Käisin 27.mail teatris NO99 vaatamas etendust „Mu naine
vihastas“. Tavalisel käin teatris üsna harva, aga seekord läksin etendust
vaatama sellepärast, et kuulmispuudega inimestel võimaldati etendusest osa
saada tahvelarvutist edastatud subtiitrite abil. Olen harjunud, et kinos on tavaliselt
subtiitrid esitatud koos filmiga, kuid seekord tuli subtiitreid lugeda arvutist
ja samal ajal jälgida etenduses toimuvat teatrilaval - tahtsin kogeda, mis
tunne on, kui on vaja üheaegselt jälgida kahte infoallikat. Positiivne oli see,
et teatris arvestati kuulmispuudega inimeste eripäraga ja nad olid kõik
paigutatud istuma saali esimesse kahte ritta – nii oli võimalus jälgida
toimuvat suhteliselt lähedalt ning lisaks tajuda tugevamini ka etenduses
kasutatud heli.
Etendus oli väga lõbus ja visuaalne. Näitlejad kasutasid
väga osavasti oma miimikat ning kohati olin isegi üllatunud, et osava miimikaga
on võimalik nii tõetruult edasi anda erinevaid meeleseisundeid ja emotsioone.
Etendus oli väga eluline. Meeldis väga etenduse idee ja selle teostus, huvitav
oli näha, kuidas on teatris võimalik kasutada ära fotomaterjali. Olin ka
üllatunud, et Eesti näitlejad on oma rollides teatrilaval nii julged ja nii
väljendusrikkad.
Tahvelarvutist subtiitrite lugemine oli küllaltki positiivne
kogemus, kuigi kohati (näiteks kiirete dialoogide puhul) oli toimuvat pisut keeruline
jälgida. Samuti tekkis aeg-ajalt probleeme WIFI- ühendusega ning mõnikord oli
näha, et laval näitlejad midagi rääkisid, aga subtiitreid nende jutu kohta ei
olnud. Jälgimise tegi keeruliseks ka see, et subtiitritele ei olnud lisatud
infot selle kohta, kes parajasti räägib.
Lisaks ei olnud kurdil inimesel võimalik aru saada, missugust muud
helilist informatsiooni etenduses veel edastati, sest subtiitritena oli ära
toodud vaid tegelaste kõne. Oleks hea, kui subtiitritele oleks olnud lisatud
kirjeldustõlge ka mittekõneliste helide kohta (näit. helid vannitoas või
koridoris, müra jne).
Visuaalsuse mõttes oli etendus väga hea, mugav oli jälgida
nii tegevust laval kui etenduses kasutatud pildimaterjali. Etenduses kasutati
ka palju valju muusikat, mida kurdid inimesed suudavad tänu vibratsioonile
tajuda. Arvan, et see etendus sobib kurtidele inimestele väga hästi. Oleks tore, kui sama etendust võimaldataks
näha erietendusena ka kurtidele inimestele (koos viipekeeletõlgiga).
„Mu naine vihastas“ on viimase poole aasta jooksul juba
kolmas teatrietendus, milles on spetsiaalselt mõeldud ka sellele, et
kuulmispuudega inimestel oleks võimalik teatrikunstist osa saada – seda on väga
meeldiv tõdeda. Tänu sellistele kogemustele tunnen ka ennast rohkem Eesti
kultuuriga seotult ning olen saanud palju positiivseid elamusi.
Jälle teatrisse!
Põnev, milline arvutitahvel saadab meile infot!
Kuulmispuudega inimesed
Aitäh teater NO99 -le!
Tekst tõlgitud viipekeeles edastatu põhjal
Pildid - Aire Murd
