21.12.15

25.11.15

Aasta võõrkeelealane tegu Spreadthesign

 Spreadthesign tiim

Haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon tunnustasid aasta parimat võõrkeele õpetamise uuendajat. Aasta võõrkeelealase teo vääriliseks tunnistati Tallinna Heleni Kool, kes lisas eesti keele viipekeelsesse sõnaraamatusse Spread the Sign.
Loe edasi
Allikas: Archimedes, 23.11.2015

18.11.15

Jari Pärgma: kurtide juurdepääs kõrgharidusele sõltub rahakotist - Postimees

17. november on rahvusvaheline õppurite päev, mille raames pööratakse tähelepanu hariduse kvaliteedile ning perspektiivsetele arenguvõimalustele. Eesti kõrgkoolides tudeerib ligikaudu 10 kuulmispuudega tudengit, kelle eesmärk on omandada kvaliteetne kõrgharidus. Kuid kas ja millisel määral toetab riik erivajadustega tudengite ligipääsu kõrgharidusele, kirjutab Euroopa Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige ja Tartu Ülikooli eesti viipekeeletõlgi eriala tudeng Jari Pärgma.
 Olen aastaid tegelenud viipekeelsete kurtide tudengite probleemidega ning rääkinud erivajaduse olemusest. Minu arvates on kurtusel kaks lähenemisviisi- meditsiiniline ja sotsiaalne. Loe edasi
Allikas: Postimees, 17.november 2015

See jutt vastab tõele. Selline probleem mõjutab kurtidele huvi kaotust.

Tekib kahtlane tulemus!?

Oktoobrilõpus sai Kurt kirja, mida saatis uuringute firma Saare Poll. Uuringu raames on küsitleda 1000 puudega inimest, kes elavad Tallinnas teenuste pärast. Tallinn Linnakantslei soovib teada, kuidas eluga toime Tallinnas elavad puuetega inimesed ning millised teenused on nendele kättesaadavus, sobivus ja tulemuslikkus ning vajadus uute teenuste järele.
Kurdi lähedane isik (kuulja) arvas, et see küsitlus on väga vajalik. Ta helistas firmale, et sobivat kuupäeva ja kellaaega kokku leppida. Isegi unustas ta öelda, et kirjasaaja on kurt. Mõni päeva hiljem helistas uuesti lähedane isik firmale, et on vaja tellida viipekeeletõlki. Firma vastas talle: kas olete tema hooldaja või eestkostja, kes saaks vastata kurdi eest? Lähedane isik ütles, et ta ei soovi kurdi eest vastama. Kurt on normaalne isik, vajab lihtsalt viipekeeletõlki. Firma lubas uurida tõlgiteenuse kohta ja tagasi helistada. Kokkulepitud küsitlusaeg on möödas, keegi pole võtnud ühendust.
Kaks nädala hiljem uuris Kurt Viipekeeletõlkide OÜ käest, kas uuringute firma võttis ühendust. Siiamaani pole võtnud ühendust.
Tekib kahtlane uuringu tulemustest.

20.10.15

Reklaam "Radar": Võrkturundusfirma tõmbas kurtidel naha üle kõrvade - Delfi


“Iga teisipäev on palgapäev! Ja see on võimas!” See on lubadus, mis on pannud tuhanded inimesed oma rahakotti avama. Niisamuti 14 kurdil, kes kõik Lyonessiga liitudes lootsid rikkaks saada. Jutt käib võrkturundusfirmast Lyoness, mis tegutseb üle maailma 46 riigis. Selle Eesti harukontor asub Tallinnas Laeva tänaval väga uhkes ja uues büroohoones, mille esimesel korrusel kaubeldakse luksusautodega.
Loe edasi
Allikas: Delfi 13.oktoober 2015
Saab vaadata saadet - kanal2.ee

26.9.15

Pilk Põhja-Koreasse

Delfi-s on võimsad fotod Põhja-Korea igapäevaelust. Seal on üks pilt kurtide elust. Meil, Eestis pole selline võimalus. Võiks võtta Põhja-Koreast eeskuju.
Vaadake ise pilte!
Allikas: Delfi, 24.september 2015

18.8.15

PETTUMUS FILMI „1944“ DVD-s



 Olen kurb ja pettunud
Film „1944“ oli tänavuse aasta üks populaarsemaid Eesti filme ning ma soovisin ka seda väga näha. Filmi DVD-lt vaadates pidin aga suuresti pettuma, sest kahjuks puudusid filmil eestikeelsed subtiitrid. Teadsin, et kinos linastudes filmil eestikeelseid subtiitreid polnud (need olid lisatud vaid juhul, kui kõneldi võõrkeeles) ning ma lootsin, et DVD versioonis on subtiitrid olemas.
Filmi Facebooki lehelt DVD versiooni kohta reklaami nähes üritasin kaks korda küsida, kas filmile on lisatud ka eestikeelsed subtiitrid, kuid kahjuks minu küsimusele ei vastatud. Nägin, et teiste inimeste küsimustele oli vastatud, kuid miskipärast minu küsimusele mitte. Poes filmi DVD-d uudistades leidsin märke, et filmile on lisatud ka eestikeelsed subtiitrid – olin selle üle väga rõõmus ning ostsin DVD endalegi. Läksin rahulolevalt koju ning ootasin põnevusega õhtut, et filmi vaadata. Lisaks filmielamusele ja Eesti filmitegijate meistriklassi nägemisele soovisin väga filmi kaudu laiendada ka oma teadmisi Eesti ajaloost. Filmi vaatamist alustades oli aga mu pettumus suur, sest eestikeelseid subtiitreid filmil ei olnud. Mõtlesin, et äkki olin filmi käivitades ise midagi valesti teinud ja sellepärast subtiitreid ei ilmunud ning proovisin mitmeid kordi filmi uuesti käivitada. Kahjuks ei ilmunud subtiitreid ka siis. Filmi edasi kerides nägin küll, et eestikeelsed subtiitrid olid lisatud filmis kõneldud võõrkeelse teksti osa juurde, kuid mitte kogu filmile. See rikkus mu tuju täielikult ning ma ei soovinud filmi enam edasi vaadata. Kahjuks ei olnud mul võimalik enam viia DVD-d tagasi ka poodi, sest olin kaotanud maksekviitungi. Mõned päevad hiljem samasse poodi tagasi sattudes märkasin, et filmi „1944“ poeriiul oli tühjaks ostetud – sain sellest veelkord kinnitust, et tegemist on ühe väga populaarse Eesti filmiga, mille nägemisest aga mina olin kahjuks sunnitud ilma jääma. Olin selle üle väga kurb.
Olen üllatunud, et tänapäeva tehniliste võimaluste juures, kus subtiitrite lisamine ei tohiks olla väga keeruline, ei ole filmidele lisatud subtiitreid eesti keeles. Tean, et aastaid tagasi on Eesti Filmi  Sihtasutusega olnud kokkulepe, et ka mõnedele Eesti filmidele lisatakse subtiitrid eesti keeles, kuid näib, et see oli vaid ühekordne kokkulepe ning edaspidi pole sellega arvestatud. Möödunud aastal pärast viipekeeletõlgi vahendusel vaadatud filmi „Risttuules“, tõestatus subtiitritega seonduv küsimus ka televisioonis ning siis lubas Eesti Filmi Instituudi esindaja Lea Kroonmann, et 2015/2016. aastal ilmuvatele täispikkadele mängu- ja multifilmidele lisatakse ka eestikeelsed subtiitrid. Kahjuks antud lubadust täidetud ei ole. Olen kurb ja pettunud, et kurdid inimesed peavad pidevalt ise ühiskonnale meelde tuletama, et ka meie sooviksime subtiitrite vahendusel saada osa Eesti filmikunstist. Aastate jooksul on Eesti filmikunst jõudnud oma arengus väga heale tasemele ning ma soovin, et sellest Eesti kultuuri osast saaksid osa ka kurdid inimesed.  Loodan väga, et tulevikus eelpool kirjutatut arvestatakse ning lisatakse eestikeelsed subtiitrid ka Eesti filmidele. 
Tekst tõlgitud viipekeeles edastatu põhjal
Pilt erakogust

4.8.15

Galerii - XVII Maailma Kurtide Föderatsiooni kongress Türgis

 Paremalt Raili, Piret ja mina, viibe Istanbul
 Kongressi avamine
 Võimas trummipõrin
  Avamispeol
 Kurdid tantsijad
 Pikk peapööritus
 1312 inimest kogu maailma
 Üleval ettekanne Viipekeel UNESCO-s Austriast, all ettekanne Tehnoloogia USA-st
 Üleval ettekanne Kurtus Inglismaalt, all Kurtide olukord Itaalias
 Üleval  LGBT Jaapanist, all - CODA
 Kurt teadlane dr Paddy Ladd
 Mess
 Kurtide seltskond
 Kurdid teistest riikidest
 Toetus Nepaalisse
 Taga Põhja-Korea delegatsioon (mustas riides)
 Tänu sakslasele Robert Grund, kes tõi 6 inimest Põhja-Koreast kongressile
 Kongressi lõpetamine
 Paremal WFD president Colin Allen ja Türgi Kurtide liidu president Ercüment Tanriverdi
 Lõpupeol
Järgmine kongress Pariisis
Pildid erakogust

XVII Maailma Kurtide Föderatsiooni kongress Türgis

Ainsad eestlased kongressil

XVII Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kongress toimus käesoleva aasta 28.juulist 1.augustini Istanbulis. Kongressi peateemaks oli sel korral inimõigustega seonduv ning selle raames käsitleti järgmisi alateemasid: viipekeel, kurtide haridus, tehnoloogia, vähemusrühmade (näit. seksuaalvähemuste, naiste, pimekurtide) olukord ja probleemid, tõlkimine, eakad ja noored kurdid, tervis ning kurtide olukord arengumaades. Kokku oli kongressil võimalik kuulata/vaadata 111 ettekannet, esinejateks olid nii kurdid kui ka kuuljad üle kogu maailma. Kongressi töökeelteks olid rahvusvaheline viiplemine ja inglise keel, lisaks oli üritusel tagatud tõlge türgi viipekeelde, türgi keelde ning kirjalikku inglise keelde (kirjutustõlge). Tõlgid olid nii kurdid kui kuuljad inimesed, paljudel osalejatel olid kaasa võetud oma rahvusliku viipekeele tõlgid. Kokku töötas kongressil 90 tõlki, kes edastasid infot 47 erinevasse keelde. Kongressi aitasid korraldada 100 kurti ja kuuljat Türgi vabatahtlikku.
Kongressil osales 1312 inimest 97 erinevast riigist Euroopast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aafrikast ning Austraaliast. Osalejate seltskond oli väga värvikas nii nahavärvi, riietuse kui isiksuste poolest – tekkis tunne nagu oleks sattunud ,,kurtide planeedile“. Oli põnev jälgida ja tutvuda erinevate riikide kurtide viipekeele ning käitumiskultuuriga. Rõõmustav oli, et esmakordselt osales WFD kongressil kuue esindajaga ka Põhja-Korea delegatsioon. Avamispeo esinemisi vaadates sai muuhulgas osa Türgi erinevate piirkondade tantsudest ning kuulvad inimesed ka muusikast. Muusika saatis kurtidele sobivalt tugev trummipõrin, mis võimaldas ka kurtidel muusikarütmist aimu saada. Üllatav oli, et kõik tantsijad olid kurdid inimesed.
Kongressi ettekanded olid kõik väga põnevad, nende kaudu sai palju huvitavat ja kasulikku infot selle kohta, mis olukord erinevates riikides kurtide kogukonnas hetkel valitseb ning kuidas on toime tuldud kurtide probleemide lahendamisega. Kõige selle juures oli peamise tähelepanu all ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle täitmine. Oli huvitav saada teada, missuguseid uurimusi ja projekte teistes riikides on tehtud – see tekitas endalgi ideid, mida võiks tulevikus Eestis kasutada. Üheks põnevaks mõtteks oli seegi, et rahvuslikud viipekeeled võiksid kuuluda UNESCO maailmapärandi hulka – selles osas on eeskujuks Austria, kelle viipekeel ja kurtide kultuur on juba ametlikult UNESCO maailmapärandi nimekirja lisatud. Esinejate hulgas oli palju tuntud inimesi, sealhulgas näiteks kuulus kurt teadlane dr Paddy Ladd Inglismaalt. Muljeavaldav oli ka kogu kongressi kõrge tehnoloogiline tase. Paljud küsimused, mis olid enne kongressi tekkinud erinevate riikide või nende kultuuri ja viipekeelega seoses, said uute tutvuste ja suhtlemisega samuti vastused. Kongressilt saadud teadmised ja kogemused on väga kasulikud sellekski, et mitmetes riikides juba oldud probleeme Eestis tulevikus vältida.
Kongressi raames toimus ka mess, kus tutvustati erinevaid viipekeelte ja kurtidega seotud projekte, õppematerjale ning infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti oli võimalik omal soovil toetada Nepaali maavärina tõttu kannatada saanud kurtide kogukonda ostes kurtide naiste valmistatud käsitööd. Otsustasin  neid toetada ja Nepaali esindajad olid väga rõõmsad, et esmakordselt toetas neid tundmatu väike riik Eesti.
WFD kongressi korraldatakse iga nelja aasta järel, järgmine toimub 2019. aastal Pariisis. Soovitan soojalt Eesti kurtidel kongressil osaleda, et saada uusi teadmisi ja kogemusi, laiendada silmaringi, tugevdada oma identieeti ning saada tunda, mida tähendab olla ,,Kurt“.
Seekord osales kongressil ka Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu tegevjuht Piret Põllu, kes arvas üritusest järgmist: „Huvitav oli näha, milliseid teemasid kurdid ise uurivad ja millega tegelevad, samuti oli nauditav näha heas (rahvusvahelises) viiplemises pikki asjalikke ettekandeid. Eestiga sarnaselt on näiteks probleemideks kurtide õpilaste tavakooli integreerimine. Väga hea oli näha, et kurdid teevad huvitavaid viipekeele õppematerjale jms ja pakuvad uusi lahendusi. Kongressil osales ka 6 inimest Põhja-Koreast, see fakt oli tunnustamist väärt.“

Tänan toetuse eest Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingut ja Eesti Kurtide Liitu.
Aitäh WFD-le ja Türgi korraldajatele!

14.7.15

Kurtide korvpalli MM-ajal mängiti Leedu nõukogude hümn

4.-12. juulil toimusid kurtide korvpalli maailmameistrivõistlused Taiwanis. Võistlustel osalesid 13 meeskonda ja 10 naiskonda. Naiste korvpallis võitis USA, Leedu sai 2. koha ja 3. koha Ukraina. Meeste korvpallis võitis Leedu, teise koha sai USA ja 3. koha Venemaa.
Kullavõidu ajal mängiti Leedu meeskonnale vana nõukogude hümni. 
Leedu pärib Taiwani võimudelt aru, .......

Allikad: Postimees, 14.07.2015 ja  http://2015worlddeafbasketball.deafsports.org.tw/web/en/

2.7.15

Vahepeatus Hollandis

 Jahe ilm
 Jalgrattariik Hollandis
 Rikkalik kaunis vaade
 Kunstipärane pilt
 Hollandi sümbol
USA näitleja Matthew Gray Gubler mängib seriaalfilmis ,,Kurjuse kannul"
 Päris või kunst!?
 Rannavolle MK Amsterdam-s
Mummulised kardinad aknades
kanal

Kurtide klubi Madridis

Madridi kurtide klubi asutas 1906.aastal. Esmaspäevast reedeni toimuvad mitmesugused kursused kurtidele kui ka kuuljatele. Reedeti ja laupäeviti on klubis kurtide kogunemispaik. Majas on palju ruume, osa ruume ei tohi niisama külastada. Seal on baar ja väike saal. Veel on palju meeneid, pilte, ajaloolisi asju ja karikaid.
 Kurtide klubi
 Kurtide kogunemised
 Kaarte mängimas
 Doomino mängimas
 Ruumis on täis karikaid
 Esimene kurtide õpetaja (kuulja)
Etendus ,,Hispaania kultuur"

Spreadthesign Hispaanias

23.-28.juunil olime Spreadthesign koosolekul Madrid-s, Hispaanias. Koosolekul osalesid 93 inimest 14 riigist. Eestist oli 10 osalejat (5 kurti ja 5 kuuljat). Tutvustati erinevaid viipeid, analüüsiti ja arutati töötulemusi ning edastati reklaame projekti Spreadthesign.
Madrid ootas meid jube palavusega (35 - 40 kraadi sooja). Külastasime kurtide klubi, ülikooli ja muuseumi.
Eesti tiim
 Viipekeeletõlgid erinevatest riikidest
Paremalt projekti koordinaator Thomas Lydell-Olsen Rootsist, Madriidi ülikooli esindaja ja Hispaania projektijuht
 Kurt mees Itaaliast
 Oma riigi viipeid tutvustamas
Viiped ,,JAH"

Varjus näitab temperatuur
 Madridi sümbol ,,Karu ja maasikapuu"
Retiro park
Neptuni purskkaev
 Reina Sofia muuseum (seal toimusid koosolekud)
 Kuju juures

Videot saab vaadata