Voldemar Noormägi sündis 10. augustil 1895. aastal Jamburgis (praegu kannab see linn Kingisepa nime ja asub 20 km Narvast ida poole, Leningradi oblastis Venemaal). Ta oli kurt ja õppis aastatel 1905 – 1912 Vändras kurttummade koolis. Nooruses tegeles Voldemar tõstmise ja maadlusega. Sportima innustas teda jõumees Georg Lurichi eeskuju, kes külastas ka Vändra kurttummade kooli ja oli Voldemarile imetlusobjektiks. Georg Lurich sai auhinnaks kaamelid Buhhaara emiirilt Kaukaasiast, kus jõumehe käsi ei suutnud lahti vedada kaks kõige tugevamat kaamelit. Ühe versiooni järgi kinkis Lurich needsamad kaamelid 1909.aastal Vändra kurttummade koolile. Kahjuks surid kaamelid järgmisel aastal, sest ei kannatanud Eesti kliimat. Teise variandi järgi tõi Lurich need kaamelid Velisele onupoja juurde Kalase tallu. V.Noormägi oli tõstmises Eesti meister 1923. ja 1927. aastal. Ta püstitas 3 maailma- ja 8 Eesti rekordit.
Ülemaailmsed tõstevõistlused peeti 29. ja 30. aprillil 1922. aastal Tallinnas ,,Estonia” kontserdisaali laval. Esimestel ametlikel MM-võistlustel osales 33 atleeti ainult neljast riigist – Prantsusmaalt, Šveitsist, Lätist ja Eestist (raamatus ,,100 aastat Eesti raskejõustikku. 1888-1988”, Tallinn 1996). Kergekaalus tõstmises (kehakaal kuni 67,5 kg) saavutas Voldemar kolmanda koha MM- võistlusel, Tallinnas. Temast tugevamad konkurendid olid Alfred Neuland ja Eduard Vanaaseme. Alfred Neuland oli Eesti esimene olümpiavõitja 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudel.
Kui Voldemar Neulandile kaotas, siis pani ta kirja oma arvamuse, lubas teha seda ja teist ja siis võita Neulandi. Harjutas korralikult kella järgi ja omas haruldast tahtejõudu (Kurttummade Sõber 1935 nr 8).
Voldemar tegi 1923. - 1924. aastal tõstmises maailmarekordid. V. Noormägilt sündis Riias 20.mail 1924, kus ta surus ühe käega kergekaalus 91,5 kg.
Olümpiamängud peeti 1924. aastal Pariisis.
V.Noormägi osales Eesti esimese kuulmispuudega inimesena kuuljate seas olümpiamängudel.
Noormägi peatus nii ühega tõukamises kui kahega rebimises algraskustel. Kahe käega tõukamises võttis ta algraskuseks koguni 105 kilo, millest kõrgemalt alustasid vaid viis meest. Kahel esimesel katsel ei suutnud ta kangi üles tõugata ja vigastanud käerannet, loobus viimasest katsest sootuks. Tulemuseks oli null, mis langetas muidu 15.kohal olnud Noormägi viimaseks (22.kohale) (Olümpiaraamat).
Voldemar Noormägi alustas pärast tõstevõistlust perekonnaelu ja asus Narvas ärialale. Noormägi töötas Tallinnas ja Narvas fotograafina. Temast sai Narvas usklik.
Sõbrad õhutasid teda veel Amsterdami olümpiamängudele, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Amsterdami olümpiamängud toimusid 1928. aastal.
W. Noormägi elas seal oma perekonnaga rahulikult ja vaikselt, kuid sport ei huvitanud teda enam edaspidi, kuna see oleks ta mõttes patt (Kurttummade Sõber 1935 nr 8).
Voldemar Noormägi suri 28. mail 1968. aastal Ala külas Valgamaal.
Voldemari üks sugulasi oli samuti kurt, kes elab Taanis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar