Mälestusetahvel Eesti Kurtide Liidu poolt (pilt Porkuni koduleheküljelt)Kurtide kogukonnas on populaarsed viiped PORKUNI ja KOOL. Klubides, pereringides, sõprade juures ja klassikokkutulekutel kasutatakse alati neid viipeid. Nende viibetega meenutavad kurdid, kes on lõpetanud Porkuni kurtide kooli, koolipõlve. Kurtide mälestused tulenevad pikki aastaid veetmisest Porkunis. Enamik kurte veetis 8–15 aastat oma lapse- ja koolipõlve kaunimas armsas kohas, mis on suviti vaatamisväärne turismiobjekt. Seda kaunistab ilus ja suur mõisahoone nelja järvega. Mõisahoones oli 77 aastat täis kurtide tegevusi, milles oli palju naljakaid ja kurbi hetki kui ka ranget kasvatust.
Kurdid jutustavad põlvest põlve naljakaid, vahvaid ja eredamaid mälestusi kooliaegadest, isegi legendeid ja unustamatuid hetki. Need lood toovad naeru näole. Mõned kurdid küsivad, miks lõpetas kurtide kool oma tegevuse, mõned unistavad, et luua sinna kurtidele vanadekodu või puhkekeskus.
Kui keegi saab midagi infot Porkuni ja endiste pedagoogide kohta, siis on see uudis juba levinud kurtide kogukonnas.
Kooli juubeliaastapäeval ilmus kogumik Porkuni kool 85, kuhu on koostatud endiste ja praeguste töötajate ja õpilaste mälestused.
Kogumikust
Elle Ojasaar: Mäletan, et Eevi sai juba teisel töökuul esimest korda käskkirjaga noomituse, sest tema rühma magalas olid paar öökappi segamini.
Tiit Papp: Porkuni kool oli ja on minu mälestustes väga kallis, sest sinna läksid minu parimad aastad oma murede ja rõõmudega…
Helve Kuusk: Nipsakalt vastas ta (Erki): ,,Kurtide Kool on üle saja aasta vana ja mitte kunagi pole keegi saanud autojuhilube. Ei saa meie ka.“
Merike Mändsoo: Porkuni kool pani mind armastama sporti.
Malle Kätt: Mida nad rääkisid ja sõrmendasid, sellest ei saanud ma mõhkugi aru, nagu ikka, kui räägitakse võõrkeeles.
Naljakas kogemusjutt
Õpetaja Nahkur elas lossis kolmandal korrusel, ta poeg oli väike ja tal oli ,,vanalinnas“ liivakast. Õpetaja palus ühte kurti, et see liivakastist sinna unustatud ämbri ära tooks. Läks mööda päris kaua aega ja äkki kuulis Nahkur trepil ähkimist. Läks vaatama ja mis ta nägi – kurt poiss oli teise appi võtnud ja vedasid koos tervet liivakasti üles. Kurt polnud aru saanud, et ämber on vaja tuua. (kirjutas Jaan Inno)
Kui teil on tore lugu Porkuni koolist, siis kirjutage või viibelge kaamerasse. Need lood lähevad edasi.
Kurdid jutustavad põlvest põlve naljakaid, vahvaid ja eredamaid mälestusi kooliaegadest, isegi legendeid ja unustamatuid hetki. Need lood toovad naeru näole. Mõned kurdid küsivad, miks lõpetas kurtide kool oma tegevuse, mõned unistavad, et luua sinna kurtidele vanadekodu või puhkekeskus.
Kui keegi saab midagi infot Porkuni ja endiste pedagoogide kohta, siis on see uudis juba levinud kurtide kogukonnas.
Kooli juubeliaastapäeval ilmus kogumik Porkuni kool 85, kuhu on koostatud endiste ja praeguste töötajate ja õpilaste mälestused.
Kogumikust
Elle Ojasaar: Mäletan, et Eevi sai juba teisel töökuul esimest korda käskkirjaga noomituse, sest tema rühma magalas olid paar öökappi segamini.
Tiit Papp: Porkuni kool oli ja on minu mälestustes väga kallis, sest sinna läksid minu parimad aastad oma murede ja rõõmudega…
Helve Kuusk: Nipsakalt vastas ta (Erki): ,,Kurtide Kool on üle saja aasta vana ja mitte kunagi pole keegi saanud autojuhilube. Ei saa meie ka.“
Merike Mändsoo: Porkuni kool pani mind armastama sporti.
Malle Kätt: Mida nad rääkisid ja sõrmendasid, sellest ei saanud ma mõhkugi aru, nagu ikka, kui räägitakse võõrkeeles.
Naljakas kogemusjutt
Õpetaja Nahkur elas lossis kolmandal korrusel, ta poeg oli väike ja tal oli ,,vanalinnas“ liivakast. Õpetaja palus ühte kurti, et see liivakastist sinna unustatud ämbri ära tooks. Läks mööda päris kaua aega ja äkki kuulis Nahkur trepil ähkimist. Läks vaatama ja mis ta nägi – kurt poiss oli teise appi võtnud ja vedasid koos tervet liivakasti üles. Kurt polnud aru saanud, et ämber on vaja tuua. (kirjutas Jaan Inno)
Kui teil on tore lugu Porkuni koolist, siis kirjutage või viibelge kaamerasse. Need lood lähevad edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar