26.2.10

Fotod: pidulik vastuvõtt



Kolmekordne olümpiavõitja Kairit Olenko ja treener Timo Tõnisma

Viipekeeletõlk Regina Paabo



Riigikogu liikme elukaaslane Helle Sass, kes on viipekeeletõlk.

Kurtide ujujate treeningukaaslane Kardo Ploomipuu ja kurtide ujujate treener Õnne Pollisinski
Pildid Delfist ja Kairiti erakogust

24.2.10

Saatelood Heleni Koolist ja käija F. Võssokov-st

Tallinna Heleni Koolis toimus 23.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva aktus.
Sel päeval sai käija Feodor Võssokov 75-aastaseks. Tartlane osales 1961. aastal kurtide olümpiamängudel Helsingis, Soomes.

Mõlemad saatelood viipekeelsed uudised TV-s

23.2.10

Presidendi vastuvõtule läheb Kairit Olenko

Pilt: Aire Murd

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kontsert ning President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese vastuvõtt toimuvad 24. veebruaril 2010. aastal Tartus, Vanemuise teatri- ja kontserdimajas. Vastuvõtule on kutsutud ka kolmekordne kurtide olümpiavõitja ja parasportlane 2009 Kairit Olenko koos treeneriga Timo Tõnisma. Veel kutsuti vastuvõtule viipekeeletõlk Helle Sassi elukaaslane, kes on Riigikogu liige. Kairitile tõlgib vastuvõttu viipekeelde viipekeeletõlk Regina Paabo.

Presidendi vastuvõtul käinud kurdid:
· Aasta Naine 1996 Annely Ojastu koos kurdist abikaasaga
· Aasta Õpetaja 1997 Merike Mändsoo koos kurdist abikaasaga
· TÜ folkloristika doktorant Liina Paales (kuulja) koos kurdist abikaasaga

Eesti Vabariigi hümn viipekeeles

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!


19.2.10

Milline kokkusattumus? Kerkinud uus kurtide tänav???

See pärineb tõsielulool.
Ühel lumisel hommikul ruttab kurt naine Vanalinna. Enne ilusalongi minekut läheb ta pangaautomaadi juurde, et sularaha võtta. Automaadi ekraanil on kiri, et KAARDI TAGASTAMINE. Keegi unustas kaardi? Naine võtab selle ja loeb kaardilt nime. Tema arvates on kaardil tuttav nimi, aga võib olla on nimekaim. Naine paneb kaardi pangaautomaadilauale ja hakkab oma kaardiga raha võtma. Vahepeal jälgib ta ümbrust, sest võibolla keegi jookseb unustatud kaardi järele. Naine näeb kaugelt teist naist ja mõtleb, kas ta on kurdi teisik? Peale raha võtmist koputabki see naine õlale. Oi, tuttav kurt! Milline kokkusattumus pangaautomaadi juures! Teine naine küsib, et miks tal on kaks pangakaarti? Pärast jutustamist soovitab teine naine viia pangakaart panka. Teine naine võtab pangaautomaadist raha, kui 1. naine lahkub. Nüüd tabab naist üllatus, sest keegi kolmas kurt tuleb. Kolmas kurt on mees, kellel on suur lillekimp käes ja kõnnib naise poole. Leidja viipleb otse kurdile mehele, et ta on pangaautomaati unustatud kaardi omanik ja küsib mehelt, kuidas ta avastas kaardi kadumist. Mees jutustab, et ta võttis pangaautomaadist raha ja kiirustas lilli ostma. Hiljem avastas ta oma rahakotist puuduva pangakaardi ja nägi eemal kaks naist viiplemas. Ta lootis, et neist kahest on pangakaardi leidja. Mees on väga rõõmus. Esimene naine koputab teise naise õlale ja viipleb: “ Näe tema ongi pangakaardi omanik“. Teine naine ahhetab ja naerab: „ OI, kuidas selline kokkusattumus!“ Ta ütleb, et see on haruldane juhtum tänaval. Naised naeravad ja lahkuvad oma teed.

Kanal 2 reporter käis Tartu Hiie Koolis

Kanal 2 reporter uudistes näidati videoklippi CI lastest Hiie Koolis.
Film

15.2.10

Krahv hilistunud kurdina

Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg jäi 42-aastaselt kurdiks ja elas 50 aastat vaikuses maailmas. 16. veebruaril möödub krahvi 165. sünniaastapäev.

Kuidas jäi krahv kurdiks?
Krahvi elulugu

12.2.10

Kurtide koolist R-i otsimas

Umbes 23-aastane noormees oli Hiiumaalt Ameerikasse teenistusesse läinud. Ta ei saanud aga neid sõnu õigesti välja rääkida kus R ette tuli; ka oma nimega oli raskust, sest et ka seal healik R sees oli. Noormees kirjutas aasta eest kurtide kooli juhatajale Ameerikast, et temal raske olla läbi saada, keel ei jaksavat R välja rääkida ja palus nõu, mis teha tuleks. Teda juhatati siit Ameerika kurtide kooliõpetajate juurde õppima, aga ta ei leidnud seal neid üles. Mis tegi noormees? Ta tuli kodumaale, ja kui ta vanemate juures Hiiumaal oma kõige tarvilisemad asjad oli ära õiendanud, seadis ta oma sammud, - ilma et sellest vanematele oleks ütelnud -Vändra poole. 5. mail jõudis ta siia. Teisel päeval hakkasime kibedasti R kallal tööle. Noormees oli väga hoolas. Kümne päevase harjutamise järele võis ta üsna kenasti R välja rääkida. Vändrast lahkudes ütles noormees rõõmuga: ,,Vanematele ma põhjust ei ütelnud, mispärast ma neilt nii ruttu lahkusin, aga kui ma nüüd siit koju lähen ja neile selgesti ,,tere" ütlen, küll nad imeks panevad ja aru saavad, et ma kulu ega vaeva ei ole kartnud, kui aga õieti rääkida saan". Et juba üks puuduv healik inimesele rääkimises vaeva teeb, kui suur peab siis kurdi vaev olema, kes midagi ei mõista rääkida. Eks peaks see lugu igaühe kurdi lapse vanemaid mõtlema panema? .....

Allikas: Kurttummade pühaks 1913.a.
Näe kui hea reklaam