Spordiaasta tähed 2013 galal

27. detsembril toimus pidulik gala ,,Spordiaasta tähed 2013" Nokia kontserdisaalis, Tallinnas. Seal valiti parimaid sportlasi. Auhindade jagamisel anti esimesena aasta parasportlase auhinda Emilija Manninen-le. Ta saavutas suvel kurtide olümpiavõistlusel Sofias kuldmedali 400 m tõkkejooksus maailmarekordiga. E.Manninen osales 5 korda kurtide olümpial. Ta täitis pikka aega unistust kuldmedali saamiseks. Auhinna saaja Emilija Manninen tänas oma lähedasi ja sõpru viipekeeles, mida tõlgis eesti keelde viipekeeletõlk Regina Paabo.
Vaadake filmi aega 15.05
http://sport.err.ee/Varia/0af22b25-3ef0-452b-9a73-1adb73535168

USA presidendi Obama kõne rahvusvahelises viiplemises

USA presidendi kõne rahvusvahelises viiplemises

Johannesburgi staadionile kogunes Nelson Mandela mälestamiseks ligi 80 000 inimest, nende seas ligi 100 riigi esindajat, kelle seas ka Eesti välisminister Urmas Paet. 
Tegu ei ole Mandela ametliku matusega, vaid mälestusüritusega. Kava kohaselt kestis üritus täna kell 11.00-15.00 (Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi aja järgi).
Üritus algas massikoori lauluga ja palvega. Mälestuskõnesid pidasid Mandela lapselapsed, perekonnaliikmed ja lähimad sõbrad. Lisaks neile avaldasid kõnes austust ka USA president Barack Obama, ÜRO peasekretär Ban-Ki Moon, Brasiilia president Dilma Rousseff, Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma ja paljud teised. (Delfi, 10.12.13)

Vene kurtide kool Eestimaal

Punane rist kaardil

Vene Föderatsioon, Leningradi oblast, Kingissepa rajoon. Küla on hävinud.
Küla sai nime tõrvaajamisest (smolka – tõrv).

Eesti Vabariik 1918 - 1940



 Rahulepingu põhjal tuli Eesti territooriumile üks ülevenemaaline asutus, Smolka kurtide kool. Kasvandikkudeks oli ainult venelased, sest  kool toodi Eesti-Vene sõja ajal siia üle. Eesti riik soovis 1921. aastal seda asutust Venemaale tagasi viia, kuid see asi venis. Riik rahastas seda kooli, hiljem Eesti Punane Rist toetas näljahädalisi. Riik lõpetas 1922. aastal toetamisest, sest kool ei ole seotud Eestiga. Nõukogude valitsus andis lühikest aega toetust koolile. Kool langes majanduslikult raskesse seisukorda.

 

Smolka kurtide kool (pilt Narva Muuseum)

 

Allikad: http://wikimapia.org/6963770/et/T%C3%B5rvala,

Riigikogu: VII istungjärk: protokoll nr. 140 1922, Vaba Maa10.02.1922 lk5, VabaMaa12.09.1922

 



Libatõlk kajastati meedias

Nelson Mandela mälestusteenistusel seisis libaviipekeeletõlk riigipeade kõrval ja viiples väljamõeldud keeles, kuid see ei ole viipekeel. Lihtsalt ta vehkis suvaliselt  kätega.
Libatõlgi uudised kajastati meedias:
Postimees 11.12.13
Delfi 11.12.13
ERR
Arusaamatu viipleja 14.12.13
Libatõlk 13.12.13

Kurtide pulmakombed

Salvrätikuga lehvimine pulmapeol tähendab ,,Kibe, kibe, kibe noorpaarile" - pilt Kert Kalvik

Saab vaadata filmi, mil viipleb saatejuht ameerika viipekeeles kurtide pulmakommetest. Seal on inglisekeelsed subtiitrid. 

Pildid - Kurtide noorpaari pulmad

Allikad: H3.tv ja http://timoilves.ee

Kunstniku kamin



Külastasime ühe kunstniku kohvikut, kus on  armas ja omapärane tema kodu. Tänu kurdile, kes näitas mulle ajalehte kurdi kohta.

Kamina seinal on joonistatud pilt ,,Vanamees ja karu".

Lugu on selline: kunstniku elukaaslase vanaisa oli kurt ja elas Siberis. Karu ründas kurti meest selja tagant ja hakkas teda purema. Aga vanaisal oli õnneks saapasääres nuga ja karu sai teenitud karistuse.

Kunstniku kamin

 

Allikas: KoduMaja nr 6, detsember 2012/jaanuar 2013

Saaremaa kurtide kool

Püha kurtide koolimaja

120 aasta tagasi asutati kurtide kool Saaremaal. Enne kooli asutamist said haridust 2 poissi- saarlast Vändra kurtide koolis. Palju saarlasi (kurdid) olid hariduseta, sest Vändra kool asus kaugel ja transport oli väga kulukas ja kallis.
Heategija Püha koguduse õpetaja Gottwald Grohmann (1859 - 1906) otsustas 1892. aastal asutada kooli Saaremaa kurtide õpetamiseks. Õpetaja Grohmann tegi kaks tähtsat asja: 1. Saaremaa kurtide koolitamise selts asutada ja 2. Kurtide koolimaja ehitada.   
2.novembril (14. novembril – uus kalender) 1893. aastal avati pidulikult Saaremaa kurtide kool Püha kihelkonnas Pihtla mõisa üürikorteris. Võeti kooli 10 last, aga sel ajal oli 60 last hariduseta. Kooli juhataja ja õpetaja oli Mihkel Rahnel (1866 - 1927). Tema abikaasa Ida Rahnel (Kibbal) oli töötanud lühikest aega Vändra kurtide koolis. Mihkli tööd jätkas Ida.

28. veebruaril 1895. aastal alustati ehitama kurtide koolimaja, mis  sai valmis 29. septembril samal  aastal.

Grohmann oli juhatanud 13 aastat kurtide kooli. Ta oli leeritanud ja õnnistanud esimesed 10 kurti last. Grohmann jagas kurtidele lastele neljanädalast leeriõpetust, aga see oli tema viimane töö.  Kahjuks ei saanud ta leerilapsi õnnistada raske haiguse tõttu.

Kool suleti 1932. aastal majanduskriisi tõttu. Kool viidi üle Porkunisse. Ainuke õpetaja Ida Rahnel läks ka sinna.

1893.- 1932. aastatel õppis  selles koolis üle 70 last Saaremaalt ja Hiiumaalt. Suurem osa lastest lõpetas koolikursuse.

Valimise tulemused

20.oktoobril toimusid kohalikud valimised Eestis. Kuulmispuudega inimesed ei pääsenud volikokku.
Kuulmispuudega inimeste kandidaate tulemused:
1. Jüri Jaanson Reformieraond, 100 häält Pärnus
2. Jari Pärgma Sotsiaaldemokraatlik erakond, 39 häält Tartus
3. Rein Järve Tallinna Rohelised, 28 häält Tallinnas Nõmme linnaosas
4. Viljar Parm Kaiumetsa Vaha, 9 häält Kaiu vallas Raplamaal

Ave Kalmus (Laiapea), Tallinna Heleni Kooli direktor sai 15 häält Põhja-Tallinna linnaosas. Ta kuulub Keskerakonda.

Kurt bussijuht

Islandis on olemas kurt bussijuht, kel on autobussijuhi luba. Ta rendib bussi, kui on vaja. Bussis on kuuljad ja kurdid inimesed.
Soomes on ka kurt bussijuht. Aga Eestis puudub selline võimalus.

Kuidas tähistati ühingutel kurtide päeva?

Sportlik kurtide päev

Võrumaa kurdid tähistasid sportlikult ja tervislikult päeva Kubijal, kus oli terviserada ja spaa keskus. Kurdid tegid taimedest logo ,,VKÜ" ja tervitasid kõigile Võrumaalt. Peale sporti veetsid nad Jaagumäe toidukeskuses. Oli nauditav ja meeldiv päev.

pildid - Heli Haug

Triibuline kurtide päev

Pärnumaa Kurtide Ühing korraldas kurtide päeval ekskursiooni Kihnus. Kihnu sümboliseerib triibulist, sest naistel on punased triibulised seelikud. Kurdid tähistasid pidulikult kurtide päeva Kihnu rahvamajas.

pildid - Tiiu Mihkelson

Inglaslik kurtide päev

Tallinna kurdid sõitsid punase kahekorruselise bussiga linna ringi, mis kestis 1 tundi. Peale bussiekskursiooni suundusid nad turistlikult Vabaduse väljakule, seejärel Raekoja platsile. Seal oli vahva mänguline ülesanne: ühel kohal seista ja otsida ümberringi 5 torni. Pärast tornide leidmist tähistasid kurdid päeva D-terminaali vastas pubis.

http://uudised.err.ee/?06175811&id=59015&play

 

Poliitlik kurtide päev Tartus

http://uudised.err.ee/?06175811&id=59023&play

Videotervitus rahvusvahelisest kurtide päevast

Ilusat rahvusvahelist Kurtide päeva!

1 kilogrammine kartul kurtide pere põllult

Kurtide pere võttis põllult kartuleid. Kartul kaalus 1001 grammi.
Artikkel Saarte Hääles

Allikas: www.saartehaal.ee, 19.09.2013

Kurt noormees kandideerib linnavolikogusse

Kurt noormees Jari Pärgma soovib kandideerida Tartu linnavolikogusse. Tema kuulub Sotsiaaldemokraatliku Erakonda.

Jari Pärgma - Mina olen juba sünnist saadik kurt inimene ja ma tean, milline on kurtide maailm. Vahetevahel tunneme kuuljatele kaasa, et nemad peavad mürasid taluma ning kuuljad mõtlevad, kui hirmus, et kurt ei saa kuulda näiteks linnuhääli. Meile ei ole kunagi öelnud, et elada on lihtne, kuid pidevalt raskusi ületades on meie elu ka huvitav. Oluline on see, et me ei haletse ega vingu, ei süüdista teisi, vaid otsustame ise midagi muuta.
Mina otsustasin kandideerida volikokku ning loodan, et suudan muuta eelkõige suhtumist, sest senisest enam tuleb linnajuhtimises arvestada erinevate inimeste vajadustega. (http://www.tartupostimees.ee/1828098/kusimus-tartu-linnas-ules-seatud-kandidaatidele-mida-teha-et-koigil-oleks-tartus-hea-elada)

 Kohaliku  omavalistuse valimised toimuvad 20.oktoobril 2013.aastal.

Saarte Kurtide Ühingu 80.aastapäev

7. septembril toimus Saarte Kurtide Ühing 80. aastapäevale pühendatud  konverents Kuressaares Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas.

Saarte Kurtide Ühingu esinaine Eha Lehtjõe viiples ühingu tekkimisest, arengust ja tegevusest

 Kurtide elu koguja Maret Õun jutustas Saaremaa kurtide koolist

 Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp -i teema oli ,,EESTI KURTIDE LIIDU AJALUGU MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI"

Erika Rahumägi pantomiimis

 Kuressaare abilinnapea sotsiaaltöö alal Argo Kirss rääkis eesti viipekeeles: Minu nimi on Argo Kirss. Palju õnne kurtidele sünnipäevaks!. Oli armas vaadata abilinnapea viiplemist.

Eesti Kurtide Liit õnnitles Saarte Kurtide Ühingut

 Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu esinaine Maret Õun soovis Saarte Kurtide Ühingule ,,Palju õnne, hoolivust ja armastust"

Pärnumaa Kurtide Ühingu esimees Andrus Siig kinkis ühingule kruusi ja pastapliiatsi ,,PÄRNU"

Tartumaa Kurtide Ühingu esimees Jari Pärgma kinkis toalilli ja kommi

konverentsi osalejad

 

Saarte Kurtide Ühingu liikmed - saarlased



Õnnetuste ennetamine eesti viipekeeles

Filme tehti 2 aasta tagasi. Tuletage meelde, kuidas käituda õnnetuse korral.

Viipekeelne tõlge tuleohutusteemalistel materjalidel aitab oluliselt tõsta kurtide tuleohutusalast teadlikkust ja seeläbi ennetada õnnetusi.
Film  räägib, millal on võimalik tulekahju ise kustutada ning millisest hetkest alates väljub tuli inimese kontrolli alt. Samuti seletatakse lahti suitsuanduri tööpõhimõte ning spetsialistid annavad soovitusi tulekahju korral käitumiseks.
Filmis õpetatakse veel esmaabi, tutvustatakse esmaseid tulekustutusvahendeid ja jagatakse juhised evakuatsiooniks.
Saab vaadata youtubest: http://www.youtube.com/user/EstonianRescueBoard/videos

Eesti premeeris kurte medalisaajaid.

Eesti valitsus premeeris Emilija Manninen 9587 euroga, tema treenerit Sergei Matvijenko  4794 euroga. Kairit Olenko sai preemia 11025 euro kahe medali eest ja  tema treener Timo Tõnisma 5513 euro.
Emilija Manninen on 400m tõkkejooksu olümpiavõitja. Kairit Olenko saavutas hõbeda 7-võistluses ja pronski odaviskes.
Allikas: Postimees 8.08.2013

Olümpiavõitja maailmarekordiga

Keskel Emilja Manninen (pilt Sergei Matvijenko facebookist)

 

Emilja Manninen tõi kuldmedali Kurtide Olümpiamängudelt Eestile. Ta saavutas 400 m tõkkejooksus maailmarekordiga 1.01.62.
Palju õnne Emiljale!

Hõbemedal kurtide olümpiamängudelt

Kairit Eesti fännidega Sofia staadionil (pilt Kairiti facebookist)



Kairit Olenko tõi Eestimaale hõbemedalit. Ta saavutas naiste seitsmevõistluses II koha tulemusega 4855 punkti. Kuldmedal on venelanna käes.
Kurtide suveolümpiamängud (Deaflympics) toimuvad 26. juulist 04. augustini 2013.aastal Sofias, Bulgaarias. Eestit esindavad 13 sportlast, kes võistlevad kergejõustikus, rannavõrkpallis ja orientreerumises.
Palju õnne Kairitile!

Uudiseid saab lugeda Eesti Kurtide Spordiliidult
Kairiti spordipäevik blogist

Kurdi fotograafi pildid raamatus

,,Raplamaa valdade lood vanadel fotodel" raamatus on kurdi fotograafi Johannes Kanter (Kaskmaa) pildid. Johannes Kanter (1900 - ?) õppis 1909. - 1915. aastal Vändra kurtide koolis. Ta oli pärit Juurust, Raplamaalt.
Võetud ERR loo lõigust: ,,Vanade fotode kollektsionäär Kalev Kiviste ütles, et sajandivanuseid pilte võibki leida ennekõike neist paigust, kus tegutses kohalik fotograaf. Nii on Kaiu kandi fotopärandi tulevastele põlvedele jäädvustanud kurt kingsepast fotograaf Johannes Kaskmaa.
  "Ja ta hästi palju pildistas igasuguseid talguid, rehepekse, laste ristseid. Ja sealt on selline pärand jäänud nüüd tänasesse päeva. Nüüd meie asi on need lood sinna juurde leida, et kes seal piltide peal on ja kus need pildid tehtud on," rääkis Kalev Kiviste."
Allikas: ERR ja video
Pilt - http://www.vanadpildid.net/tuisu-pood-1933-a/county6/searchwordkaiu

Heategu kurdile poisile

Pilt on võetud facebookist.

Pirita Hawaii Express töötaja Lembe: "Lastekodust tuli kurt poiss oma rondiga ja palus poroloonist sadulat paigaldada aidata. Raha ei olnud ja pidureid ei olnud. Ütlesin, et mind see 15euri vaesemaks ei tee, teeme korda. Kui kutt 1 tunni pärast tagasi tuli, sai ta hoopis uue ratta omanikuks Hawaii Express ruulib väike heategu igasse päeva!"

Allikas: Facebook - Hawaii Express, 4.juuli 2013

 

 

Hooneid seotud kurtidega Eestimaal

Soovitan külastada ja imetleda hooneid, mis on seotud kurtidega.

1. Porkuni mõis, Lääne-Virumaal - Kurdid õppisid seal 1924 - 2001. aastal.
2. 120 aastane kurtide koolimaja, Vändras - teist maja ehitati 1893. aastal, esimene maja asub Vana tänaval nr 93, kahekorruselise koolimaja vastas.
3. Lõuna- Eesti kurtide kool oli Puuri mõisas, Põlva lähedal. Puuri mõisa kohta leitav informatsioon on minimaalne. Keegi läheks sinna uurida ja pildistada maja.
4. Püha kurtide kool asub Saaremaal, Pihtla vallas, Püha külas. Kool töötas 1893. - 1932. aastal. Praegu tegutseb selles majas Pihtla lasteaed-algkool.
5. Sangaste loss Valgamaal - hiliskurdistunud krahv Berg oli lossi omanik.
6. Väätsa mõis Järvamaal - kuulus maalikunstnik Nikolai von Baranoff (1808 - 1863) oli kurt ja elas rikka perega mõisas.
7. Hanikatsi ja Saarnaki laiud Hiiumaa lähedal - seal elasid kurdid.
8. Smolka kurtide kool asus Pühtitsa kloostris, Kuremäel - seal õppisid vene kurdid. Aga infot on vähe.
9. Kurdi maja Kihelkonnas, Saaremaal. Maja on kaitse all. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=27288

 

Kui teil on huvitavat infot, ootan teie kommentaare või e-kirja.
Head teed, kui lähete vaatama!

Siiri Sisask - ,,Laulupeol peaks kindlasti viipekeeletõlge olema."

Viipekeelde saab tõlkida palju rohkemat kui laulu teksti. "Rütmi saab edasi anda liigutuste rütmiga ja tempot liigutuste tempoga, helivaljust aga liigutuste amplituudiga – kui muusika valjeneb, lähevad liigutused suuremaks. Ka eri pillide kõla saab edasi anda sellega, et imiteeritakse nende mängimist," loetleb viipekeeletõlk Liivi Hollman.
Loe edasi
Allikas: Õhtuleht, 10.06.2013

Pildid festivalist Puude taga on inimene

Viipekeele õpituba

Kuulmispuudega inimeste elu tutvustus

 

Pimekurtide liit

Viipekeeletõlge teatris

 

Pimekurtide tööde väljapanek

 

 Porkuni vaip ja õpetaja Virge Viliberg (Aus)

 

Laulja Siiri Sisask ning viipekeeletõlgid Birgit ja Ulvi

Leia erinevust :)

Kurdid laulsid kaasa

Käeline aplaus





Festivali info http://puudetagaoninimene.ee/

Uhke Eesti üle! - reformierakonnast

Saksamaa videos viibeldi, et Eestis on viipekeelsed uudised, mida näidatakse suurelt tv-s, mitte pisikeses ekraanis. Saksamaal puudub selline võimalus.
Täna tutvustati ETV- saates Terevisioon eesti viipekeelt. Eesmärgiks oli õpetada vaatajatele lihtsamaid viipeid.  Seda pärast järgnesid uudised tv-s. Uudistetoimetaja Kerli Dello viiples uudiste lõpul vaatajatele ,,Ma armastan sind".

Saab õppida eesti viipekeelt www.spreadthesign.com

Jaa, oleme uhked Eesti üle.

Lugu sini-must-valgest lipust

Täna tähistatakse Eesti lipu päeva. Kirjutan mu mälestusest haruldase lipu kohta.

Olin väike tüdruk, kes oli uudishimulik ja kõike teada tahtev.  Leidsin raamaturiiuli sahtlist mu isa mälestusteraamatu, mida imetlesin alati ja vaatasin korduvalt. Isale oli kingitud mälestusteraamat oma sünnipäevaks. Raamat oli alates 1947. aastast.  Praegu on alles. 

Mis huvitavat lipust!  80.aastate algul vaatasin mälestusteraamatusse joonistatud sini-must-valget lippu ja imestasin, mis  riigi lipp see on. Kuid pildi alla oli kirjutatud ELNA, aastaarv 1950. Mul tekkis küsimus: Miks mu sugulane Elna elab Eestis, kuid tundmatu lipp lehvib pildil?

Aasta hiljem oli mu vend haigena kodus ja mina Porkuni koolis. Tulin koju, kui vend jutustas juhtumist mulle. Vend joonistas punast lippu ja uhkustas ilusa pildiga. Ta näitas emale  ja isale pilti. Isa ütles talle, et see punane lipp on paha. Siis vend joonistas kaks punast lippu, ENSV ja NSVL. Ta seletas isale, et NSVL lipp on paha ja ENSV lipp on hea. Aga isa ütles, et need on pahad. Vend hakkas nutma ja jäi teadmatusse, miks nii. Sain selle kaudu arusaamatule küsimusele vastuse.  Pärast jutustamist  näitasin vennale isa mälestusteraamatut . Selgus, et  tundmatu lipp on Eesti lipp. Saime teada õpetliku pildi kaudu. Tänu Elnale, kes oli julge ja joonistas raamatusse. Hiljem vend näitas isale tema joonistatud sini-must-valget lippu. Isa ütles, et see lipp on hea ja ei tohi näidata teistele.

See mälestus meenub alati Eesti aastapäeval ja lipu päeval.

 

Elna, õpetasid meile õiget Eesti lippu ja kodumaa armatust! Tänan Sind!

 

Ilusat lipupäeva!

Pilt isa mälestusteraamatust

Eestikeelsed laulud eesti viipekeelde

Järgmisel reedel, 7. Ja 8. juunil Tallinna lauluväljaku merealal toimuval tasuta peol «Puude taga on inimene» saavad mitu suurkontserti publiku selgeks ka viipekeeles. Reaalajas tõlgitakse pealtvaatajatele Kukerpillide, Siiri Sisaski, Suarõkõ ja Suprjadki kontserdid.

REKLAAM

Viipekeel on võimalus teha oma kultuurisündmus ligipääsetavaks kuulmispuudega inimestele. «Puude taga on inimene» näitab, kuidas see käib ning nii saavad sünkroontõlke mitu armastatud Eesti artisti, kelle kontsertidel seda iial varem tehtud pole. Loe edasi
Allikas: Elu 24, 31.mai 2013

Harukordne kohtumine staariga

Kurdid noormehed Kaupo ja Reio said harukordse juhuse tõttu oma silmaga näha USA näitleja David Hasselhoffi. USA staar mängis seriaalides ,,Rüütel Äss" (Knight Rider) ja ,,Rannavalve". Tallinnas toimus luksusralli Gumball 3000, mille marsruut on Kopenhaagenist Monte Carlosse.
Kaupo: Oli võrratu tunne temaga kohtuda, sellepärast ma ei ole varem kuulsa näitejaga kohtunud.Minu unistus sai täidetud.
Reio: Väga huvitav tunne on, sest väiksena vaatasin ikka tema filme, mis olid põnevad. Sellepärast ma tahtsin kohe teda näha päriselt mitte filmide kaudu.

David Hasselhoff ja Kaupo Ohlo

Reio Allipere ja David Hasselhoff oskab kasutada sõrmviipe "I love you"

 

Delfi kajastas ka kurtide kohtumist staariga. 

http://publik.delfi.ee/news/inimesed/pildid-david-hasselhoff-tankis-oma-masinat-laagri-statoilis.d?id=66163084#dgsee-108342:73KmZmzD4iEBiygnjPOZoM

Kurdid Maijooksul

Madli, Aire ja Anne-Mari

Pilt: Aire Murd

 



Täna, 18.mail toimus igaaastane naiste Maijooks Tallinna Lauluväljakul. Jooksu, kepikõnni ja käimise pikkus on 7 kilomeetrit. Maijooksul osalesid naised-kurdid, kes on tulnud Tallinnast, Pärnust ja Harjumaalt. Kokku oli 10 naist (Aire, Madli, Kristiina, Kätlin, Anne-Mari, Triin, Urve, Anne, Svea ja Ragne), kuid see arv ei ole täpne.
Tubli osalejatele!

Ettevaatust, liikvel on petised

http://www.tartupostimees.ee/1238874/kurtide-uhingule-raha-kogujad-on-toenaoliselt-petised/

Allikas: Tartu Postimees, 17.05.2013

Käte tööd

Käed räägivad

Käsi sõrmendab

Kurtide publik vaatab käte poole

Käed puhkavad

Käed töötavad

Üks käsi viipleb, aga teine hoiab asja

Suured ja väikesed käed

Käed tervitavad aplausiga

Meie kodukoha viiped