.
Eile avaldati Õhtulehe kodulehel uudis, kus kirjutati inetu sõna ,,kurttummad vanemad“. Ühel vanemal on väga hea kõne, teisel taskus kõrgharidus. Kuidas julgeti kasutada inetut sõna?
Lektori sõnul on eestlased lääne poolel, venelased ida poolel. Segamini on eesti inimeste sisemuses lääne ja nõukogude kasvatused. Venelaste sisemuses jäävad alles traditsioonid, sest nad oskavad tähelepanu pöörata meedias kajastatule. Valed ja inetud sõnad (kurttumm, poolkurt jne) on meedias kasutusel, sest ajakirjanikud ei tunne kurtide kultuuri. Soovitav on kohe öelda õigeid sõnu (kurt, vaegkuulja jne) ajakirjanikele. On palju vaja informeerida, tutvustada ja avalikustada kurtide kultuuri meediale. Tuleks tutvustada koolides kurtide kultuuri ja emakeelt – viipekeelt ning näidata ennast. Loomulikult ajakirjanikud ei tea midagi kurtide kultuurist ja esitavad rumalaid küsimusi. Lugejad valivad ajalehtedest või ajakirjadest oma lemmikteemasid ja loevad ainult neid.
Eestis valdavad inimesed rohkem eesti keelt kui viipekeelt. Aga maailmas kasutatakse rohkem viipekeelt, kui eesti keelt. Oleme uhked oma emakeele üle.
Eile avaldati Õhtulehe kodulehel uudis, kus kirjutati inetu sõna ,,kurttummad vanemad“. Ühel vanemal on väga hea kõne, teisel taskus kõrgharidus. Kuidas julgeti kasutada inetut sõna?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar